laupäev, 3. oktoober 2015

kaktused rohitud ja viinamarjad salves...

...tahaks öelda, et tali võib tulla küll :) Aga oh ei, alles algas sügis, see oivalisim teiste seas. Just nüüd on ilus. Aega on veel vähem kui suvel aga see on teisiti kiire. See kiire pole nagu enam päris kiire. Või noh, mitte kogu aeg. 
Värve tasapisi juba tuleb aga täit ilu pole veel saavutatud. On oktoobri esimesed päevad. Kuna septembrist oktoober sai, seda mina küll ei tea.
kask pole sugugi vee nii kollane aga vahtrate ladvust pidanuks hommikul ärgates pilti tegema kui päike neile paistis. Ei teinud, öösärgis ei julgenud enam lippama minna ja riidesse panna ka veel ei viitsinud.










Mõned ei vea kunagi alt.
ginnala vaher Acer ginnala, mis aina punasemaks läheb













kanada lodjapuu Viburnum lentago 














tegelikult on ikka veel uskumatult roheline














karvane viirpuu Crataegus submollis hakkab ka mingit jumet võtma



























On veel küllaga õitsejaid. Siilkübarad seisavad stammilt, astrid siin ja seal, üks visa heleenium, otse loomulikult krüsanteemid.

üks õnnestunud ost Pärnu taimelaadalt, emajuur Gentiana ´Little Pink `













üks mu kukeharjalemmikutest on hokkaido kukehari Sedum cauticolum













Aga tegelikult ega õied enam polegi eriti aktuaalsed. Mis oleks aga elu näiteks ilma kibuvitsamammudeta





























või ilma kukerpuudeta






























mõnda peab taga otsima kui Toots rosinaid kehva saia seest ja peale kahte päeva kõhutamist, selitamist ja muul moel pikutamist saab ikka vaid ühe haleda pildi
virgiinia nõiapuu Hamamelis virginiana










Viimasel seenesafaril sain lõpuks ka meie kasemetsa pagendatud hüsteeria pildistatud. Kui algselt tundus, et ..., siis nüüd on selge, pole tal häda midagi :D















Üldiselt on korilusest ikka tõsiselt villand aga see ei takistanud mind ometi sõprade imelisi kõrvitsaid hamsterdamast. Nüüd on jälle jama, sest ma ei raatsi neid kuidagi tarvitama hakata. Nii nunnud on.
see väike on kassidele saadetud, minu ja Ülo oma kaunistavad nüüd natuke aega elamist :D

Ja täna sai Ülo, va kadekopter hakkama sellega, et korjas koera eest eilse tuulega maha sadanud viimased pähklid, mida Meeri mõnuga järas. Nagu endal vähe oleks olnud. Korilus on ikka tõsiselt nakkav. 







Peamiselt mediteerin sügisese koristusega. Naudin, sest ilmad on olnud selleks ideaalsed ja kuigi ma tean, et mida pikemalt ma praegu mediteerin, seda rohkem ma lõpuks jänni jään ja ülejala teen aga ikkagi. Kirjutan vihikusse, et mida kevadel kohe kindlasti peab liigutama ja kuhu ja miks. Põhjalikult, sest eelmise aasta kiirmärkmeid vaatasin talvel nagu kits kinokuulutust, et mida.  Teen üldse suuri aiakujundusplaane aga see on igasügiseme sündroom. Juurdlen...
...et kas teistel ka sedasi juhtub ? istutad kirjade järgi peenraserva sobiva taimekese ja siis lasvab sellest ülemeetrine. Ilus iseenesest aga...












Ja aed hakkab tasapisi välja nägema jälle selline, nagu oleks potensiaali kohutavalt istutada. Tegelikult on vaba maa enam-vähem sibulaid täis.


















leia pildilt aednik :D














Ah, jaa. Üle pika aja on mul jälle till. Mulle kohe väga till lillekates meeldib kuigi ma seda ise ei söö. Seepärast pole ka külvanud, ise tuli ja oli. Aga kadus ühel hetkel ära.
Suvel avastasin, et Togramilt saadud priimula kaisus see kasvab. Ei rohinud ära :D













Reedene suuretuulepäev, mis tegelikult juba neljapäeval ärgitas, lasi murud ka ära niita, sest kuivatas öised udud ja kaste, ideaalne ajastus. Osad platsid võib juba niitmise koha pealt ära unustada, osad tahavad kindlasti veel traktoriga kohtuda. 
Kui massilised õied enam ei pimesta, hakkan märkama teisi asju. 













Lühidalt, naudin täiega, mediteerin aia korda ja katsun koostöös meestega sabasid ja sarvi likvideerida. Ilus aeg.

15 kommentaari:

  1. Üles leidsin! :D Aednik kõrtes peidus.
    Igal sügisel ja varakevadel tekib tunne, et see tühi aed halab igasuguste puude ja põõsaste järele. Igal suvel mõtlen, et huvitav, kelle otsa ma nad istutanud oleksin.
    Oktoobri alguse kohta on ka meil ikka väga roheline, kuigi värvidest ju ka nagu puudust poleks, aga suurvormid ei kiirusta veel sugugi, rohelised, mis rohelised.
    Mulle meeldib praegune aeg.

    VastaKustuta
  2. Ilusa ilmaga on väga mõnus aias asjatada, vihmasega mõnus aknast aeda kaeda. Ei tea miks see on nii, et mõni tagarindes väikseks jääb ja teine esireas gigandiks muutub. Mul üks hanerohi on üleelusuurune, varjab kõik teised ära, samas rapsida ka ei raatsi, selline see aiainimese elu on

    VastaKustuta
  3. Külla peaks Sulle jälle tulema. Kastanit üle vaatama ja :)

    VastaKustuta
  4. Oi kui tubli,...loen, et kirjutad üles, mida plaanid edaspidi teha. Jah. Ja see emajuur on imearmas ja põnev, mis sealt sibulike alalt nägema hakkab!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ega mul polegi eraldi sibulike ala, lihtsalt kõik vabad peenrapinnad on neid täis ja tulebki sealt siis kõike, mis sibulikest olemas on :D

      Kustuta
  5. Mul ei lase põlv endiselt liikuda rohkem kui hädapärast ja pole aimugi, mis aias toimub :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. aed saab ilma sinuta suurepraselt hakkama, sel sügisel lihtsalt pead ennast korda saama. Kevadel uue hooga.

      Kustuta
  6. mõnusad ajad ja ilusad sügised :) see, et mõni taim on vale suurusega ja seetõttu vales kohas - no seda juhtub ikka. Muidu ei saaks ju jälle sinna sonkima minna. Aga mul kah selline vaatepilt, et peenrad justkui tühjad aga kui sibulatega seal kohta otsin, siis polegi 1 cm ka mitte vaba platsi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. eksole :D sibulikega peab juba väga mõtlema aga kui sügisel SS oma kataloogi lajatab, siis tuhkagi seda mõistust on :D

      Kustuta
  7. Jaaa, on need "tühjad" sibulaplatsid ja on need äärehiiglased ja...aga aednikku ma ei leidnud, leidsin ainult roosa kasti. Või pugesid sinna sisse? ;)

    VastaKustuta
  8. See Hokkaiodi kukehari näib tõeliselt nummi... oh, küll see taimemaailm on ikka suur ja lai, kui palju on siin veel avastamist!
    Küll see aednik on ikka pikakasvuline - jalgupidi pildilt väljas ja pea puhkab lillepeenra taga :)

    VastaKustuta
  9. Vahest võib juhtuda, et ülemeetrise taime sees on peidus veel üks taim, see õige!
    Kui ma eelmisel sügisel Su aias käisin, mõtlesin sama mõtet, mida Muhedik, aga pisut teise nurga all... põõsaste peale ei mõelnud. Enda väikses lillepeenras lahendasin pildi, kus muld justkui murule valgub nõnda, et tegin raami madalast astrist. Astri varred lõikan ära kevadel - ka mustavad varred on lumeni vormis, ehk raamiks.

    VastaKustuta
  10. Viimasel ajal on meil köögis nii head kõrvitsasuppi tehtud, et võtsin viimasest kõrvitsast seemneid ja panin kuivama. Kindel plaan on kevadel paar kõrvitsataime mesilamaale maha panna. Kõrvitsad nägid välja just samasugused nagu sul sääl pildil, sorti ei tea.

    VastaKustuta
  11. Mul on pigem see mure, et kuna ma suvel suur osa sibulikke üles võtan, jõuan ma vabad laigud täis istutada uute põnevate taimedega ja vot siis sügisel on KIMBATUS! Kuhu panna nüüd sibulad?!

    VastaKustuta