juuni viimasel päeval...

...keerati õues hapnikukraanid kinni. Aia jaoks ideaalne ilm minu jaoks nii ideaalne ei ole. +20 ja pidev kõrgendatud õhuniiskus uduvihma ja tibavihma näol teevad minu suht töövõimetuks. Eks siis ongi paras aeg juuniga lõpetada. Hakatuseks tegin seenetiiru, seeni oli palju aga ussikesi ka, pisikese prae jagu puravikke. Korilus on ikka supertore asi, eriti kui ei pea selleks isegi kodust kaugele minema. Eks see juuni oli sel aastal nagu see oli, vihmatörtsuline, vahel väga külmade öödega. Kurki jaanikülm siiski ära ei võtnud ja ilmselt läks täna öösel juba soojaks, sest suvikõrvitsad olid tänaseks õied kasvatanud ja mu meelest olid kurgitaimed ka mumifitseerunud olekust väljunud. Neil aega kasvada, küll jõuavad. Enne 29. juuni lausvihma päeva oli meil tervelt 5 kuiva päeva. Osa sellest väärtuslikust ajast kulus ikka veel käivale varjupeenraprojektile, osa hädarohimisele ja osa hädaniitmisele. Kõige ilusam päev, 28. 06. aga kuulus kallitele klassikaaslastele, neile kellega kunagi 1 c alustasime.

Aias toimub, toimub palju, vist isegi liiga palju. Tutte ja õisi on nii palju imetletud, et enam ei kilju iga uue õie peale. Millisest ilust pilti panna ei oska ka enam otsustada. Midagi, mis huvitav tundus, midagi, mis ilus tundus, no midagi ikka. Ilma ju ka ei saa.

Vahel ma panen vajalikud tööd paberile õhtul kirja, eriti kui kõik jälle üle pea kipub kasvama. Eile leidsin paberi millel seisis küsimus - mis toimub kapsamaal ? ja selle all vastus - asi hull :D Täna seda hullust likvideerida veel ei saa, liiga palju vihma sadas eile. Homme otsin kadunud porgandid üles, muu paistab imekombel välja. Ju siis nii hull ikka pole :D

Ootan liiliaid, päris esimesed tavalised vanakesed on kuidagi alamõõduliste õitega, näis mis sordid teevad. Mõned on ennast nii pikaks kasvatanud, et võiks mõõtmiseks seljad kokku panna. 

Ükspäev toodi kruusa. Jess, saan kiviktaimla viimase osaga mängima hakata, kartmata, et puudus kätte tuleb. Taimedest on küll puudus. Ja kive peab ka otsima minema, mitte ainult kiviktaimla jaoks, on teisigi kohti mis kivide järele karjuvad. Taimede järele ka :D

see on esimene koorem, teine samasugune toodi veel ja tee peale veel üks koorem

Igasuguseid ümbertõstmisi on vahepeal toimunud. Kiviktaimlas tõstsin pajud lohku ja kadaka muhku, aga villane paju on kuidagi närb. See on algusest peale närb olnud ja kogu aeg põdenud. Äkki peaks uue ostma ja selle välja praakima. Sellesse auku tahaks veel Alberti kuslapuu panna.

Sel aastal on väga ilusa olemise saavutanud kanada tsuuga Tsuga canadensis ´Nana `

Ma pole pojengide piltidega vist eriliselt priisanud sel hooajal, ühe ikka peaks panema juuni lõppu tähistama

´Carol `

peale kõhutamist, selitamist ja muul moodusel pildi tegemiseks vajalikku aelemist peenras tuli tunnistada, et ilma abilise ja abivahendita seda tutti pilti ei saa :D

Kaks kollast, mis hetkel aias säravad.

hiina kullerkupp Trollius chinensis

näärmekas vaak Inula orientalis

Kesse tegutseb ka sel aastal kuidagi väga aktiivselt. Jälle on mul peenras lill, mida MINA EI OLE ISTUTANUD, vähemalt ma ei tea, et oleks ja ma ei oska mingissegi suunda vaadata, et mis iiris see siis on. Oskaks keegi ehk teeotsale aidata?

Sel aastal tulevad kukekannused kuidagi ühekaupa ja osad on madalad ka, seda võrratud koosõitsemist põllupeenras seega ei näegi

pean osad neist (said ju kunagi täitetaimedena pandud) sel aastal mujale kolima, hakkavad varjama väiksemaid. Ära ka visata ei raatsi, katsetan ülemistesse hekkinurkadesse istutamist

Naaberpõlduri rukkilillepõld teeb südame hellaks, nostalgia :)

Koos mingi taimega on aeda tulnud väga tume kannike

tegelikkuses on see veel tumedam, õied küll väikesed aga milline värv











Ühte kurekellapilti ma ei saa kohe kuidagi panemata jätta, ma lihtsalt armastan neid nii väga :D

Need kaks leidsin kenasti koos olevat

dauuria liilia L. pensylvanicum ja kreemikas ristik Trifolium ochroleucon

udunummi männas-kuutõverohi Polygonatum verticillatum
Raske pildistada, kõrge ja hõre nagu ta on aga reaalis on ikka väga ilus









Hostad on veel üldiselt heas konditsioonis kuigi ma arvan, et sel niiskel suvel tulevad ka minul juba teod mängu. Paar neist (hostadest) on endale toreda pesa leidnud, väga suur hulk hostadest läheb ümbertõstmisele.

´Night Before Christmas `

´Golden Tiara `












Sõnajalad paneks muidugi kõik nädalas korra kuhugi vaatamiseks välja, need on ikka super aga ma taltsutan ennast :D

harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Corumbifera

naistesõnajalg Angusta Capitata












tähk-roodjalg Blechnum spicant













karvik-astelsõnajalg Polystichum setiferum

jaapani astelsõnajalg Polystichum polyblepharum












Kingituseks saadud lagodehhi pojengi Paeonia mlokosewitschii seemned korjasin igaks juhuks kokku, et ikka midagi külvata oleks :D

Kolmiklill lõpetas juba ammu, nüüd siis see, mis tegelikult olema pidi - kollane tulivõhk Arisaema flavum on alustanud. Nii tore on saada kaks ühes !














Musta leedri Sambucus nigra sort ´Black Beauty ` on sel aastal täiuslik

Idakaarest ei paistagi enam maja eriti, vana pargi alal on juba kasvamine intensiivne

Tulevastes dendrovõsades on tore kooserdamas ja avastamas käia. Küll need pisikesed puittaimed kord ka minu pikkuseks või isegi pikemaks kasvavad.

värske hõbepärna Tilia tomentosa leht











korea pappel Populus koreana on tore kiirekasvuline puu, superlahedate lehtedega pealegi

siin on juba tulevast puud aimata

Karjala kase (maarjakase) Betula pendula var carelica tüvi on täpselt nii kuis peab

Päris mitu viirpuud on kogunenud. Näiteks

üheemakane viirpuu Crataegus monogyna omab ilusaid punakaid võrseid

ümaralehine viirpuu Crataegus rotundifolia ei jää palju oma astelde poolest maha järgmisest

pikaastlalisest viirpuust ( astel-viirpuu) Crataegus macracantha. No ilmselt pole see veel kogu oma astlapotensiaali ka näidanud veel

vereval viirpuul Crataegus sanguinea on astlad aga süütud ja lühikesed

üks aiaskulptuur peab ikka ka olema ju












ja džunglipilt on otse loomulikult kohustuslik

Toas on ka natuke õisi. Dendroobiumid õitsevad juba mõnda aega

Juuni ärasaatmiseks puhkesid ka need kaks õit, just täna, just nüüd :D

Juuni läbi, elagu juuli ! Seni kui ma siin kirjutasin on Kesse muru maa seest välja lükanud ja kohe ähvardatakse ka kraanid lahti keerata, taevakraanid.

Peedimäe Perenaine...

...on üks neid inimesi, kes lihtsalt ära teevad. Et Ülol oli tegelikult kiire, siis pidime tegema lühikese ja viisaka visiidi aga unustasime ennast tundideks. On vast sellel aial pinnavorme ja potensiaali aga selleks, et selline koht endale elamiseks ja aedlemiseks üles leida peab olema Tsiil :D

Esimese asjana armusin ära tammealustesse kalmiatesse. Nimesid ma loomulikult ei mäleta :( aga ilusad on

Nagu ikka aedades ringi käies ununeb fotokas sageli rinnale rippu ja pildistamise asemel kuulan ma kõrvad laiali  ja silmad suured peas aedniku juttu. Õnneks on normaalsetel inimestel erinevalt minust aedades ka istumiskohad ja siis jääb mahti ka mõni pilt teha.

Imearmas mägisibulamägi võlus mu õe sedavõrd ära, et nüüd ta otsib kodus arvutist mägisibulaid, peab plaani kust kive saaks ja koha valisime selleks mänguks talle ka juba ära. Mina jälle leidsin, et mägisibulad on ikka erinevad küll kui need hästi valida ja seega võiks neid natuke juurde hamsterdada, seda enam, et minu uus kiviktaimla osa on suures taimenäljas. Ükskord, kunagi, eksole.

Ja selle mäe otsas kasvas mänd ilma milleta ma ilmselt kaua hinges ei püsi :D hariliku männi P. sylvestris sort ´Doone Vally `. Pilte olen sellest vaadanud küll aga silmast silma kohtumine on hoopis midagi muud. Nii udunummi männi ma lihtsalt pean saama.

Peedimäe pärl ja tõeline ime, perenaisele puusani ulatuv ja meetrise läbimõõduga verev kurereha Geranium sanguineum ´Alba ` on kuulsa lõunalohu serval ja paistab igatepidi kätte. Millisel müstilisel moel on see taim just selline jäägu perenaise saladuseks. (võin sosinal öelda, et ega ta ise ka täpselt ei tea aga ju see suurest armastusest on, nii ta arvab )

seal üleval see suurim mätas, jumal milline vorm

Ja muidugi kuulus Lõunalohk, nii ühelt kui teiselt poolt. Super, kuigi perenaine ise tõmbas kulmu kipra ja huuled torusse ja porises vaikselt, et ikka pole see päris see ja too päris too. Mulle meeldis nende värviliste toolide peal istuda, isegi maantemüra ei häirinud mind (kusjuures mul on väga tundlikud ja ülima vaikusega harjunud kõrvad).

Vahvaid nurki ja taimi oli veelgi. Need suured kobarpead ja väga vitaalne virgiinia lumepuu näiteks. Ja siis veel need väga kaalukad ja ülimahukad okaspuupiiblid :D Sellised raamatud on tervistkahjustavad :D Väga kiiresti leidsin omale uue huviobjekti, mida jahtima hakata. Oeh !

Lühidalt, oli väga armas õhtupoolik koos võluva perenaisega, tema armastusega rajatud aiaga ja mõne eluliselt olulise hamsterdusega. Tänud, Tsiil :D

juhhuu, suvi algas !

Loodan, et preili Kevade traagiliselt lahinal lahkumine ei teinud proua Suve nii kurvaks, et see omakorda lahistama hakkaks. Täna pidas küll kenasti vastu, paar korda väreles pisar ripsmeil aga üldiselt naeratas lahkelt kuigi veidi jahedalt. 

Viimased pildid selle aasta kevadest, natuke siit ja sealt ja sutsuke seda ja teist. Selline tõmblev kevade lõpp oligi. Riidesse ja riidest lahti, tuppa varju ja jälle õue mudasse müttama, mõni päev sundis lausa arvutisse taimepoode vahtima.

Vaatamata kõigele suutis mu nimetu Opuntia kevadele lahkumiskingiks lausa 3 õit ette näidata

Hea on kui aias külalisi käib, nii mõnigi asi saab õigel ajal avastatud. Ise ju ei jõua iga päev täit ringi teha. Näiteks on korea nulul Abies koreana esimesed käbid.

Esimene käbi on ka Fraseri nulul A. fraseri aga sellest pole pilti :(. Muidugi ei saa need hübriidse, (nimetasin mõttes Abies ´Mitmekesiseks `) mitme nulu tunnustega PUU  vastu. Uskumatu, et mõni ka juba puu mõõtu välja annab

Täielik üllatus oli aediiris I. germanica ´Sügisene Kärjemesi ` (M. Maripuu). Eelmisel suvel istutatud ja ei osanud veel õitsemist oodatagi.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, riinust saati kiigub kastehein...

Tänaseks on see lainetav ilu naabripoistel juba rulli pandud, san aru küll, et see on mõistlik aga nii ilus oli, oleks võinud veel natuke olla...

Üks näide sellest, mis juhtub kui taimi torkida (jagada näiteks). Mustikas on mõõdupuuks.

Siiani täitsa normaalsest kilplehest Darmera peltata on saanud hiiglaslik kilpleht. Aga minu plaaniga see tiigi kaldale kolida sobib suurus päris hästi. Mõelda kui palju pinda saab korraga kaetud.

Hostad on sel aastal ka kuidagi üle igasuguse piiri läinud, mõnedel on lehed nagu aafrika elevantide kõrvad, loperdavad tuules. Polegi nii suuri lehti näinud neil varem. Paistab, et suurem ümbertõstmine tuleb taas ette võtta.

´Fragrant Bouquet `

´Earth Angel `

`Prayng Hands ` on ka kuidagi väga...

On algamas tõelise roosi elik kibuvitsa aeg. Paar Rosa rugosat ja ka määramata metsroosi.

Juba mitmed aastad korralikult õitsev roosade õitega robiinia Robinia ? trügib kuuse oksi aina kõrgemale

Üks sõnajalg tuleb ikka väga eriliselt

punaloor-sõnajalg Dryopteris erythrosora

Paar armast pisikribu

eelmisel aastal Futult saadud jõhv-minuartsia Minuartia capillaceae

talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia

kalju-kortsleht Alchemilla saxatilis 












Peaaegu oleks maha maganud kahelehise käokeele Platanthera bifolia õitsemise

Farreri kuldjuure Rhodiola dumulosa muutumine puhasvalgest peaaegu punaseks











Täiesti valge habenelk D. barbatus on lihtsalt ilus

See talv jättis mu ilma kõikidest kassisabadest, seda hinnatavam on halli mailase Veronica spicata ssp incana kabe olek

Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata teeb igal aastal südame soojaks, milline habras graatsia :)

Olen sel aastal päris palju pisipööriseid Heucherella saanud (no oli kohe selline vajadus), kolm punaselehist on mul köögi akna alla ja neid on hea jälgida. Rõõmsaks teeb, et need kolm sorti on tõesti ka erinevad välimuse ja mitte ainuöt nime poolest. (kõik teised pisipöörised teevad ka rõõmsaks)

eelmisel aastal Futult saadud ´Burnished Bronze `

´Brass Lantern `

´Gunsmoke `












Peenemad pojengid Paeonia ka alles alustavad

´Jan van Leeuwen `

See, et kukeharjad tagaaia kuivmüüris ise endale uusi kasvukohti avastavad sobib mulle väga

Projekt kasvuhoone ümbrus korda on jõudnud kasvuhoone nurga taha.











Tegelikult on mu kõige palavam soov teha varjupeenart. Ümberistutada ja juurde istutada murult vaipadega vallutatud alale. Tänagi läksin aeda kindlas usus, et peale mõnede vanade täiteks istutatud ja väga korduvate iiriste eemaldamist põllupeenrast hakkan varjupeenras möllama. Aga sinna põllupeenrasse ma jäibgi. See-eest on seal nüüd vinks-vonks. Homme paar ümbertõstmist ja mõned taimed uutest juurde ning veidike äraõitsenute lõikumist ja siis ma ei tule varjupeenrast enne välja kui see on selleks korraks valmis. :D
Eile tõi Ülo meie jaanireedel olevaks pulmaaastapäevaks Aiasõbrast mõned taimekesed, nende hulgas ka sellise pinnakatja varjupeenrasse

kuldpõlv Chrysogonum virginianum












Mõned kevadelõpu kaissupugemised ja koosolemised

roosa neitsikummel Tanacetum coccineum ja karvane ville Eriophyllum lanatum











villane nõianõges Stachys byzantina peab plaani kurekelladega Aquilegia

täiesti uus õievärv mu kurekellade seas

rapuntsel Phyteuma on jaapani enela Spiraea japonica kaisus...











...ja idamagun Papaver orientale on hariliku siniladva Polemonium caeruleum ´Alba ` kaisus

nõmmnelgil Dianthus arenarius on mitu kosilast












Siberi iiris, mille nime ma ei tea ja sort ´Uncorked ` ja ausõna, mina seda rivvi ei pannud :D

Ja kõigile, kes satuvad lugema ILUSAT,  TEGUSAT  SUVE !