kolmapäev, 29. aprill 2015

aial läks ühtäkki kole kiireks

Anti kaks sooja päeva ja ööd ja üks väga soe hommikupoolik (28.04. +20 C varjus, sai küll ruttu otsa ja hea ongi pisike pidur). Vihma anti ka. Ja siis hakkas toimuma. Taimed tõesti purskusid maa seest välja. Tühjad kohad täitusid igasuguste ninadega ja ma haistan esimest niitmist. :D Tegelikult võiks nüüd natuke veel jahe olla. Meie Põmpsule tellitud uued terad, rihmad ja mingi jublakas pole veel saabunud. Ma ei tea kust need jupstükid tulevad aga kindlasti tulevad need mingi jalgpostiga või jalutuskulleriga või ma ei tea. Nii, et hein ära kasva nii kiiresti, ma ei saa sust pärast enam jagu.
Aiasõbra taimed on ka kenasti kohal. Eks see hilissügisene tellimine nats meeltesegaduses tehtud oli aga ju ei saanud pidama. Oli selline väga hoogne hooaeg.  Nimekiri siis selline :
Acer griseum hall vaher
Anemone leveillei hiina ülane on alles ärkamise staadiumis aga usun, et on ilus
Anemone x lipsiensis värdülane
minu meelest üks väga hea ost














Cornus amomum sinine kontpuu ´Blue Cloud `
Cornus controversa suur kontpuu
Echinacea ´Powwow White ` ja ´Butterfly Kisses `
Geranium x hyb. ´Orkney Cherry `
Helenium x hyb. ´Loysder Wieck `
Kalmia latifolia laialehine kalmia ´Pinkobello `
Lindera benzoin bensoelindera - põnev
Miscanthus sinensis ´Little Kitten `
Pimpinella major suur näär ´Rosea `
Pinus armandii siberi(seeder)mänd
pisut hale ja natuke kortsus aga ilus karvane :D














Sambucus nigra must leeder ´Black Tower `
Weigela florida kaunis veigela ´Pink Poppet `

Mis aias siis toimub ?
Turkestani tulp oli oma ilu juba minetanud selleks ajaks kui ma teda pildistama jõudsin, Järgmine avaneja oli norutulp T. binutans
ja nii need tulbid tasapisi hakkavad tulema














Lõokannused hakkavad juba suures osas lõppema. Mõned hilisemad on veel ilusad. Lõokannused hullavad aias päris mõnuga aga ma ei hakka neid esialgu takistama. Õitsevad ja vaikselt kaovad, ei sega kedagi ega midagi.
kattelehine lõokannus Corydalis bracteata, pilt tervitustega Taivile :)













Kanakoole sordid hakkavad ka tasapisi ja võsaülased, ´Taavi `juba õitseb täies ilus. Esimene linnupiim ja muidugi kõikvõimalikud hübriidsed nimetud priimulad.
kanakoole Ranunculus ficaria ´Alba Plena ` esimene õis













A. nemorosa ´Bracteata ` ( ka var bracteata)














Peale sibulike hakkavad ka muud mudrud ennast näitama :D
ei saa ükski kevad mööda minna kollasest mägikannist Vitaliana primuliflora














kaukaasia kitsekakar Doronicum orientale  ´Leonardo Compact `  tundub madal, kompaktne ja alatiõitsev












Tiigi kaldad on minu jaoks probleem. Neid taimi, mis osutuks nii tubliks pinnakatjaks, et söövad ära kaldal vohava muu taimestiku eriti pole. Üks selline on suurelehine brunnera Brunnera macrophylla
huvitav, kas ka sordid õigustaks ennast kaldas ?














Kõrvad, urvad, pungad. Puhkevad ja õitsevad. Kõik võrratud. Jääkski pildistama ja postitama :D
udaa pajusse Salix udensis ´Sekka ` olen ma ikka kevadeti armunud













pihlakas Sorbus ´Dodong `, imeline ju














villane lodjapuu Viburnum lantana kavatseb sel aastal ohtralt õitseda, ma vajan ka selle sorte :D väga, eluliselt












jaapani enela Spiraea japonica ´Goldflame ` kevadine olek on alati pilkupüüdev













harilik murtudsüda Lamprocapnos spectabilis ´Gold Heart ` (ma vist ei saa seda uut ladinakeelset nime kunagi selgeks :( )












ja muidugi need imelised sõnajalgade tulemised, need on need kõige, kõige













Nojah, seda algust võiks siia imetlema ju jäädagi aga tegutseda on ka vaja. Tasapisi nokitsen peenraid puhtaks. Tegelikult kui vaadata kalendrisse, siis olen sellega päris heas seisus. Vähehaaval istutan. Istutama peaks tegelikult ultraheli kiirusel aga siis kaob mõnu ju ära. Seega ikka rahulikult ja rõõmuga.
See ei ole pilt mingist puukoolis, need kõik mu oma numpsikud, mis tahavad mulda pandud saada. Nii erinevail põhjusil eelmisest aastast jäänuid kui uusi ja neid on tulemas ka veel paras ports. Aga mul oleks vaja osa ruumi sellest platsist hoopis cucumrile loovutada :D










Osad Aalujad taovad kõvasti ogoroodinatrummi. Need rütmid on mullegi pähe hakanud. Sel aastal ei saa kaugeltki kõike nii nagu tegelikult peaks aga algus saab tehtud. Fokini kõblas, kastpeenrad, mida ma nüüd usinasti täidan igasuguse kavala kraamiga mis ma iganes aiast leian. Ilmselt pean ka komposti tekitamiseks varutud lehtede kallale minema ja mulla osas on veel lhtisi otsi aga tasapisi tuleb.






























Lähipäevil külvame kapsamaale põldoa ja ühe rea peale siis porgandit ja peeti ja istutame kunagi ka KAPSAID, mida ma lubasin kindlalt enam mitte kunagi elus teha. Peenemad kapsad lähevad ogoroodinasse. Ka porgandi ja peedi osad seemned külvan sinna. Tegelikult tahaks selle kapsamaa ka kuidagi teisit toimima saada. Ära kaotada ei saa, sest ilma suure hulga põldoata me elatud ei saa. :D Mõtlemise koht.

lõppu pilt sellest kuidas loodus tühja kohta ei salli :D Eelmine aasta oli siin üks puuke. Selle kolisime peenrasse ja voilaa,  ring on täitsa ilus.











Aga täna on juba hoopis teine päev. Udu. Tihe ja sitke. Uued ninad, uued tulijad. Kobarhüatsintide, ühtede mu lemmikute aeg on käes ja ootan esimeste teadlikult soetatud ida-hüatsintide puhkemist. Kõik, mis sügisel mulda sai on tärganud ja juba näeb värvigi. No päev või kaks veel ja siis ongi. ootan hostaportsu ja siis varsti ootan sõnajalaportsu ja...
harilik kobarhüatsint Muscari bortryoides ´Roseum ` eilses hommikupäikeses













pühapäev, 26. aprill 2015

nojah, vahepeal...

...oli Põhja-Eitekusmismaal pööripäev ära. See tähtis päev kui päikene kaks kiirt maale saadab ja üks neist peegeldub klaassileda mäe küljelt ja teisega kohtub . Selles ristumiskohas saab siis väge ammutada, milleks näiteks Prundi-Pikkkrunn kohale ratsutas ja samal ajal lahkub Külma Aja Valitseja, vaikselt, tähelepanuta ning igal aastal sünnib Sooja Aja Valitsejanna. Enamus asukaid tulebki just teda uudistama. Peale kõiki neid nähtusi on pidu terve ööpäeva ja siis kõik magavad kaks ööpäeva, et ärgata juba värvilisse ja sooja päeva, mis uue külma ajani kestab. 
Selle pildi oleks võinud ju pildi mõttes tegemata jätta aga loo mõttes on see jälle ülitähtis. Nii ma selle kuidagi lõpuks ikka valmis nikerdasin, et kõik aru saaksid mismoodi need asjad seal maal käivad.  :D :D :D



Aga sel ajal kui asukad oma pidujärgset und magavad, jõuavad sealsesse merre Suur-Silmasabakala ja Rõõmus-Roosameduus ning kogu õhk on täis Lendlillede tantsu. Selle tantsu, põrkumise ja hõljumisega need muudkui paljunevad kuni terve maa on kaetud värvilise vaibaga.















Paar pilti olen vahepeal veel jõudnud teha aga kuni ma ei suuda otsustada kumb neist on Eva saladus kui üldse, ma neid näidata ei saa. Üldiselt aga hakkab aiategu pilditegu vaikselt segama :D On ka viimane aeg :D


neljapäev, 23. aprill 2015

trapamöödia

Et mis on trapamöödia ? Uudissõna aedniku kevadise seisundi kohta. Selles on natuke tragöödiat ja päris palju komöödiat ja nende kahe vahele jääb otsatult paanikat. Minul on see sedasi ja ma kahtlustan, et nii mõnelgi veel. Traagiliselt käsi ringutama panevad mõned olulised kaotused või vähemalt esialgu kadunud taimed, mis mingil põhjusel on alati nende seast, mis kõige tähtsamad tunduvad. Paanikaks on just sel samal põhjusel toitu kui palju. Sel aastal on hostapaanika mul mõnevõrra väiksem aga seevastu on ohtralt igasugu muud paanikat, eriti kui eelmise aasta tulijate arvule mõelda. Paanikat on mitmesugust. Esiteks miks pole seda või teist taimenina paanika, teiseks kas see tühi koht on tühi või on silt kadunud paanika (kas tohib astuda või istutada ? ). Kolmandaks on vaja ümber istutasda aga kas jõuab paanika. Appi sellist ma pole istutanud, mis asi see on paanika. No neid alamliike on veel aga las need jääda :) Ja samas on see kõik nii koomiline :D Oskus enda elu keeruliseks ja emotsionaalseks elada on igatahes tipptasemeni lihvitud :D

Kevad aga tiksub omasoodu. No kuidagi ei saa soojaks mindud, natuke soojemaks on läinud aga tuulevaikust saab sel aastal küll tundides lugeda. Vanajumal on mingi puhuri vist käima unustanud. Nojah, vana mees ka juba, ikka juhtub :P

 Mõned taimetulemised on eriliselt vahvad.
suur parthein Glyceria maxima ´Variegata´ on kevadel rõõmsalt roosa, hiljem kenasti rohelise-valge triibuline












sedasi tuleb kirju liilia Lilium martagon üks sortidest, plastnuga on sildiks ja hea mõõdupuu














dauuria lursslille Cimicifuga dahurica tulemine kuigi see on lõpuni ikkagi päris kindlaks tegemata, et kas ikka on dauuriaga tegu












Kivilakribalatest õitsevad kaks nõmmkanni
punane nõmmkann Androsace carnea














balkani nõmmkann Androsace hederantha














Näärmekas jürilill Cardamine glanduligera hiilis minu aeda kord salaja koos jaapani metsmagunaga ja mis saab sellise tulemise vastu olla :)
eriti uhke on minu meelest just see tumeroheline leht













Eelmise aasta tulijatest on põnev laialehine kobarhüatsint Muscari latifolium
just see tulemine :)














Eelmise aasta rohevahetusest saadud taimed hakkavad ka ennat tasapisi näitama
bergeenia ´Variegata `














mugul-murtudsüdameke Dicentra cucullaria ´Pink Punk `













Põhjas käimisel tõin kaasa peale Milda sinilillede ja Tii eerikate veel kaks Tii krüsanteemi, kollase ja roosakalt tuleva valge, sellised mul veel puudusid, potikese kobahüatsintidega ( nime küll pole aga kobarhüatsainte pole kunagi liiga palju, helesiniseid valge tutiga liiati ). Milda käest hostad ´Ops `, ´Ballerina `, Rock Island Line ` ja väike segadus ka, kas viimast sain 2 või on üks neist ´Purple Passion ` saab teada kui nad suuremaks kasvavad. Ja muidugi pikaemakaline paju Salix gracilistyla ´Karome ` . Tore tegelane on narbik Bruckenthalia spiculifolia
näeb selline välja














Eile istutasin Muhedikemaalt kingituseks saadud vinava lumeroosi Helleborus foetidus ja loodan, et sel läheb hästi, ikkagi Muhedikemaa aiahaldjate poolt seemnest kasvatatud















Lähipäevil peaks laekuma ka Aiasõbrast juba hilissügisel mingi hullu aje tõttu bronnitud taimed. Igatahes poolte puhul tekkis pähe suur küsimärgi kujutis. Aga no siis tundus, et need on vajalikud. Oeh :D

Sinilillede aeg hakkab ümber saama. Viimastel päevadel olen fotokaga roomanud mööda peenart, et midagi ikka pildile saada aga kord pole päikest ja siis on tuul  nii kõva, et isegi sinililled kõiguvad. Mõned pildid pühendusega Mildale :) Hepatica nobilis
minu vana roosa














ja veel kord














Milda roosa on hoopis tüsedamate ja ümaramate õielehtedega













Milda sinine














Milda sirel kahjuks küll juba lõpetamas aga see värv ! kõige ägedam sellest sinilillelaarist













Milda valge 














lähedalt, on kerge sinaka varjundiga.














Kahjuks ei õitsenud sel aastal veel ´Tamsa ` ja ikka ei õotsenud sinine täidisõieline. Selle ma kolin nüüd teiste juurde elik kohta kus sinililled ennast hästi tunnevad.
Hepatica transsylvanica
Millegipärast ei ole mul liiki, küll aga siniseõielise sordi ostsin eelmisel aastal
´Blue Jewel `














´Alba `on õitsenud pikalt aga hakkab temagi aeg lõppema













´Rosea ` kolisin eelmisel aastal ka sinna kus sinililledel on hea. See oleks peaaegu eelmine kevad õitsema läinud aga kellegi karvane käpp astus õie laiaks. Oligi liiga käiguraja servas. Sel aastal küll õisi ei tule aga lehti paistab tänuväärselt palju tulevat.

Kui sinililleaeg saab läbi on käes ülaste aeg. Sordid alles kohmitsevad peenardes, liik aga õitseb täies ilus
võsaülane Anemone nemorosa














Sellised aiauudised siis. Varsti peaks põnevamaks minema, vaid sutsuke sooja ja siis :)

pühapäev, 19. aprill 2015

18.04 hooaja esimesed aiatalgud

Kodust saime välja ainult 20 minutilise hilinemisega. Meie puhul varahommikuks kõva sõna. Ühe talgulise korjasime peale Põltsamaalt ja tee põhjaosariikidesse kulus kuidagi eriliselt kiiresti. Vahepeal otsustasin oma jäärapäisusest loobuda ja Krisatiine siiski vahele jätta. Kui taimepotid ikka veel magavad, las siis magavad rahus mõnda aega. See otsus andis võimaluse palju põhjalikumalt Trummlandia ja insenerihingega Elfriide ogoroodinanippidega tutvuda. Kuidagi ei saa jätta mainimata, et oma sära andis päevale see, et saime Elfriide voodist välja lüüa :P. Mõnus oli seal mändide all (tahan ka männitukas elada) targemaks saada ja põdraliha nosida. Üks väike armas suuresilmne poisslaps askeldas seal ka. Proovisin ka fokini kõblast, et ikka õige töövõte selgeks saada. Mõneti endalegi üllatuseks olin soostunud saama nii suure kui väikese fokini omanikuks. Täna tegin väikese fokiniga mõnuga tööd. Kes korra on fokinit saanud, enam muid ei taha. Selline on minu esialgne hinnang. Aedlemise perspektiivid muutusid kohe tükk maad helgemaks. Julgen soovitada kõigile aedlejaile, kes kaua ja õnnelikult elada tahavad.






























kolm vaadet väikesest fokinist


















Aeg lendas loomulikult omasoodu ja lõpuks märkasime edasi liikuda. Talgutarre jõudsime siiski õnneks enne supiaega. (Aga oli see vast üks hea supp) Esimese hooga sõitsime suvalisele õuele ja hakkasime varandust maha laadima, aga sealt suunati meid kiirelt edasi, sinna kuhu tee lõpeb :). Varasemad tulijad nahistasid müügiplatsi taimede kallal või ragistasid võsas. Minust kahjuks suurt tegijat polnud, sest selgus, et mu selg ei ole eriti meelitatud pikast autosõidust ja (see meenus alles tagasiteel) võtmata jäetud ibukast. Nokkisin natuke siin ja seal, peamiselt küll targutasin ja lõksutasin muul moel lõugu aga seda päeva suurepärases seltskonnas oligi mulle just vaja. Loodan, et perenaine mulle mu laisa ja närvu oleku sedapuhku andestab. Meestel oli agregaat ja säravad silmad. Ma veel  täna kuulsin, kui jämedaid oksi see nahinal purustas ja kui igatepidi võimas ja inteligentne see massin oli :D Kuigi me lahkusim enne kui kuuri sein triibutatud sai, nägin siiski piltidelt, et see valmis peast oodatust isegi ilusam sai. Talgujuttu ja pilte vast perenaise blogist. Mina armusin Aaviku talu tagaaia kividesse. Kui mul sellised kivid oleks ma jätaks vist üldse aiateo tegemata.

























































































Ja kogu maa kaetud sinilillede, ülaste, lõokanuste, kuldtähtedega...Aga kui sinna rooside ajal minna, siis oleks kindlasti veel ilusam. Mul on hea meel, et ma sellegi aia olen nüüd esimest korda ära näinud.
Ja oligi aeg ninad kodu suunas keerata. Põltsamaal vaatasin veel kord üle oma lemmiku ebajasmiinipõõsa ja veendusin taas, et ainult sellist ma tahangi.
Täna, nagu juba öeldud nahistasin väikese fokiniga. istutasin Milda metsa nelja eri värvi sinililled.  (Mildale suured tänud ja eriti suured tänud kõige eest, mis minu juurde rändas.) Istutasin täpselt nii, et minu istumiskohast köögis oleksid need alati näha. Panin Tii eerikapistikuid potti ja olin üldse mõnus ja rahulik.