sitta kah, ütles Taevane ja keeras lumepilve kummuli

😕

Eks see kevadine lumi väetiseks ole. Et öö läks pisut sassi, magasin hommikul ivake kauem ja kui välja vaatasin jäi pilti künda rühkiv traktor. Esiotsa mõtlesin, et uni veel ja siis, et naabripoisile on suurem helves kõvasti pähe kukkunud. Lõpuks meenus mingi jutt praktikandist. No otse loonulikult on õppimiseks teedest kõrval põld parim ja lumega künnitriibud ka kenasti kontrastselt näha. Ja räägitakse, et aprill on naljakuu. On märtski ajast aega nalja ja toredaid üllatusi pakkuda osanud.  Kiire klõps läbi akna minu eile roogitud peenrale. Ja õige ongi, et lumi tagasi. Kesse siis juba märtsis peenardes songib. Minu aedlemise ajaloos on see küll esmakordne. Ja teine klõps kivilale. Sealt kenasti lume hulk näha. Otsapidi juba sulab ka. Vähemalt ühe korra jagu toalilledele kastmisvett saab. Ja see on ju ainult positiivne. 

Üldiselt on ilmad olnud ikkagi niipalju jahedad, et arengud aias ninakeste vallas on enam kui nigelad. püüdsin veel natuke lumikellukesi pilti saada. 

2014 aastal mulda pistetud ühest Galanthus ´Atkinsii`st on saanud mitu

Eelmisel sügisel mulda pistetud

´Straffan `

´Blewbury Tart `

Enamus krookustest ikka  veel alles mõtleb. Küll on õitsemas Crocus gargaricus ssp, Gargari krookuse võsunditega alamliik

sel on tõesti võrratu värv

Tegime ka ühe olulise sammu aiaelu stabiliseerimisel ja normaliseerimisel. Sai kokku pandud komposterilego. 1,6 t mahutab. Täitsa põnev, kauaks meie aiamahtude juures sellest jätkub. Kindlasti on neid juurde vaja aga algus on tehtud. Ja järgmine kohustuslik ost oleks oksapurustaja, korralik ja tõhus. Ja plaanis on ka paar väiksemat lõkkekohta kusagile tekitada jooksva risu põletamiseks. Näiteks praegused purukuivad lillevarred.

Selline siis. ega see nii suur ei ole kui paistab.

Servapidi see lumi juba ka sulab ja ülehomme peaks saama jälle aias mõnuga mängida. Oh, ja oma kadunud vanad reticulatad leidsin ka kätte. On ikka olemas aga alles ninakesed piiluvad.  Tuttuue ´North Star ` õitsemise aga magasin maha. Vaevalt, et peale seda lund sellest enam pilti saab. Sõnaga, bai-bai märts ja velkam aprill 💃

tegelikult on see alanud

Aiahooaeg nimelt. Peaaegu, et sünkroonis kalendrikevadega. Olulised linnud kohal, esimene liblikas nähtud. Loomulikult kirju. ära mitte unistagi kuldest suvest, ikka ekstreemi, ikka ekstreemi. Kelts läinud. Ilmad pole just imelised. tiik on kord vähem, kord rohkem jääs. Paar päeva ulus selline tuul, et kui ma poleks mingit imelikku mütsi kogu aeg kõrvule kiskunud, oleksid kõrvad vast juba Peipsis. Ja aru ma ei saa kuidas inimestel mütsid peas püsivad. Jagage saladust 😏

Kivilas kisuvad kõik asjad kivikujuliseks.

mustjas Mustikas

Arabis ´Balbino ` paneb kevadeti ikka imestama oma mustja tooniga

Et ma oma kivirike kausta suutsin talvel ära kaotada, siis tuleb neid usinasti uuesti pildistada.

Saxifraga x arendsii

Saxifraga trifurcata harkjas kivirik

minu kõige punasem on ´Happy `

Meeri naudib lihtsalt päikesepaistet ja seda, et ma jälle rohkem õues viibin

Krookustest on vaid üksikud õiekese välja ajanud. Imestan, et põhjaosariikides juba krookused nii uhkelt õitsevad. Mitu korda püüdsin lumikellukesi korralikult pilti saada aga sellist blogiväärilist ei õnnestunudki saada. 

pole seegi miski vääriline pilt aga Galanthus ´Wasp ` on ilusa pikliku õiega nimele kohaselt. Muidu nagu polekski lumikellukeste aega olnud. 

lõpuks õnnestus ka avatud õitega amuurikat kohata 😊

Üldiselt on aiaskäigud ikkagi veel sellised söösthaaramised. Enamus auru läheb sibulike ninade otsimisele. Ja nagu ikka, on sildid kadunud, kohti ei mäleta ja pidev paanika, et kõik on otsas, läbi,finito. Mõni jälle üllatab ka. 

Symplocarpus foetidus ameerika haisuvõhk on lõpuks otsustanud, et kui õige õitseks ka veidi. Loomulikult tundsin ennast nagu laps lelupoes. Hetkel selline.

On soetatud mõned seemned

Ja valmis on Järvselja nimekiri, Koosneb kolmest alajaotusest.

1. absoluutselt kindlasti on vaja

2. üldiselt on ka üsna hädasti vaja, eluliselt olulised

3. olulised aga mitte lausa eluliselt

Nüüd annan endale natuke aega, et nimekirju hõrendada ja siis vut-vut Järvselja poole teele.

Näputööga läheb keeruliseks, enam ei taha konks ega pintsel hästi käes püsida. aga nii palju ikka veel aega antakse, et poolikud saaks ära lõpetatud.

Ilusat aiahooaega kõigile endataolistele ja muudele.

Hepatica transsylvanica ´Alba ´

tere KEVAD

Hetkel on meil selline ilm. Öösel oli -1,2 C ja päikest täna ilmselt ei näegi. Hakkab pimedamaks minema.

Üldiselt on märts siiani olnud nagu märts ikka. Päikest ehk vähevõitu aga muidu kõike. Lund, jäidet ja vihma. Tuult ja tuulevaikust. Külma ja vähemkülma. On olnud soojemate öödega kui põhjaosariikides. NOJAH 😕Just praegu hakkas hõredat lund sadama. Ja udu hajus äkiliselt. Eile oli ilus tuulevaikne +5 C ja avasin minagi aiahooaja. Tegin mõned pildid. Lõikasin kolm kõrrelist ja ühe õunapuu. Kelts tundub, et on valdavalt läinud. Meie väga kohutav ja ekstreemne sissesõidutee hakkab juba paranema.

Kõik aalujad kirjutavad kivilatest, mägisibulikest ja värvumistest. Eks siis minagi. Hästi natukene 😉

Mul on selline mätas. Näeb välja nagu miniatuurne arend. Ilmselt põhjatuuril saadud ja kahtlustan Tiid. võib ka küll Kristiine olla. Kes teab midagi täpsemalt ?

Aga see on ilus oma praeguses punases.

Mägisibulates kaotusi sel aastal ei ole ja tasapisi hakkavad ka kruusamäkke istutet sibulikud juurde võtma. Need, mis vanemas osas ja viljakamas mullas on hoogsalt arenenud.

´Sha- Uri `

´Queen Elizabeth `

Kaks aastat tagasi Lätist toodud imepisikesed okaspuud hakkavad ka juba kuju võtma. Näiteks nagu

mägimänd ´Ophir `

Mujal aias on igasuguseid ninasid ühtäkki ohtralt tekkinud. Krookused veel ei õitse aga

armeenia sügislill Colchicum szovitsii ´Tivi ` küll

Loomulikult amuuri adoonis ja lumekupp. Transilvaania sinilill ´Alba `hakkab ka tasapisi õitsema. Lumeroosid on peagi õites. Kõik peenemad lumikelluksesd on õnnelikult elus ja õitsevad. 

Samuti märtsikelluke.

Üllatuseks olid suured itaalia aarumi lehed aga nendest ei tulnud pilt välja. Kõik õrnad põõsad on sel aastal tipuni elus. Muidugi ka roosid. Kui nüüd midagi äärmuslikku ei juhtu, saab nii mõndagi õitsemas näha,mis alati ei õitse.

Pärnu taimelaadalt kaks aastat tagasi ostetud ametliku nimeta selaginell võtab päris kenasti juurde. Peaks äkki teist pisut pootma.

Hinges on rahutus ja samas on veel tegemata tubast. algab see igaaastane heitlus ja see agoonia kestab enamasti kaks nädalat. Seda ka sügisel vastupidises suunas. 

Nüüd tuli hoopiski päikene välja ja kui ma nüüd siva teen, saan kevade õues vastu võtta.

ei läinud aastatki

No tegelikult ikka läks ja enamgi veel kui alguseks lugeda hetke, mil 3 ketast kettamaailmast meie tarre sattusid.  Idee, mida nendega teha tuli mul kaunis kiiresti, lauake. Korruseline ja mandalaga,  Aga ega see kui eidel tuleb idee on ju alles algus, Taat peab asjad tehniliselt paika panema. Selline loov peretöö või nii. Ja taadil läks ka aega. Põhimõtteline lahendus oli eelmiseks kevadeks olemas kuid alanud oli juba aiahooaeg. Sel talvel polnud taadil jälle aega enne kui jaanuaripuhkuse ajal. Mandala idee oli mul olemas ent sellist kannatust, et see graafiliselt paika panna mul lihtsalt ei ole. Kõik need arvutamised ja puha. Taadil on. Tema on kõva joonestaja ka.

Värvimine oli jälle minu töö. Kasutasin eesti rahvuslike mustrite motiive ja kui Anni ütles, et see on nagu vanaema kootud kinnas, oli päris hea meel. Midagi sellist ma tahtsingi.

Need on vabakäeliselt joonistatud alumised kettad. Kahjuks ei saanud ma päris seda tooni rohelist nagu ette kujutasin. Erinevad tooted ja tootjad teevad erinevaid värve. 

Selline see lauake siis põhimõtteliselt saab olema. Ülo pole veel detaile omavahel kinnitanud ja võimalik, et midagi natuke nihkub. Ja kui nüüd sellele veel rattad ratataa ka alla saaks. Taat natuke punnib vastu aga ehk suudan ikka ära moosida.  Iseenesest üsna ebapraktiline ja sugugi mitte tarviline ese. Aga kõik toredad asjad kipuvadki natuke mõttetud olema. Selles ongi see mängu ilu. 

vana vahtra mälestuseks

Oi kui raske oli teha seda otsust. Mina arvasin esialgu, et las olla. aga minust autoriteetsemad inimesed arvasid, et varem või hiljem torm selle puu murrab. Või murrab ühe haru. Oleks võinud ju seda ootama jääda aga see haru oleks kukkunud elektriliinile ja liini taastamine ei oleks meie rahakoti võimekusele vastanud. Seega see otsus sai langetatud. Üks aia suurimaid puid, vana vaher, tuleb maha võtta. siis nutsin esimest korda.

vana vaher seisis

vapralt aia servas

nõnda uhkeid teisi

polnud tema kõrval

varakevadine

alati kõige kirjumate lehtedega

ja siis kasvas kahe haru vahele selline seen

Kui see langetamine kord alguse sai, siis esialgu eemaldas Ülo suure hulga alumisi oksi. Asi jäi venima, sest ilmad olid kogu aeg vastu, küll liiga tugev tuul või värske lumi ja libedus. Eile oli siis kõik soodne. Peaaegu tuuletu, lumeta ja Hillar ka abiks.

Esimese haru, selle, millel oli ka langetamisel oht liini kukkuda, saagimise ajal läksin magama ja tõmbasin teki üle pea. Nõrganärviline olen sellistes olukordades. Ja hea oli, et sedasi tegin, sest kui suurem osa harust oli saetud, selgus, et ikka kukub liini, ei jõua nööriga ära keerata. Olla tehtud siis kiil, et õnnetust ei juhtuks ja kutsutud abi. abi oli samuti abitu ja siis tõmmanud Ülo selle traktoriga õigesse suunda. Läks õnnelikult. Teise haru juures ma juba olin julgem. Muidugi oli nüüd aed ise ohus ja langetada oli vaja üsna kitsasse vahesse õunapuu ja pihlaka-ebaküpressi vahele. Ülo mõtles kaua ja haru maandus täpselt õigesse kohta. Kõik jäi terveks. 

Ülo teeb arboristi

ja nii see tuli

ja seal see on

Täna hommikul nutsin teist korda. Lage, kole, vaene vaher ja vaene mina, kes kõik õudused peab üle elama. Mis elu see ka selline on.

Rääkimata sellest, et öösel oli pea 4 cm lund maha sadanud. Kellele seda märtsis enam vaja on, ei tekita enam erilist vaimustust.

Ainuke lohutus kogu selles loos on see, et ehk õnnestub korraldada suvel väikesed puupäevad headele tuttavatele puukujuritele ja sedasi vahtra mälestus aias säilitada. Loodan, et see kurb lugu saab suvel rõõmsama järje.

1. märts kõlab juba peaaegu nagu kevad

Veebruari teine pool kandis lõpuni oma märtsimaski välja. Ikka plussi ja miinust, vihma ja nõrka lund, lühiajalisi tormihoogusid ja tuulevaikust, udugi pakkus. Viimase päeva  temperatuuri tõstis lausa +8 peale. Tuul meie lagedatel põldudel puhus üsna kurjasti ja ões olla polnud mingi lust. Tänane ennelõuna pakkus palju mõnusamat äraolemist. Küll vaid +6 aga peaaegu tuuletu. Peale selle tuli aga vihm, mis võiks nüüd selle juba ei tea mitmenda keltsa ära sulatada.

Otsisin minagi kevade märke nagu kõik aiainimesed aga vaatamata taas pea olematule talvele ei leidnud midagi ootamatult varajast. 

Peenrad on märjad ja osaliselt lausa vesised. ei saa astuda ega istuda. Sinilollikesi veel ei olnud, ega pidanudki. igaastased esimesed varajased olid. Lumikellukesi ei olnud, krookuste lehotsi oli. Puud veel lehte minema ei hakanud aga linnukesed laulsid küll täiel rinnal, Oli selline tunne, et kohe, kohe vutrsatab lõoke taevasse ja hakkab lõõritama.

lumekupp tügib

ja amuuri adoonis muidugi ka

Praegu vist ongi kõige mannetum aiaaeg. Mis võiks veel ilu pakkuda, on nende vähestegi lumedega vastu maad vajutatud. Ikka peab tõdema, et kui poleks okaspuid...

´Hiiumaata ` poleks elu midagi väärt

...kui ei oleks eriti vastupidavaid kõrrelisi nagu amuuri siidpööris...

...toredaid värviliste võrsetega kontpuid...

...siis polekski nagu midagi peale suure kevadeootuse. Tegelikult oleks täna juba hea meelega sealt jätkanud kuhu sügisel pooleli jäi aga meie savikad maad. Ei kannata need praegu kõndimist.

Eks tuleb nüüd juba ülehelikiirusel hakata oma käsitööprojekte kokku tõmbama ja vaimu valmis seadma. Varsti läheb lahti 💚