laupäev, 27. juuni 2015

Meeri hullud päevad

Et hullud heas mõttes või nii, sest kõik, kes teda näinud, teavad kui õnnelikuks teevad selle koera külalised. Meile ka meeldivad külalised aga meie ei jookse tiiki ja välja, et külalistele vett karastuseks pritsida või muid selliseid tükka teha. Kui viimane nädal lühidalt kokku võtta siis külalised tulid, vahetusid, läksid ja jälle tulid. Vahepeal tegime ise ka visiidisutsakaid. Ilus on olnud. See on suve märk, see rahvaste rändlemine. Aed on selles virr-varris omandanud mõnes mõttes huvitava ilme mis pisut katastroofile läheneb aga küll ma sellest ka jagu saan, Natuke juba olengi saanud.
Jaaniilm oli meil traditsiooniliselt üsna normaalne. Vihma hakkas sadama punkt südaööl nagu ilmatädid ja-onud olid lubanud aga muidu oli sume ja sääsevaba. Ja jaaniime oli ka. Mu aialaud  oli hommikuks  lille läinud.
Selle paari tunni jooksul kui me magasime oli üks väga hea haldjas sellise imeilusa tuusti toonud. Salaja. Hm. Trend ? Sellised imed teevad hinge ikka nii hellaks. Aitäh.











Ja paar külalist arvasid, et parim kink on tehtud töö. Selleks ajaks kui mina hakkasin jaanipäeva hommikul asjadest aru saama, olid meie talvepuud (see igasuvine õudus ja komistuskivi :D ) kuuri riita saanud. No kas saab veel paremini minna ? Ikka saab, alati saab. Täna tuleb meie õuele minu 1 c kokukas. Sellest kogunemisest tundub ilus traditsioon saavat. 
Eile tegid naabripoisid meie heinamaadelt oma veistele heina. Oi, milline elu keema läks. Kured, kull, reinuvader ja teised. Kõik tulid saaki noolima. Ma ise niitsin ja fotokat ei saa sel ajal ikka kaelas kanda. Saatsin Ülo kulli pildistama aga see sunnik lendas kaugele puu otsa ja nii sai ta pildile vaid aimamisi. Kurgi luges Ülo kokku 22.
kel hea silmanägemine näeb 














kõik 22 ei mahtunud ühele pildile.














Naabripoisid olid terve aasta jorisenud, et heinamaa vaja kultuurseks teha. Lõpuks olin nõus, mis see võilill ikka laiutab. Ilus küll aga...ja poisid tegid nüüd otsetee üle kraavi, et heinamaale ja põllule saada. See on super, sest suured traktorid on mõnegi koha nii mustriliseks teinud, et niitmise ajal on tunne nagu sõidaks raudteel. 
Üks huvitav nähtus on veel Varem pole seda olnud. Kajakad nokivad midagi meie murumaadel. Pidevalt, vaikselt ja käratsemata. Tahaks tegelikult kangesti teada mida ? Aga ega nad näita.
Nojah. Tegelikult on jutt ju aiast :D Et mis vahepeal on minu jaoks ilusat või põnevat või olulist juhtunud.
Perekonniti, liigti ja muul harival ja süstemaatilisel moel võib taimedest heietada talvel Praegu tulevad pildivalikud emotsionaalselt tasandilt. Loonulikult õitsevad kõrged iirised, hostad ja sõnajalad on noorusvärsked, pojengid avanevad üksteise järel. Lõhnad ja värvid ja miljon rohelist varjundit. Liiliad hakkavad tulema. Dauuria ja korookusliilia on esimesed.
´Aristo ` (A) on samuti varajane. Ülejäänud on veel ootel ja annavad rohelise tee martagonidele.













´Gay Lights ` on esimene ja peale kolimist varjupeenrasse hoopis teise näoga. Aga kohe, kohe tulevad ka teised. Täitsa uued . Põnev :)












pärsia kobarhüatsindi Muscari tenuiflorum esimene õitsemine













itaalia aarum Arum italicum, ikka seesama, mille ma enda arust sobivamasse kasvukohta kolisin otsustas vanas kohas jätkata ja õitseda












mõned habenelgid on meil Ülo vagal soovil :D, mustjaspunane pole veel päris hiilgevormis, valge küll Dianthus barbatus












hall nelk D. gratianopolitanus ´Rubin ` on pisut juba väsinud nagu kõik madalad, padjandit tekitavad nelgid aga siiski köidab veel pilku












kevadine minuartsia Minuartia verna on muidu ülitagasihoidlik aga kui õitseb, siis põhjalikult













kerarapuntsel Phyteuma orbiculare lasi juuksed valla













ma ei ole ikka veel aru saanud kas uued turkmeenia laugu Allium cristophii kerad tulevad sama suured kui olid mu vanal












südamete moodustumise trend paistab ka sel aastal kestvat
lääne-päevakübar Rudbeckia orientalis ´Green Wizard ` siis sedakorda











selliselt õitsevat viljakat vürtspõõsast Calycanthus fertilis ei näe mitte igal aastal













elulõngjas tobiväät Aristolochia clematis on hoo sisse saanud













roniv hortensia Hydrangea anomala on sel aastal eriti ilus













Mõni vaade ka. Selline mida võib püsti seistes näha. Muidu valitseb mul aias endiselt pillu pikali ja piilu stiil.
minu suureks kurvastuseks on sel aastal kukekannused nii madalad, et isegi tugesid pole vaja :(

























































Ogoroodinavärk ja selle areng hoiavad endiselt elevil. Kasvavad ja arenevad mu kasutaimed :D





























































kolmapäev, 17. juuni 2015

vahepeal aias

Tarvitses vaid kaks ja pool päeva kodust ja aiast eemal olla kui juhtuma hakkas. Kõigepealt halvad uudised.
1. Arbusovkas on toimunud rööv oli Ülo esimene uudis kui ringkäigult tuli. Eksole. Keegi oli ära nokkinud, söönud või muul moel eemaldanud need arbuusitaimede alged, milledelt me koduhoidjal lasime purgid eemaldada. Õnneks mitte kõikidelt külvidelt. Ehk siiski tuleb veel midagi
2. Valge mänd, mis oli väga kahtlases seisus andis lõpilult alla :(
3. Tomatid otsustasid hulluks minna ja taevasse kasvada, kusjuures sajaharulistena.
4. Hein oli nii kõrge, et ma sellesse takerdusin
5. Kogu vahepeal eemaldatud umbrohi oli tagasi hiilinud
6. Kindlasti oli midagi veel aga mul ei tule praegu enam meelde :P

Head uudised.
1-10. Kõik, mis vähegi võimalik oli õitsema hakanud. Ausalt, selline tunne tuli nagu oleks kaks ja pool nädalat ära olnud. 
11. Ogoroodinapeenar võtab ilmet
edenevad me oakesed, edenevad, kaalid ja naerid ka













ja hiliseim hernekülv on üleval. See oli ikka üks väga hea idee sellest lillekaks mõeldud alast ogoroodina teha. Ja need kapsoidide tibud, mis ma aeda ära peitsin on ka kõik elus.











12.Tomatid (saavad metsistumise andeks ja on juba taltsutatud) on pisitomateid täis ja paprikal on ka juba arvestatavaid vilju. See kasvuhoone multš ja roheline kokteil on mõjunud minu kasvuhoones just viljumisele. Kõigepealt tuli õitsemine ja siis alles kasvu tugevnemine. või mulle ainult tundub ?

Esmaspäeval päästsin paljasjuurset varandust elik andsin vältimatut esmaabi kus vaja. Pildistasin ja loomulikult niitsin.
selle aasta kurg on noor, pole nii kolesuur nagu see, kes eelmine aasta traktori kõrval nokka plagistas. Tänavune tunneb siiski ka mõningast respekti minu suhtes ja loivab eest kui ma lähenen :D










Sel ajal kui ma oma kaasa toodud tibukesi kirja panin, potistasin, imetlesin jne. möödus meist (mina, Ülo, Meeri ja Mustikas) üks täiesti hajameelne pohhuistkonn. Tema ka loivas. Kui Mustikas juba liiga elevile läks siis Ülo suunas konna kiiremale käigule tiigi poole. 















Selle peale arvas Mustikas, et ah, tühja kah, ma lähen pikutan veidi, ilma ka jahedavõitu














Siinkohal mõned helgemad aiahetked ja kohtumised peale pikka (ikkagi 2,5 päeva) lahusolekut :D
esimene, mida kohe koju jõudes nägin oli õitsema läinud ebajasmiiner :D













mõni hetk kohe on ilusam kui teine :) 
jaapani astelsõnajalg Polystichum polyblrpharum













kui ma Futu juures vaatasin kerge kadedusega õitsemist kavatsevat itaalia aarumit Arum italicum, siis kodus leidsin, et minu oma ka ja just see, mis ärakolimisest hoolimata vanas kohas kasvama hakkas :D










kuutõverohi Polygonatum ´Striatum ` on vallatu olemisega aga teise varre sõkkus keegi elevant ära enne kui ma jõudsin aiakese kaitseks ümber panna











Okasroosikeste pidu :D
punalehine kibuvits Rosa glauca, minu suur lemmik













näärelehine kibuvits Rosa spinosissima liik, minu teine suur lemmik













´Robusta ` veel üks suur lemmik














kurdlehine kibuvits Rosa rugosa ´Hansa `, teadagi veel üks lemmik :D













Hilisema õitsemisega sirelite kõrgaeg. 
Wolfi sirel Syringa wolfii














kaunis veigela Weigela florida ´Alexandra ` ja selle ees õõtsuv aediiris ´Wabash ` 













see jaapani nulg Abies veitchii oleks nagu kusagilt teisest dimensioonist tulnud













balti sõrmkäppa Dactylorhiza baltica olen siiani väga soosivalt suhtunud aga vaadates kuidas üksikutest taimedest teiste taimede sees hakkavad kasvama arvestatavad puhmikud, tekib natuke küsimusi ?










Suur hulk nelke Dianthus on õitsema läinud
kahjuks ei oska ega julge nende kõikide nimesid nimetada :( aga ka ilma nimeta nelgid on sama ilusad kui nimega, just need väikesed












´La Bourbole Alba `





























nõmmnelk Dianthus arenarius














jaapani priimula Primula japonica seemik














harilik tõrvalill Lychnis viscaria on imeilus














pojeng Paeonia ´Carina ` on ikka väga suure õiega ja väga punane













roosa neitsikummel Tanasetum coccineum ja helmikpööris Heuchera













lumi-piiphein Luzula nivea














selle hooaja uustulnuk hiina ülane Anemone leveillei













võsund-tulivõha pikatipmeline teisend Arisaema  ciliatum var liubaense













murulauk Allium schoenoprasum ´Wellington White ` 













siberi iirise valgeõieline vorm Iris sibirica on üle mitme aja väga heas vormis













Selline kiire rännak siis seekord. Muidugi on alustanud ka kõrged iirised aga iiristest on hea kirjutada talvel kui on hädvajalik vaimu kosutada oma lemmikuid vaadates ja jagades. Sama ka kurekellade kohta. Ja teadmiseks Tsiilile, mägisibulaid tõin koju umbes 31 või nii :D