neljapäev, 28. jaanuar 2016

oikumeeniline paganlus

Selline võiks olla meie koduse usu nimi. Kuigi kristlased, usume me veel miljonisse asja. Nii sellistesse, mis käega katsutavad ja meeltega tajutavad kui sellistesse, mida kuidagi katsuda ega tajuda ei saa. Mina isiklikult olen veel ka seda usku nagu ühe vana sõbra isa oli, et kõik mis on kahtlane, on kas kassiraisk või tuulekurat. Mõnikord. Ja mõnikord võin uskuda ka sõnajalaõit ning aiahaldjaid. Eks usk ongi sedavõrd isiklik ja intiimne, et seda alati ära seletama ei peagi. Peamine, et hing oleks rahul ja südametunnistus puhas. Väga kõvasti usun ma sõprade heasse energiasse ja aususesse ja...oh veel paljudesse headesse asjadesse. Sestap tahtsingi oma laeriputise tegemise juurde teatud inimesi kaasata aga kahjuks inimesed mõtlevad ja jumalad juhivad. Päris nii kui lootsin lihtsalt ei saanud. Aga on veel võimalus see tähtis objekt parematel aegadel ühiselt sisse õnnistada. 
Et vana riputis oli nii moraalselt kui füüsiliselt väsinud, oli viimane aeg uuele mõtlema hakata. Kildhaaval said materjalid kokku korjatud ja idee hakkas kujunema.
Materejalid, tõsi see köielaadne nöör ei sobinud aga puit läks kõik loosi, natuke meie hobukastanit ja natuke Emme Leppermanni ja veel midagi











Tasapisi hakkas looma, kettad olidki minu teha ja siis tuli mul kuldaväärt mõte, et ketaste sisse võiks osavnäpud natuke vitraaži teha












Selleks kenaks ühiseks ettevõtmiseks laekusid Anni ja Aidi. Anni lõikas ja lihvis ja sobitas, Ülo proovis tinutamise ära. Aidi luges loitsuraamatut ja annetas oma ehtekotist ühte ja teist. Oli väga armas laupäev keset talvist jaanuari.










Ja täna siis lõpuks panime selle edevuse- ja maagiaasja kokku. Pildistada on sellist riputist väga raske ja päris õiges laes poleks seda lagi välja kannatanud (näitamist ma mõtlen :P ). Seega pildid on nagu on. Kes tahab kogu ilu näha peab kohale tulema. Aga rahul olen ma väga. Täitsa ilus asi tuli.
Paat ja leht on Ülo viimistletud.














siit näeb natuke paremini vitraaže, mis on ikka väga nummid :)



































Seega üks paljudest projektidest jälle valmis. Plusskraadid lasid natuke väikeseid punaseid karpe tekitada. Ja ilusaid laudu on välja valitud. Kudumheegeldis edeneb kuigi kuldsetest liivadest kipub kujunema emamesilase kostüüm. Siis veel üks puutaldrik töös. Loomulikult vajab edendamist EPP ja üks pöörane idee tabas mind veel, üleeile. Kaunis kevad viibi veel.


pühapäev, 24. jaanuar 2016

EPP

Tugevad tulemused sünnivad sünergiast, väga head ideed ka. Seega, mida rohkem on inimesel tarku, toredaid, hea fantaasiaga ja mistahes muul moel positiivseid sõpru, seda rikkam on elu. Iseenesest olen alati olnud üksinokitseja aga viimastel aegadel on elu mind kokku viinud paljude imetoredate ja sarnase mõtteviisiga inimestega ning aina sagedamini leian end midagi tehes mõttelt, et koos oleks palju toredam nahistada, Ja siis ma hõikan. Sedasi ongi päris sageli üks või mitu sõpra mul köögis tegutsemas. See hakkab mulle aina enam meeldima. 
Aga Eriti Põnev Projekt (EPP) sai alguse hoopis sellest, et Futul tuli mõte. Hilissügisel ta kirjutas sellest mulle ja see tundus igati intrigeeriv olevat. Nii smartis ta mulle ühe imelise puukohvrikese. Selle kohalejõudmine oli omaette seiklus aga kätte ma selle sain.
Oskasin oma udupäisuses Ülo telefoninumbris vea teha ja nii läks teade pakist suvalises suunas. Õnneks oli see reaalne number ja inimene selle taga ka normaalne. Pealegi polnud ta seda smartkoodi ära kustutanud. Järgmisel päeval selgus, et selles kohas kus peaks, pakki ei olnud. Uus kõne ja õige kauplus. Miks see sedasi läks ei teagi. Futu saatis õigesse kohta aga laekus jumal teab kuhu. Oluline siiki see, et kätte sain.

(ma kardan, et sellest kohvrist saab tulevikus värviline )



Kohvrikese sisu oli kõike muud kui tavaline. Futu mõte oligi see, et tema leivatööst prükkarisse minevad jäägid (mullad, liivad, savid) on nii ilusad ja värvilised, et neist saaks ehk midagi teha. Värvid ? Õlivärvid või midagi sarnast. Mulle kohe ei meenunud see õige sõna. Linaõli mõtlesin. Kui Ülole rääkisin ütles ta mokaotsast ja üle õla, et värnits, kuidas sa siis ei tea . :D :D :D





















Selle värnitsa kojujõudmisega läks ilmatu aeg. Olgugi, et Ülo kontor Värvimaailmaga samas majas on. Ega mina üksi pole udupea, sarnaste tõmbumise seadus töötab täiega.
Oli kord värnits olemas tekkis probleem, et kuhu segada. Hõikasin taas mitmesse suunda ja tasapisi hakkas neid totsikuid-potsikuid laekuma. Nõnda segasin ka järjest uute kotikeste sisu nö värvideks. 











salapärane, peaegu nagu alkeemia :D














Segamiste vahel proovisin ühe pooliku lõuendisaba peale ka kriipse teha. No, et kas üldse ? Osutus täiesti teostatavaks. Kuivamine oluliselt värvi ei paistnud muutvat. 





Esimese lõuendiprioovini läks siiski päris palju aega. Küll oli muude asjadega kiire, küll oli julgusest puudu. Kutsusin siis Anni. Koos oleks nagu julgem ja poleks ka enam endal võimalust ära vingerdada. Tulemused on paljulubavad. Asjaga tuleb muidugi veel töötada. Saavutada õiged konsistentsid kõikides topsides ja mõelda tehnikatele.
Anni proovipilt. Ehtannilikult müstiline ja armas. Tehnika lähedane akvarellile.













Detaile lähemalt. Läige siiski kuivamisega kahaneb aga päriselt ei kao.




























Minul ideed ei tulnud. Katsin lõuendi mõttega, et ehk tekib maastik :)

hea fantaaasia korral võib siit leida küll põllusiilu võsaveerel :D Ma kindlasti veel täiendan seda kui pilt enam-vähem kuiv on.











Igatahes on mul nüüd vaja lõuendeid, ilmselt ka paari looduslikel muldadel baseeruvat õlivärvi (ookerkollane, umbra). Kuidas mõnd värvilisemat ja vajalikku aktsenti anda ma veel mõtlen. Hobipunktis pakutakse küll väga värvilisi ränikivi pulbreid aga nende kogus 5 g on hinnaga võrreldes ebaõiglaselt tühine. Mõtlemisainet iseenesest on, aga oluline fakt, et see kõik on teostatav. Esimene pilt, mis Futule meeldima hakkab on kindlalt tema. No ja uskumatu kui palju siiski eri toone peitub meie kodumaa mullas, liivas ja savis : D. Fantastiline. Seda mängu ja katsetamist jätkub ilmselt päris pikaks ajaks.

neljapäev, 21. jaanuar 2016

väriseva vabakäega

Hoida ühes käes värvitavat eset ja teises pintslit, eriti kui seda pole varem teinud, on tõeline kunsttükk ja jõu ning ilunumber. Austusega mõtlen nendele, kes suudavad erinevatele esemetele peeneid ja nüansirikkaid pilte kanda. Vaevalt, et ma kunagi sel alal meistriks saan. Lihtsalt nii palju pole mul plekkkarpe aga natuke kindlamaks võiks küll käsi muutuda kui ma kord ka väikesed ja väga väikesed karbid punaseks saan. Aga selleks on + kraade vaja, sest tubane töö see aerosooliga värvimine pole kohe mitte. 
Et ma oma tõrksa korpuse pärast teen umbes sadat asja korraga (et sundasendeid vahetada ), siis ei taha miski nagu valmis saada. Aga eks need projektid kõik tasapisi arenevad ja küll ka üksteise järel lõpetatud saavad.
Sellised need neli esimest ja kõige suuremat said. Ülo soovitas neile küll peale punaseks pihustamist valged mummud peale teha :D :D :D aga ma läksin siiski väriseva vabakäe teed. Rahvuslikud tulbid näevad küll välja pisut svipsis ja seened on kahtlast liiki ning teostuse kvaliteedi osas lootsin isegi endalt enam aga samas on need karbid nüüd lõbusad ja vist tegelikult täitsa minulikud.

neljapäev, 14. jaanuar 2016

näärikuu edimene ots

Mõtlesin, et teen kuu lõpus kenasti esimese talvekuu kokkuvõtte aga siis taipasin, et selleks ajaks on kõik see, mis kuu esimesel poolel olnud juba ammu meelest ja maas. Nii, et ajaloo tarbeks mõned sõnad ja pildid.
Üldiselt on hetkel täiesti normaalne Eestimaa talv. Polegi nagu millegi kallal iriseda aga kui ikka väga tahta, siis leiab :) Esiteks jäi talv natuke hiljaks ja siis tuli kohe hirmsa pauguga. Teiseks on meil lund vähevõitu. Samas peab rõõmustama, et seda ikka on.
Esimene arvestatav lumi maandus 03.01.
Külmaks hakkas enne minema aga tõsisemad miinused tulid siiski juba kerge lumevaibaga. Õnneks meil äärmuslikke temperatuure ei esine. Ei talvel ega suvel. Selle külmalaine maksimumiks jäi -28 C 08.01. päikesetõusul (ma võin kuupäevaga muidugi ka päeva siia- või sinnapoole puusse panna aga enam-vähem). Oli ka paar päeva kui temperatuur jäi -20-22 C vahele. Aga ei midagi hullu. Mina loen pakaseks alates -25 C allapoole. Seega lihtsalt külmalaine väikese pakaselise noodiga.




Vahepeal jagati ikka meile ka näpuotsaga lund. Elamegi kuivas kohas. Ka suvel ei saa me nii palju vihma kui paljud teised paigad.  07.01 nägi aed välja selline















Peale tihaste on meil loomulikult varblased, rohevindid ja leevikesed. Viimased elavad ja toituvad esialgu vahtrates. Hallrästad konsumeerivad kukerpuumammusid. Eks ole veel teisigi sulelisi aga kõiki ka ei hakka üles lugema.
























Meeri taipas, et toas on ka selline meeldiv kaadervärk nagu diivan ja kassid lõpetasid õues käimise sootuks. 












On olnud ka imelisi härmatisepäevi. Korra tahtis tuisuks minna aga ei läinud. Küll aga tuulas puud ja muud härmast puhtaks. 11.01 on veel imeline
kakkudel on karvased mütsid












































Kui põhjaosariiklased upuvad lumme, siis meie sellega kiidelda ei saa. 14.01 näeb välja selline.
lumeingli test (ise tegin) näitab lumekihi paksust lagedal













Lõikamata jäänud kukeharjad on nummid oma mütsakutega ja rästad pole veel kõikidest mammudest jagu saanud, kõrrepõllult on näha, et meid pole lumega eriliselt õnnistatud. Kui nüüd enam pakast ei tuleks, siis võiks ju sellega täitsa leppida.









müts uljalt viltu peas














Peale Meeri jälgede teiste loomade omi ei tuvastanud kui nüüd see hiigelpart või mingi lauskmaa lumeinimene välja arvata :P





















































































































Ülo ei lähe tööle ega tule koju enam päris pimedas. Päev on tükk maad pikemaks veninud. Selline talveilm nagu täna, olulise tuuleta (õhtupoole ikka natuke nagu tõstaks tuult), päikeseline ja -13 C võiks nüüd lasta rahus oma 1,5 kuud. :D Ilus !

esmaspäev, 4. jaanuar 2016

sabapidi vanas aastas

Eelmise aasta lõpus sai üldiselt see laud jaba joonise peale ja lugulaul, mis selle juurde kuulub sai ka valmis. Aga vävimata see jäigi. Kiire oli ja pealegi tulid kõik hundid lamba nägu. Tasapisi pusides said osad lõpuks huntideks aga osad päris ei saanud ka. Aga suside säärejooks mulle meeldib ja iseenesest idee ka. Ma vist harjutan päriselt hundi joonistamist ja kasutan seda ideed oma uues projektis. Muidugi kui hundid ikka hundid välja tulead lõpuks:D
maal väikesel külmal
öösel magavad majad
kõik tundub nii hüljat
on vaid huntide rajad
neil tumedad varjud
ja need liiguvad tasa
kui silm juba harjund
võib näha kuidas sala
üks neist eriti heituv
ühe kojani suunduv
üha kaunimaks neiuks
iga sammuga muutub
lihtsalt niisama lustist
ei käi hunti jooksmas
vaid öödel neil mustil
laanes kallim ju ootab
susi uhke on ta peig
ega ju armastus küsi
pihus meeleheaks leib
silm hõõgvel kui süsi
hundiküünistest vööga
ta manab kasuka selga
ja koos kalliga öös ta
üldse miskit ei pelga
näiv kuid majade uni
vaikus petlik oli see
täis kurjust püssituli
neiul lõpetab kodutee
tema hing nüüd vaba
täheks taevasse läheb
kuid hundid ei maga
üks küla taas vähem
Nüüd on need siis koos, pilt ja lugu.

pühapäev, 3. jaanuar 2016

uue aasta kolmandamal päeval...

...sadas rohkem lund maha kui kahel eelmisel talvel. Sadas rohkem kui ennustuste järgi loota võis. Tekike on aial peal ja kui isegi nüüd tuleb see lubatud pakane, on üsna ok. Aga hommikune tihe ja peenike lumi tuiskas katustelt alla ja see peaks hoopis peatset sula tähendama. Võta siis kinni, mis tuleb. Eks ole näha.






























Õnneks olen ära õppinud, et muretsemine aia pärast sügisest kevadeni midagi ei muuda ja nii olengi täiesti rahulikult võtnud. Aed puhkab. Aednik puhkab. Kõik õrnukesed, pirtsakad, ülinõudlikud ja meie kliimasse mittekohased taimed olen ma ise aeda tassinud ja kui need meie oludes kasvada ei suuda, on see muidugi nukker aga siiski paratamatus ja seda, et peab õppima paratamatusega leppima, õpetas meile juba keskastme koolis üks imetore inglise keele õpetaja. 
Eelmise aasta lõpp läks nii kiireks kätte, et aasta kokkuvõte tegemata jäigi ja nüüd on sedasi, et kes vana asja meenutab, sel teadagi mis... :D Ilus oli see 2015 aga mul on tugev tunne, et 2016 tuleb veel huvitavam ja ilusam. Ja kõik ennustused ja horoskoobid lubavad mingil moel murrangulist, just minus endas. Eks vaatame siis.
Eile käisime Anni juures. Tema pesa ümberkorraldused ja veel üht-teist vajasid üle vaatamist ja muidugi oli meil plaanis ka igasugune nõidumine, ennustamine ja muu selline värk :D Aasta ennustus taro kaardiga ja maalidega. Ja eriti tore oli õnnetina valamine, sest seda ma polnud juba sügavast lapsepõlvest saati teinud. 
valu näeb välja selline :) paistab, et selle aasta taimeks saab paju, pisike delfiinilaps on igati hea ja see kolmas on veel lahti seletamata vigur :)












Ja täiesti märkamatult ja sujuvalt sain ma ühe Anni maali omanikuks. Selle maaliga on sedasi, et siia sisse on maalitud hea ja helge tuju.
vaatan mina selle poole ja tunnen täiesti füüsiliselt kui ilus elu tegelikult on ja kui hea on sellest aru saada. Ja kui oivaline, et on selliseid inimesi, kes väge valdavad.












Ja külalised käivad. Sellisel talvisel rahuajal kui pole ju tegelikult kiiret, on see eriti tore. Ja terve virn head lugemisvara ootab :) Ilusasti on see aasta alanud ja ilusasti peab see ka edasi minema. Soovin seda ka kõigile oma armsatele inimestele.