pühapäev, 23. november 2014

U-Ä

Väike jupike dendrovõsa on veel jäänud. Vahepeal oli iluga tegemist, ei olnud selleks aega. Natuke seda ja teist, aga peamiselt vahtrad. See perekond on mul küll üle pea kasvanud ja ma olen ikka päris mitu korda lubanud, et ei ühtegi kahtlast vahtrapoega enam. No kus sa sellega, ikka tassisin ka sel aastal neid juurde. No nii nummid ju olid :D
Kui lõpuni aus olla, siis uba- ja luudpõõsastega on asjad minu jaoks natuke segased. Aga ma usun, et mitte ainult minu jaoks, miks muidu on mõni korraga nii üks kui teine.? :D
vene ubapõõsas Chamaecytisus ruthenicus ( ka Cytisus ruthenicus ja meie nimede andmebaasis pole antud sünonüümi Chamaecytisus lindemannii ) aga mina külvasin seemned nime all Lindemi ubapõõsas ( need on need Seemnemaailma rõõmud ). Nüüdseks olen siis õige asja jälile saanud, loodetavasti.















no välja näeb küll selline nagu peaks see liik nägema ja kasvab mühinal, pidin peenrast kolima ära põõsaalale












Kuna asjad sassis, siis on ubapõõsaste vahel ka mu ainuke luudpõõsas maadjas (laiuv ) luudpõõsas Cytisus decumbens. Mingil põhjusel tahan seda kogu aeg ubapõõsaks nimetada.
ehk hakkab mulle ka kinnistuma selle pinnakatja õige nimi. Hetkel on see aga hoopistükis potis, uut kevadet ja kohta ootamas. Loodetavasti elusa ja tervena (muidugi vaid osake sellest)











madal ubapõõsas (kaksikõiene ubapõõsas)  Chamaecytisus ratisbonensis ( ka Cytisus ratisbonensis)

oli päris kena põõsake, siis kadus kusagile ära ja ma istutasin selle koha peale juba uue taime ja siis peale aastast pausi tuli tagasi











värske ja nooruslik :D














nutt-ubapõõsas (peajas ubapõõsas) Chamaecytisus supinus ( ka Cytisus supinus)
ei ole liiga suur, ilus ümar põõsake ja õitseb sisuliselt suvest läbi




























vahtrad
Kui ma ennast sellest segadikust kuidagi läbi närin, ma kohe luban endale midagi. Näiteks puuduva vahtraliigi Aiasõbrast :D
Mu vaesed vahtrad on saanud kannatada küll loomade, küll talvede läbi. Aeglaselt ja visalt läheb pisikestel see algus aga kui mingi piir on ületatud, siis tuleb märgatav edasiminek. Esialgu on seda märgatavat siiski veel vähe ja mõni käib ka poti ja kasvukoha vahet, potis kosub kenaks ja kasvukohas jälle on kuidagi noh nii.... On ju ikka mõningane lootus, et uus kasvukoht ehk sobilikum on.

ginnala vaher Acer ginnala















no kuidas sa seesugust ei armasta





























haberoodne vaher Acer barbinerve
on tasapisi kasvamise märke ilmutamas, oksaladvad on minust üle













harilik vaher Acer platanoides
kolm on neid vanu, igaüks isemoodi

see on kõige samblatutisem ja täiuslikult roheline ninadest lehtedeni











sellel on lehed rohelised, õied ja ninad punased














ja sellel on noored lehed punased aga õied ja ninad rohelised













ja sügiseti on need vahel kõik kirjud :D


sort ´Fassen `s Black ` hakkas peale kahte ümberistutamist lõpuks kasvama













sort ´Tharandt ` on väga põnev aga ei edene eriti, pealegi on see õnnetu linnapuu variant, tutike pika tüve otsas












kaks südantsoojendavat sorti sai ka sel 2014 aastal istutatud, nüüd on õnnest puudu veel kirjulehine
´Laciniatum ` ilmselt parim leid Lätimaalt














´Princeton Gold ` 














Henry vaher Acer cissifolium ssp. henryi ( ka A. henryi)

üks kasvukohast taas potti pandud, as kasvab suuremaks












Hersi vaher Acer davidii ssp. crosseri















hõbevaher Acer saccharinum















hakkas sirguma














hürkaania (balkani) vaher Acer hyrcanum















jaapani vaher Acer japonicum
väga visalt võtab vedu














korea vaher Acer pseudosieboldianum 
sügise pärast täiesti kohustuslik





























kämmalvaher (lehvikjas vaher ) Acer palmatum
lõhislehine vorm, on edenenud üle ootuste hästi














mono vaher ( nipponi vaher) Acer mono
läks sel aastal päris kenaks aga mis ei läinud, oli ju nii soodne talv puittaimedele













mägivaher Acer pseudoplatanus
´Atropurpureal ` pole hästi läinud














aga ´Leopoldii ` on jällegi väga hästi edenenud




























pensilvaania vaher Acer pensylvanicum
ajas eelmisel aastal lõpuks juured kõhu alt välja














prantsuse vaher  (kolmehõlmaline vaher) Acer monspessulanum
"põõsa" kõrgus sõltub ilmselgelt talvistest külmadest













põldvaher Acer campestre
on tegelikult kasvukohas oma esimese talve juba üle elanud aga oli nii väike, et muru taustal lihtsalt ei paistnud välja












pärnvaher (amuuri vaher) Acer tegmentosum
oli juba kenasti kasvamas aga sellekevadine üksainukene hiliskülm, mis meil oli võttid juba puhkemas lehekesed ja nüüd peab jälle otsast alustama :(











sügisel














ruskeroodne vaher Acer rufinerve
2013 peale istutamist, sel aastal läks nii kaua lehte, et ma arvasin selle olematuks ja kui lõpuks läks siis jäigi pildistamata :) kas saab asja, ei tea veel











saarvaher Acer negundo
ssp. interius














Mul pole kunagi olnud plaanis jamada saarvahtra kirjude sortidega aga seda puukest ei saanud Lätist toomata jätta
´Aureovariegatum ` ehk sel läheb hästi
(2014)













Semjonovi vaher Acer tataricum ssp. semenowii















tatari vaher Acer tataricum
ka veel väga nooreke














liigile lisaks sain 2014 veel Acer tataricum var sledzinskii omanikuks















tähkvaher Acer spicatum 
see on juba natuke kauem mu juures olnud ja on puukese kuju võtnud













valgepöögilehine vaher Acer carpinifolium
väike aga elus














2014 sügis tõi veel mõned vahtrad, kaks neist on küll väga kahtlased. 7-8 tsoon, pidanuks vist tuppa talvituma tooma aga, et sel pole mingit mõtet, siis jäid ikkagi õue. Kui neid ka kevadel enam elus ei ole, on hea hiljem vaadata :D ja mida kõike ma pole ka proovinud õhata.
Acer pentaphyllum
no nii ilus ju aga... :(














Acer 
sama teema aga kuna vahtrad on hästi pügatavad, siis äkki saaks neid väikese põõsana kasvatada? lehekesed ka neil ju tillukesed












mono vahtra var. mayrii















kolmetipuline vaher Acer buergerianum ( ka A. trifidum )

selle toredaga on ikkagi juba mingi lootus, -28 C öeldakse taluvat












valgepööke on kaks
harilik valgepöök Carpinus betulus














väga tore ja lollikindel puuke, kiiresti väga ei kasva aga talvekahjustusi pole saanud ja imekombel pole seda keegi ka närinud












karoliina valgepöök Carpinus caroliniana  on ühe talve minu juures olnud, pisike aga tundub tubli olema












kaks kauni veigela Weigela florida sorti on juba mitu aastat kenasti käitunud ja õitsenud, miks mul on olnud arusaam, et veigelatega on probleeme ? Neid peaks küll juurde tooma :D Igasuguseid !
´Alexandra ` 














´Variegata `














viirpuud
Neid võiks isegi rohkem olla. Kui ikka juba kasvuhoog sees, siis ilusad õites ja viljades ja sügisvärvis. Ja mõnel on erakordselt vahvad astlad.
Douglasi viirpuu  Crataegus douglasii















karvane viirpuu Crataegus submollis
neid oli siin seal ja päris mitu aga jänesed sõid ära, alles jäid vaid need kaks, mis kuusehekis kasvavad










































pikaastlaline viirpuu ( astel-viirpuu) Crataegus macracantha

selle astla tegelikust olemusest saab aru ainult natuuris :D












verev viirpuu Crataegus sanguinea















lähedalt ka














üheemakane viirpuu Crataegus monogyna















ümaralehine viirpuu Crataegus rotundifolia
ei või ka astla üle kurta















ja sügisvärvi üle













viljakas vürtspõõsas Calycanthus fertilis
üllatas õitsemisega














õunapuud
aed-õunapuu Malus domestica
Neid oli mingil ajal rohkem aga, et me sellises koguses õunu ära ei tarvitanud ja ruumi oli ka vaja, siis jah...küll raske südamega kuid siiski... . Alles jäid olulisimad
´Antonovka ` 














´Krameri Tuviõun `














´Liivi Kuldrenett `














´Martsipan `














Ilu jaoks on
tasapisi sirgumas ´Royalty `














Loobuma pidime kahjuks ka oma suurest ploomilehisest õunapuust M. x prunifolia (mitu objektiivset põhjust) 
aga titt on olemas














Sargenti õunapuu Malus sargentii
Oli ilus väike ´Atropurpurea `, oli kuni jänesed...Nüüd on alusest kasvamas liik ja selle vastu pole mul ka midagi, eriti peale seda kui sain Järvseljalt sel kevadel uue ´Atropurpurea `
oli














oli














on jälle














verev õunapuu Malus pumila ´Niedzwetzkyana ` 
ei suutnud seemikute seast valida ja tõin koju kaks, mis erinevad tundusid. Kasvada pole need tänu jänestele loomulikult jälle eriti saanud, ehk nüüd võrgutatuina hakkavad ka sirguma

üks kahest













Ja viimane, tõeline naljanumber, mis kohe üldse mul kasvada ei taha ja mida ma juba kolmas kord üritan. Tänavune talv on kriitiline. Eelmised läksid välja just kolmanda talvega, miks ? no kes seda teab !
äädikapuu Rhus typhina















Ja ongi 2014 aasta seisuga kõik :D Uus vaher ka juba Aiasõbras kinni pandud ning üht-teist veel :)

6 kommentaari:

  1. Kui need puud Sul kunagi suureks kasvavad, kas sinna alla ikka valgust ka alles jääb? Mina olen oma suurte puudega ikka juba üsna tõsises valgusprobleemis, aga maha võtta ka eriti midagi ei raatsi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no paljud ei kasva suuremaks kõrgest põõsast meie kliimas kui sedagi aga üldiselt on tulevaed suured puud mul aiast väljas nö heinamaadel :)

      Kustuta
  2. Sa oled preemiat väärt! Paistab nagu kahe vahtra jagu :) Mõte põõsasvahtrast on ka üsna inspireeriv. Nali naljaks, aukartustäratav kogus ja nüüd kõik äragi määratet. Oh, küll on hea, et mul nii palju ruumi pole.

    VastaKustuta
  3. Suurepärane vahtrakollektsioon, loomulikult kõik muu ka:) Vahtrad on lehtpuudest minu jaoks need kõige, kõige...aga meie pinnas neile enamasti ei sobi. Kõik kohad, kus neil hea on, on juba täis istutatud, aga Sinu puid vaadates tahaks ikka küll mõnda veel.
    Sellise ülevaate tarvis oled Sa ülisuure töö ära teinud (Y), meie jaoks ka

    VastaKustuta
  4. Pensilvaania vahtra pilt meeldib mulle väga... siilkübarad ja monardad ja männasmailased ja... mmm. Vaher ise on muidugi ka tore! :P
    Katsetasin kord mägivahtraga 'Eskimo Sunset' - no pidin ta saama ja saingi ja ühe suve oli ilus aga külm talv ta viis... järgi jäi vaid roheline alus. Oli küll istutatud maja sisehoovi, mis siiski läänetuultele valla. Võib-olla kui oleks paar aastat kohanenud, oleks edaspidi vastu pidanud. Võib-olla katsetan kord uuesti teise koha pea, mis rohkem kaitstud.

    VastaKustuta
  5. Minu lemmik on hõbevaher. Suure tuulega on ikka võrratu vaatepilt. Terve võra välgub.:)

    VastaKustuta