Google+ Followers

kolmapäev, 15. november 2017

kuidas väikesest Vurrust Aleksander sai

Väga lihtsalt. Kassilaps on meie juures elanud nüüdseks 2 kuud ja 1 päeva. Eile otsustaisme uue nime kasuks. Kassilaps lihtsalt ignoreeris kõiki meie püüdlusi teda Vurrutada aga reageeris kõikidele kss, kiss, kass ja muudele s hääldamise moodustele. Isegi kõige juhmim konserviavaja peab lõpuks taipama, et see Kass vajab nimes S-i. Proovisime igasuguseid kombinatsioone. Lätikeelset Vurts ja leedukeelset Vurtsas varianti ja veel sadat muud aga miski ei olnud suupärane. Sass on piisavalt s-ine ja suupärane ka. 
Loomake on iseloomuga. Ega ta muidu ju kass poleks ka. Üks on kindel, nii elavat kassipoega pole meil varem olnud. Mängud pole palju muutunud.
Ka praegu on lemmikuks kõikvõimalike nutsakute kandmine ja murdmine. Peale koristamist juba teisel päeval on elamine igasugust väga väärtuslikku (saasi jaoks loomulikult) täis. Harjale enam peksa ei anta. Prügikühvel osutus truudusetusk. Enam ei mahuta kassimätast lahedalt ära. 








Seevastu on kaslastele omane kosti ja karbivaimustus täistuurides. Saab mängida garaaži ja autot.Seda viimast siis karpe-kaste enda ees lükates. 











Kord päevas peab saama ühe kilekoti alistada. Eriti head on mustad kilekotid, sest nendega saab peale võitlust ühilduda.












Kunsti peab vaatama nii lähedalt kui kaugelt ja kellad peavad näitama täpset aega.













Vanaonu Kusti on iidol














Vahel õnnestub ka Siissi külje alla pugeda.














Pisut udune pilt igaks juhuks tuppa tulnud Meerile reageerida ja näidata, kes ikkagi on majas peremees. Ei susise nagu Kusti, ei karda ka. Lihtsalt enne uuesti magamajäämist väike hoiatustervitus.










Kui sassi esimestel käppadel on poolsokid, siis tagumistel korralikud ja tripiga













Sass on tegelikult täitsa kuulekas ja ontlik tegelane. Vaatamata kustumatule energiale. Nimelt pahandusi ei tee. eks piire ikka kompab ja kontrollib, et kas see või teine lahe asi on ikka endiselt keelatud.  Sass armastab rituaale. Üks on söögikoha koristamine kui kõik on juba söönud. Kraapimine ja paigutamine kestab seni (vaheldumisi viimaste toidujääkide hävitamisega) kui kausid on kas sirges tihedas rivis või kolmurkasetusega. Kolmnurk võib olla väike ja kausid külgepidi koos või nii suur kui toitumiskoha ruum võimalda. Ja minu magamapanemise rituaal on ka väga oluline. Kui ma juhtun päeval iluund vajama, siis ta poeb teki alla ja nahistab piki mind, peseb ennast natuke ja lahkub. Kui on öö, siis ta tuleb tekki mööda enamvähem näoni, vaatab oma nööpidega otsa ja siis läheb jalgade juurde ennast pesema, Natukese aja pärast läheb ta ära ja vahel teeb seda ka mitu korda. On harvad juhused kui jääbki sinna magama. 
Seega kõik, kes on juba harjunud Vurruga, õppigem ümber. Väikesest vurrust on saanud Sass ja kui ta suureks kasvab, siis ilmselgelt Aleksander Suur.

Aga muidu ma koon ikka veel punast. Igasuguseid takistusi tuleb ette. Vahepeal oli vaja paar riputuskotti aknalauale mitte mahtuvatele toalilledele. Ja muidugi on alanud rohkete raamatute aeg. Täna neelasin aastaaeg haaval ühte toredust. Karl Adam ´Metsasosinad `. Kes vähegi loodust, eriti metsa armastab ja kellel see raamat näppu satub, ärge jätke sisse vaatamata. Palju autori imelisi fotosid ja parajalt armastuse ja vaimustusega kirjutatud teksti. Tõeline meeleolu parandaja. 
Üks laud ootab juba 2 kuud värvimist aga ma ei suuda kuidagi seda tööd Sassi uneaegadega ühildada. Ärkvel Sass on sedavõrd andunud abiline mistahes töödes, et pärast on raske kindlaks teha autorlust.
Aias käin jalutamas. Imetlen okasnumpsikuid. Need on nüüd kõik kenasti nähtaval. 
harilik elupuu Thuja occidentalis ´Perk Wlaanderen ` tõotab kasvada imeilusaks puuks ja seda üldse mitte väga aeglaselt (aastaseks juurdekasvuks lubatakse kuni 20 cm)











kollaselehised Thunbergi kukerpuud on sügisel imelised













Vaene väga hilise õitsemisega emajuur Gentiana ´Little Pink `ikka üritab sel aastal. eelmisel aastal ei jõudnudki. Ega selgi aastal kõik õienupud lahti lähe aga midagi ikkagi. Üllatav minu jaoks, sest vahepeal on olnud juba üsna korralikke miinuskraade. Paistab, et need pole üldse liiga teinud.








vähemal 1 õun jääb ikka puusse linnukestele

kolmapäev, 8. november 2017

Aitab juba küll...

...sellest aiahooajast. Täna 8. novembril täpselt 13.30 astusin tuppa, ajasin roobad maha ja viisin kiiresti pesumasinasse. Käivitasin masina, et vähemalt paar päeva oleks rahu majas. Pole veel olnud, et ma novembris aias midagi teeks peale jalutamise. Aga oli jälle paar mõnusat kui mitte lausa imeilusat päeva. Kõik pealsed said maha lõigat ja viimase asjana panin hooajast üle jäänud turba majaesisesse sõnajalpeenrasse. Nii umbrohus aeda (tõsi sisemine aed sai ikkagi ka rohitud) pole mul varem talvele vastu läinud aga sel aastal oli see paratamatus. Need pidevad vihmad. Praegu on isegi juba selline seis, et saaks ka rohida aga, et ma endiselt teen seda peenras istudes, siis selleks on maa liiga külm. Isegi väga korralik ja paks mullikilest padi pole enam piisav. Seega on nii nagu on. Lehed, mis peenardesse on pidama jäänud võivad rahulikult kevadeni seal olla. Ülejäänud lehed viib meil minema tuul. Olgu tema tänatud. 
Et sügisesel aednikul sai lõplikult villand kevadise aedniku naaksumisest, siis peale koristustööde ja väikese seemnekülvi ta muud aias ei teinudki. Las kevadine mässab ise. Siiski põhjalikud soovituslikud nimekirjad kevadisteks tegudeks on ka koostatud. 
Exeli taimetabeli korrastamine on poole peal. Uusi tegelasi tuli aeda ikkagi üle 200. Hoolimata kõigist pingutusist ennast tagasi hoida. 
Pilti novembrisest aiast.
mõned ei saa pidama














Kui rohttaimed on omadega läbi, hakkavad okaspuud jälle täies ilus välja paistma.













































astritumbat ei raatsinud kuidagi veel ära lõigata














Paljudel pajudel on veel lehed.
Salix alba ´Sericea `














Salix purpurea














austria tamm Quercus cerris on ni roheline, et tundub kaugelt okaspuuna













mingi rivistus vist 😏














kulda annavad lehised...














...ja ´Youngii ` Aga aru ma ei saa, miks sel selline antenn on pähe kasvanud ?













villane lodjapuu Viburnum lantana on veel värvilises leherüüs















virgiinia nõiapuu Hamamelis virginica on üleni õites













Lindude poolt veel söömata astelpajumarjad annavad tublisti särtsu aga ometi tuleb sellel puul aiast lahkuda. Ehk asustame selle kusagile piirimaile, eks näis. Metsalist ei saa vanas kohas enam hoida.










Seni kui kasvõi üks pereliige neid marju armastab, on põhjust põõsast pidada













Ja minu köögiakna vaade kivilasse, selline kivistunud, stamm, natuke isegi nagu plastmassist. aga pea on siin võrratu. Kreonta ka 😃















Ma tean küll, et selle ketserliku mõtte eest tahaks mulle paljud vastu kaela anda aga minugi poolest võiks nüüd lumi maha tulla. Kevadeni või nii 😻


neljapäev, 26. oktoober 2017

viie päeva pärast on juba november...

...ja aiaoktoobri võib rahumeeli kokku tõmmata. Ei juhtu siin enam midagi olulist. Kui üldse midagi, siis sulab tänaseks sadanud lumi. Selles olen ma üsnagi kindel. Ei tule see tali kohe midagi. Suusad võib veel rahulikult siseruumidesse seina najale jätta.
20, oktoobri öösel olid esimesed miinused ja hommikune hallailu. Enne seda oli ebatavaliselt palju kulda ja karda. Sedavõrd palju, et isegi vihmanädalail paistis päikene. Pilte oleks pidanud tegema aga vihmaga ei taha fotokat välja viia. Vana ja krigisev nagu see on.
Kilpleht oli sel aastal jälle tasemel, seda muidugi kuni esimese miinuseni kahjuks.













Kõik kergeid külmakraade ei karda. Nagu astrid ja krüsanteemid  ja veel mõned.
ilus krookus Crocus pulchellus














taluaiast pärit heleenium, mis on mul ainuke hiline heleeniumite seast, ülejäänud on juba ammu lõpetanud












Üks sedavõrd hiline floks, et igal aastal ei jõuagi täisõitsemiseni. Ka sel aastal mitte. Kunagi ostetud ja mitte õigeks osutunud












Öised miinused (meil ikka läks päeval plussi) hakkasid kiirelt värvilisi lehti maha rookima, mõned hetked suutsin siiski veel jäädvustada.















Viimasel hetkel torkas meile pähe, et saunale võiks tuuletõkkeplaadi ja voodri peale panna. Saigi sedasi ja värvgi selga. Ometi saab nüüd ka sauna suunas fotoka keerata. 











´Dodong `= ´Ullung ` ( pihlakas Sorbus ) ei lähe meie aias mitte sugugi nii punaseks kui tahaks aga ilus on see ka niisugusena. Eriti säras  hallaga aga no kes siis miinusega öösärgis õue jookseb











Kui lehed läinud paistavad mammud veel paremini













harilik valgepöök Carpinus betulus ei anna oma lehti ära enne suurt kevadet. Vaid pruunimaks läheb.












See punane tamm Quercus rubra on oma nime tõesti väärt. Võinuks juba päris suur olla kui metsaloomad seda poleks korduvalt järanud aga õnneks hakkab vintsutustest kosuma ja kasvuhoogu võtma










No ja täna hommikul siis sedaviisi. 















üks on õite õnnelik, endal suu ja silmad lund täis










































Nüüd vist annab lõpuks alla ka ´Pink Grootendorst `













Aiaga on sel aastal ikka nii nagu alati, et üht ja teist oleks veel väga vaja teha ja natuke oleks tahtnud rohkem teha aga on nagu on. Lepin sellega, mille vastu ei saa ja pole veel lõplikult kaotanud lootust, et suure hekiesise peenra viimane pool ka lõigatud saab. 
Kuivatan maapirni. see on ka ainuke variant mismoodi see mulle sisse läheb. Allub kuivatamisele hästi. Juurdlen, et mitu kilo peaks seda olema, et mõned raamatu saaks läbi lugeda. Hambad hakkavad ju lugemise ajal hullusti sügelema vahel.
Hetkel sajab laia jõululund, las sajab. Jõulude ajal ei tarvitse sadada.

pühapäev, 8. oktoober 2017

oktoober...

...õnneks veel üsna alguses. Oleks lõpus, oleks kurb. Hooaeg aias hakkab siiski lõppema. Teha ikka veel oleks aga kui need vihmad ei lõpe, siis ilmselt jääb mõndagi kevadeks. See ei ole üldse huvitav. Igatahes katsun endast anda parima ja vähemalt suurema osa pealsed ära lõikuda. Ja pudiks jahvatada. Paar pisikest külvi teen novembris. Üritan ühe toreda ettevõtmise jaoks seemneid korjata aga kõik on nii märg. Kuivatada vist toas midagi praegu ei saa. Vurr ju. Kui kasvukas tahenevad need tutsud piisavalt, siis on ok.
Vurrul läheb väga hästi. pilti siiski saab ainult magavast Vurrust teha, sest tema liikumiskiirus ületab väga mitmekordselt minu reageerimiskiiruse. Pildile jääb enamasti must jutt kui sedagi.
Kustav PoolPaks on võtnud väga tõsiselt endale kohustuse laps üles kasvatada. Käib ringi pisike murekorts kulmude vahel. No kus see titt siis jälle on. Ühel hommikul tõi lapsele hiire mängida. Ja enamasti nad magavad kenasti koos. Hea rahulik ja kontrolli all olukord. Vanaproua on endiselt tõrjuv. Papa Kusti saab pahaseks kui proua Sissi tite peale susiseb.










































sõber Futu kirjutas nii:
Tungel, tangel, tingel,
mul on kodus kringel.
Saia kõrval magab,
saba nina taga . 😊










Sügis on mulle alati tundunud hea ajana midagi uut ette võtta või ellu mingeid muutusi tuua. Kooli minna pole hetkel jaksu aga üks elumuutus Taga talus on nüüd küll käima lükatud. Sellest loodan palju head tõusvat. Mis, loodan. ma tean, et sellest tuleb palju head, põnevat ja paremat. On ka aeg hakata mõtlema uue blogipealdise peale. Uuest aastast oleme oma taluga enam mitte kahe valla piiri peal vaid keset uut Kastre valda. Meie elus see vist küll midagi ei muuda peale selle, et minu lemmik puukool Järvselja taimeaia näol on nüüd ka minu valla puukool.
Sügisel kaotavad lillekesed üldiselt oma tähtsuse ja tegijateks on puittaimed oma värvide ja viljadega. Mõtlesingi, et vaid oktoobrivaated. Aga mõnest ei saa ikka üle ega ümber.

villtatar Eriogonum allenii kestab läbi sügise ja särab veel pool talvegi. Kahjuks tema seeme ei valmi ja puhmiku suurenemine on tigutempos. Paneks selle igasse aknavaatesse silma rõõmustama.





Kivilas särab üks lõpmata tore kukehari, mille nime ma kahjuks ei tea (Taivi, ega see sinult pole ? )












Pildile pääsevad ka mõned kobarpead. 
Kaks toredust esiplaanil, küll juba õitsenud aga lehestik on neil ilus kevadest ma ei tea kuhuni, sest lõikan ma neid kevadel. Aga see pilt pole tegelikult ainult kobarpeade pärast. Need, kes meie aeda paremini tunnevad, peaksid midagi veel märkama. Selline natuke vindiga on see pilt ka. Tumeda ja sakilise lehega on Osiris ´Fantasy `. Kirjulehelise sordinimi on mul kahjuks kaduma läinud. peaks Järvseljalt ometi kord küsima.





Oma sügisvärviliste lehtedega on toredad ka
Prževalski kobarpea Ligularia przewalskii














ja kobarpea ´Dragon Wings ` Ligularia , mida on öeldud ka Prževalski sordiks.













Totaalselt punased ja seda igal aastal
näärmeline sõstar Ribes glandulosum














ginnala vaher Acer ginnala














heitlehised rodod ja mustikad alles võtavad värvi














ka pensilvaania kirsipuuke Prunus pensylvanica alles hakkab punaseks minema.Sellisena meeldib see mulle isegi vist rohkem. Selline kena kirju.











kähar tamm Quercus crispula kannab oma sügisrüüs kõige toredamaid ja soojemaid sügisvärve ja on suur lemmik. Kui see vaid kasvada jõuaks, oleks vast ilu.











Aga nüüd aitab jutust. Vaid vaated.















see tumepunane toredus on siberi kontpuu Cornus alba ´Kesserlingii `