tuuletegijate pere 1

Tuuli Toruhuul on Tuule-Eide ja Tormi-Taadi kahest tütrest vanem. Erinevalt oma nooremast leebeloomulisest ja rõõmsast õest on ta suhteliselt sapine ja kirbe vanatüdruk, kes suure mõnuga keskmist ja ülima mõnuga suurt tuult teeb. Tormini ta võimed ei küündi, seda teevad enamasti ikka eite-taati kahekesi ja kui on tahtmine eriti vinget tormi tekitada, siis võetakse Tuuli ka kampa. Noorem õde Mari Mahemokk paneb oma rõõmsameelsusega neid kõiki õlgu kehitama. Tema ei hakka isegi puhuma, hõljutab vaid oma avara hõlsti hõlmu ja mahedad, soojad ning leebed tuulehookesed on olemas. Pealegi otsustas Mari peagi Päikesejänkule mehele minna. Aga ülejäänud perest tulevad pildid teine kord. 

jõgijõhvikas, valev vesilill ja virvendav vetealune...

...on need kolm, mida ma juba ammu olen taga otsinud nagu Pipi Spunki. Ja mõelda vaid, leidsingi need ühe laua seest. Pintseldada on mõnus :D Endiselt :D

kadripäeva paiku

Kui paljudes kohtades Eestimaal, eriti põhjaosariikides juba lumi maad kattis, siis meil lõunas oli ikka veel vaid kerge hommikune härmatis. Nii kerge, et isegi vaimustusest kiljudes ilupilte tegema tormata polnud asja. Aga jalutada ikka võis. Peale suvist lillepillerkaart ja pärissügise värvidemängu on hilissügisel omad atraktsioonid. Palju peenemad ja valitumad. 

näiteks imeline viljatu kurereha lehestik

või kõrred, varred, okkad. Tark tüdruk räägiks siinkohal struktuurist ja vormist ja päikesest ja kuust aga mina nii tark ei ole ;)

millegipärast meeldib see peenar mulle isiklikult just sügisest kevadeni ja kui siia veel okasnumpsikuid juurde panna ja...

Olulised tegijad on kõik punased mammud, nii viirpuus kui kukerpuus. Kukerpuid olen ma sel aastal tõesti imetlenud ja just sügisel.

no ja see Paks Margareta ja tema sõsarad

tagaaias polnd isegi härmatist

Kadrilaupäeva hommikuks oli keegi öösel ja salaja mingit valget kribu maha poetanud. Ma kohe kuidagi ei suutnud seda esimeseks lumeks kvalifitseerida.

Et mitte väga ära närtsida, otsustasime kadrisanti jooksma minna. Et seda Eestis tehti nii kadrilaupäeval kui kadripäeval, tundus igati mõistlik teha seda kohe kadrilaupäeval. Ikka juhuks kui midagi puudu jääb :D

Teel kohtasime palju teisigi sama mõtteviisiga sante ja nii me siis lõpuks kambaga ühte heledalt valgustatud majja valgusime, lauldes ja lubades, mida iganes.

Ilus kirju rahvusvaheline seltskond ja perenaine lahke ei osanud suure ehmatusega muud teha kui ennast ka kenasti pildile seada. Tubli :D

Kõikidest eredatest kujudest kõige eredam ja minu absoluutne lemmik, preili Vakstu :D

nuuseas lootsin ära müüa ka vaba pruudi Kadrima-Fatima 200 lammast aga ei õnnestunud. Nüüd tuleb kevadine taimeraha kuidagi teisiti teenida :D

Koju jõudes oli hingepaun pilgeni siirast rõõmu täis, nii täis, et voodi poole polnud mõtet vaadatagi. Une-Mati oli kusagile küla peale maha ununenud. Mis muud siis ikka teha oli kui üks laud ette võtta ja põletusaparaat välja otsida.

Kadripäeva hommikul tuli mul siiski tunnistada, et on ikka esimene lumi. Vähe ja hõre ja salaja sadanud aga eirata enam ka ei saanud.

punane Gifu on minu selle aasta lemmikobjekt (skulptuurid ja pingid on juba teine klass), olgugi, et teistes küsimusi ja õlakehitusi esile kutsub. Nii kenasti harmoniseerub paju- ja kontpuuokstega ja selle külge saab nüüd tuulekellasid koguda. 

Ega vist erilist talve ei tule, Meeri on kintsu pealt talvekasuka lahti lasknud. Paraku tuleb nüüd varsti see aeg kui me kodust ainult päeval ära käia saame, sest pimedal ajal peab meeletult rakette kartva kutsi käppa hoidma.

Ja kuna kadripäeval jälle traditsioonilised naiste käsitööd keelatun on, siis pintseldasin ühe laua ära. Pintseldamist pole kusagil keeldudes kirjas.

Kahekesi, loom ja tema inimene kõigi aegade väravas. Vaatamas lõputusse valgusesse, et teada saada olnut, mõista olevat ja saada aimu tulevast. 

katkiste autode päev

Ei, mitte meie omade. Need on õnneks ikka enam-vähem ühes tükis, niivõrd kuivõrd. Aga ülejäänud inimestel vist algas autode lagunemise periood. Ülo oli nagu konveieril. Õnneks on meil ka Hillar, kes tegeles meie laokil lehemajandusega. Minul isiklikult sai aiatööde aeg täis ja tahtmine ümber. See käibki mul äkiliselt. No tegelikult peab sellele eelnema mingi halva ilma periood. 

Et meestel oli tegemisi küllaga ja hommikune ärkamine oli meil talviselt hiline, siis ma ei hakanud neid lõunasöögiga segama :P ja lasin rahus toimetada. Ise leidsin pintsli. Polegi tükk aega pintseldanud. Algul tõmbasin ise pidurit, et kuhu ma selle lauavirnaga jälle pärast lähen. Ülo, armas inimene ütles küll, et mis ma selle peale mõtlen, ma muudkui aga pintseldagu. Aga no ikkagi ja siis tekkis mingi tõrge. Mõtlesin siis täna värvimise ajal, et miks. Vastuse leidsin ka. Värvidega mässamine on kõige mõnusam osa aga paraku ka kõige lühem protsessis ja et olla pidevas õndsusseisundis, peaks pidevalt värvima. Selle tulemuseks oleks paar tihu värvitud lauda toas ja kuhu siis ise ? Peab vist suurvormidele mõtlema hakkama. Õnneks on mul mõned kavalad projektid veel varuks. Igav igatahes ei hakka ja kui nüüd sellest viimase nädala loidusest ka jagu saaks :)

Puudel on mälu, on hing ja süda :D Head otsimist !

eriti ei edene

Ei istu ei üks ega teine asi. Natuke heegeldamist, sedagi pika nokaga. 

Kaks meeste sokki, selline keskmine 27-29 suurus. Ühe paari saab Ülo hea olemise eest endale ja küllap on teistki paari kellelgi väga vaja. Ma vähemalt loodan. Ilmselt ei hakka ma enam kunagi sokke kuduma. Peab katsetama ka mustris heegeldamist sokkide juures.

Kui suurpuhastust tegin, kaevasin kõik oma käsitöö varandused läbi. Nii mõnegi unustatud asja leidsin. Enamus jääbki unustusse aga ühe kampsikulaadse kaevasin küll välja, et sellele kosilane otsida. Vedas, esimesel katsel sain selle mehele panna. Tegelikult oligi kampsik praktiliselt valmis, vaid otsad peita ja pisut serva teha. Nööbid ja nööbiaasad teeb kosilane või teeme koos, sest päris peast ei oska ehk õigele kaugusele panna ja õiget aasatehnikat valida.

Riidepuul kampsik näebki välja täpselt nagu riidepuul kampsik :D

selja poolt ka. Selline imevigur siis. Loodan sujuvale kooselule :D

Ühele lauale olen ka pildi peale põletanud aga pintslit ei leia kuidagi kätte. Homme :D

And ja hooaja lõpetamine

And on minu uue aiaskulptuuri nimi. Eesti algupärane nimi, mis käändub And-Anni-Andi ja sobib minu aiahaldjale suurepäraselt. Igatahes kõlab kenasti ja kannab endas kuju looja Anni Irsi nime. Ma olen ülimalt õnnelik ja rahul. Rahul oma aiahaldjaga, oma aiahooajaga ja ülimalt õnnelik oma sõprade seltsis. Kahju, et neist paljud eilsele avamis- ja lõpetamisüritusele erinevail põhjusil tulla ei saanud, rõõm, et neid siiski nii palju kohal oli.

Õnneks ei sadanud oluliselt. Pildilt on puudu meie teine kujumeister Anneli, keda liikluskeerise kitsaskohad kinni pidasid. Ometigi jõudis lõpuks temagi oma armsate lapsukestega.

Kuju valmimise protsess oli tore ja ilus jälgida. Mina ei oska küll öelda, et mis siin veel teha võiks aga autor rõhutas, et see on alles esimese etapi avamine ja uuel hooajal olla veel midagi siluda vaja. Nüüd on vaja pöidlaid hoida, et annaks ikka ka sellist ilma, et haldjatar oma kodupuuga ka õlitatud saaks.

materjal (kastan)

Esimene saagimine

Teine saagimine

Kolmandaks saagimiseks oli kuju juba püsti tõstetud ja alusele kinnitatud

Mitme kandi pealt

Ma olen nii õnnelik ja meistrile tänulik, et seda ei osakgi sõnadesse panna.

Aga õnn ei olnud veel täiuslik. Et meie seltskonnas on kujunemas või tegelikult juba kujunenud veel kolmas omanäoline kujumeister Muhedikupapa, siis ma palusin temaltki ühte kasvõi väga pisikest kujukest. Ja eile see juhtus. Saime veel ühe toreda skulptuuri aeda. Sellel ma tahaks leida ühe sellise koha, et oleks üllatus aga samas ei jääks see üllatus kellelgi nägemata.

Ussszzzzipuu :D Suurussi ja Lendussiga

lähemalt ka. Kuigi need pole elusast peast just mu lemmikroomajad, on nad siiski ülimalt esteetilised ja ühes aias väga omal kohal.

Seega moeteadliku :P aednikuna lõpetasin hooaja skulptuuri avamise ja väikese tänusöömaajaga armsate seltsis. Mõneti on raske täna isegi kirjutada, sest silmad kipuvad vahepeal kahtlaselt uduseks minema ja igasuguseid tundeid ja nende väljendusi keerleb peas tohutul hulgal. Sestap pisut kuiv ja lühike kirjutis :( 

Aiahooaja üldine kokkuvõte - krõbekuiv :D

4 skulptuuri

3 aiapinki + üks mööblikomplekt

2 tähtsat uut aiamasinat - hekisaag ja lehepuhurimur

fokini kõpla avastamine

uus mänguliskatseline lähenemine kasutaimede kasvatamisele

uus imetore, soe ja päikseline sõber

palju meile pühendatud sõprade hindamatut aega

palju toredaid külalisi

hulk toredaid üritusi

neli aianduslikku projekti - 1 valmis, 1 sai valmis aga tuli uuesti avada (vahel juhtub), 1 peaaegu valmis (on vaja lisada astmeplaate) ja 1 oleks saanud valmis kui ...

uue kontseptsiooni kujunemine, eriti alljärgnevate numbrite valguses

    422 uut tulijat, tõesti mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal (ei ole normaalne)

eriliselt läksid lappama hostad ja kui ma nimekirja tehes seda numbrit nägin, olin tõsiselt üllatunud ka ise - 42 (appi, kes need ära õpib). Puittaimi oleks võinud isegi rohkem olla - 92 (22 okasnumpsikut). Rahuldavalt oli sõnajalgu - 21. Täiesti pööraselt mägisibulaid - 52 ja tegelikult on ka 50 uut sibullilletaksonit paljuvõitu. Aga kõik uued olid ju ihatud ka ilusad, no mõned natuke ilusamad ja ihatumad nagu see ikka on. 

Rahulist koopaaaja tulekut mu armsad aednikud ja sõbrad :D

mardipäev

Ennelõuna oli ilus ja mõnus, jalutamiseks loomulikult. Tööks oli kõik liiga tilkuv. Aga siis hakkas sadama ja kohati päris korralikult. Ilma ennustamise koha pealt sobiks tänasesse marti sellised vanad tarkused :

* Mitu nädalat peale mardipäeva maa paljas on, nii mitu nädalat on ta pääle paastumaarjapäeva lumes, arvati Jõhvis.

*Kui mardipäeval lumi maas, siis on lihavõttes lumi katusel. Kui mardipäeval lund ei olnud, siis oli lihavõttes ka puhas. Sedasi usuti Põltsamaal.

* Üldiselt aga arvati, et mardipäevane vihm tähendab rohket lund. 

Eks siis kevadel saab öelda, kas oli või ei. 

Tänane päev algas huumoriga. Sellel pole küll mardipäevaga midagi pistmist aga ma naerisn ennast igatahes ärkvele.

Oli üks neid haruldasi öid, mille ma suutsin täies pikkuses ära magada ja hommikul äratas mind Ülo teatega, et tee uus kohv, minu oma sai lahjavõitu. Komberdasin kööki ja valasin mainit joogi kruusi ning alles siis kui kannu tagasi panema hakkasin nägin, et selles küll pigem vesi oli. Kiirpilk masinasse. Puhas filter. Selge, Ülo unustas kohvipuru panna. Ta vaeseke oli muidugi kruusi sellist jooki joonud ja ka termose täitnud. Võite ette kujutada kui õnnelik või õnnetu ta oli. Igatahes leidsin, et tulevikus ta võikski kuuma suhkruvett tarvitada, hoiaks kohvi pealt kokku. Aga selle peale hakkas ta millegipärast reageerima. 

Et ilm oli kohe hommikust ilus, läksin jalutama. Et koerake ennast väga üksi ei tunneks. Juba teist korda sel sügisel tema kuudi taga ja all päeva veetev nugis oli ka öösel jälle uttu tõmmanud. Pakkusin siis Meerile seltsi aga nagu tal ikka on kombeks olnud, traavis tema ära võpsikusse ja jättis mind üksi. Eks ma siis natuke jälle pilte klõpsisin. 

juba tükimat aega on mul selline köögiakna vaade

maajala viljad on rasked ja lösutavad ontlikult taime ümber maas aga mismoodi taimetited tervesse aeda laiali levivad ? ju jälle need müstilised zoo- ja ornitohooria :)

aalujate seas maad võtnud aiaskulptuuride maania paneb mujalgi figuure nägema kui puidus 

üks vana vares siin pikutamas

sel aastal olen korduvalt lehiseid tänanud, et need nii kollased on ja et kiiresti kasvavad. lehiseid saab rohkem olema, ruumi on :D

kivirik, mis ise endale kuivmüüris kohti leiab, sellised tegelased mulle meeldivad

elagu kõrged kõrred, ka neid peab palju rohkem saama

Betula pendula  `Youngii ` on egotsentriku musternäidis. Tema läks kollaseks alles nüüd kui teised kõik juba alasti on

veel üks selline tegelane (iseenesest on see vaid puhas rõõm) kes siis särab kui teised juba lõpetanud on virgiinia toomingas Prunus virginiana

seda kui lahe on dauuria kase Betula davurica tüvi näebki täielikult ainult sügisest kevadeni

kaks järjestikust ebatalve on lasknud austria tammel Quercus cerris ikka juba üsna suureks kasvada

Okasnumpsikud hakkavad nüüd ilma tegema kui segavad tuustid ümbert kadunud

näiteks tore nulg A. magnifica ´Glauca ` 

esiplaanil torkav kuusk P. pungens ´Iseli Fastigiate ` ja selle taga ´Glauca Globosa `. Kaugemal harilik eupuu Thuja occidentalis ´Golden Perle ` ja harilik kadakas Juniperus officinalis ´Hibernica `

teokarbilaadne kastanimuna samblameres :D nii arvas Lillehaldjas Tiia

siilipere vist või hoopis habras viigikaku :D

keel-raunjalg Asplenium scolopendrium ´Muricatum ` - ohh, need talvehaljad sõnajalad, need on võrratud (eks suvehaljad ka aga nemad juba puhkavad) :D

Ja nüüd tahaks ma teada, mida tähendab mardipäevane äike ? Küll tagasihoidlik ja paari pauguga aga siiski :D