Reede, 30. jaanuar 2015

üks lind

Sinilind, tulnuklind, fantaasialind, hingelind, linnu hing või lihtsalt antennidega väga sinine lind, igatahes lind. Seekord pnin pildi sisse peale lusti ka rohkelt armastust, sest tahaksin selle väga headele, erilistele sõpradele kinkida. Ma veel ei tea, kas ma julgen. Selliste kingitustega on see probleem, et saaja ei tarvitse üldse sellega häälestuda aga kui enne küsida, kaob jälle üllatusmoment ära. Selline mõtlemise koht :D















mu sinilind ehmatas kord
ja vurinal minema lendas
käisin ringi mures ja morn
kuni lõplikult kaotasin enda
läks mustavasse põlislaande
seal ladvus kaeveldes hõikus
hing lendas mul nelja kaarde
nii valusalt sisse see lõikus
küll ma anusin palusin teda
tule tagasi mu sinilind hea
ei märganud tema kuid seda
kuulas mujale pilvedes pea
ilma mööda rändasin ringi
leidmaks rõõme ilu ja head
sinilinnul et teha saaks kingi
nüüd on tagasi tema kus peab

Samal ajal kui mina üksi rabagu kui loll on maja täis kunstmagajaid :D
see kirju tüüp on täielikult hõivanud tugitooli, mille ma arvutilaua ette tirisin, et tarkade õpetuste kohaselt kenasti ja tevilikult lösutada. enamasti kügelen tugitooli esiservakesel 











mis vahid inimene














väga korralik kass :D














Aga õues oli ni kevadine, nii kevadine... :D

Kolmapäev, 28. jaanuar 2015

kaks proovilappi...

...elik remondimaagia jätk. Kui ma nüüd olen p e a a e g u kindel, et edasine maja korrrastamine peab ikkagi algama ülemise korruse väljaehitamisega, et oleks võimalik alumise korruse asju juba kusagile paigutada ja saaks ruumi hingamiseks ning isegi ehk sirutamiseks, siis väike maagiline akt paari lauajupi näol on igati kohane. Tegelikult ma tean täpselt, mis värvi tulevad ülemised ruumid. Õigemini peaaegu avatud ruum, vaid tinglikult magamis- ja töö- (hobi-)tubadeks jagatud kuid siiski ka täieliku eraldamise võimalusega. On selleks siis mingi lükata -tõmmata või mistahes muu lahendus. 
Magamistuba peab olema päikesekollane. Punkt. 
sinna võiks sobida lauajupp nimega Uneloomad, salasilmad ja veel.













Töö-hobituba (kuidas kellelegi) peab tulema sinistes toonides ja sellele sain eile külas käies kinnitust, et olen õigel rajal :)
särtsu võiks anda nt taoline lauajupp nimega Mõttevälgatus













Araabia öö edeneb aeglasemalt kui ma tahtnuks. Ilmselt see jaanuariga valmis ei saa. Aga mis huvitav lugu  :) Esimene kera, rull või mis see igaes oli pani mind juba heegeldamise ajal imestama. Sain sellest terve ühe tüki, mis minu puhul on teadagi ju hiiglaslik ja natuke teistki alustatud. Teine kera hakkab lõppema poole tüki peal. Nüüd ma ei teagi enne kui kolmanda ka läbi olen heegeldanud, et kas kauplesin kasudega või sain tüssata :) 

Vahepeal sai Ülo kaminale soojasalvestid peale. Mida rohkem ma seda kena ümarat vormi vaatan, seda enam olen veendunud, et kandiline viimistluskest tuleb selle ümber ainult üle minu laiba. Nüüd pean endas leidma tõelist insenerimõtet või siis Ülo ka seda vormi armastama panema. Temal tuleks see projekteerimine ilmselgelt paremini välja.
Nii toredat asja ei saa täielikult ära peita. Midagi mul juba peas idaneb ka. Aega mõtlemiseks peaks olema küll pikalt aga, et elu on täis sõlmesid ja muid vigureid, ei tea ju kunagi, kuna kiireks läheb. Seega hakkan visandeid tegema.










Hea uudis on see, et suutsin Ülolt välja moosida jupi kapiehitusest üle jäänud liimpuitu
(kuusk) ja sellel on kaks pilti. Öökull ja imelind. Oh seda õnne. Nüüd pean Ülo moosima mulle värve ostma, sest tuubid tühjenevad koleda kiirusega.











Ja kui need kaks pilti valmis saavad, hakkan küla pealt mulle lubatud kuuselaua juppe kokku korjama. Olen hetkel lausa sõltuvuses. Oh, oleks saaks kuidagi kaks jaanuari jutti :D

Esmaspäev, 26. jaanuar 2015

natuke talve moodi

26. jaanuar on natuke juba talve nägu. Iirirohelised laigud hakkasid juba eile pealelõunal kaduma ja nüüd on korralik valge vaibaga aed. Ilm on juba mitmendat päeva mõnus, tibake miinuses ja tuuleta.















spargel peab ikka kevadel lõigata kääma :)














ümarvorm T. occidentalis ´Danica `










kõrred ja okkad














kübeke sõnajalga














P sylvestris ´Gold Coin `














korraks hakkas isegi päike veidi paistma





























Meeri on alati lumega kuidagi õnnelikum :D














Nii, et isegi Taga talus on hetkel talve nägu peas. Hea, et niigi palju antakse, ei tohi iriseda. Aga täna avastasin ennast mõttelt, et ku palju peaks uuel suurel peenral kevadel katet eemaldama ja kes kõik need mpnardad sinna kolib ning osad floksid teises suures peenras ümberasustatavate päevaliiliate asemele tõstab ja...Ehh, aeg hakkab tasapisi sinna liikuma kus piir talvearmastuse ja kevadeootuse vahel häguseks muutub :D
Võrsekasvatus on täies hoos. Täna võtsin viimased herned. Uus redis juba päris kena. Võtsin eeskuju kogenenud ja tarkadelt võrsekasvatajatelt ja tegin seekordsedamoodi















Ja linnutoit on ka varsti söögikõlbulik. Homme külvan seda juba rohkem, sest päevalill maitseb mulle rohkem kui hernes. Kes pole proovinud, tehke seda kindlasti. Ja paar orast kaunistavad päris kenasti seda potikest.
















Laupäev, 24. jaanuar 2015

jännis

No ikka selle ilusa nimega oma viimasele lauajupile. Eks katsu nüüd see kõige, kõige välja valida. Need, kes vaatasid metsa poole vaatasid minuga ühes suunas. Metsarahu (Andres) vääriks eripreemiat kui esimene julge aga Rännak haldjametsa (Muhedik ) on jälle nii hingelähedane. Lihtsalt Mets (Tsiil pobin) ja Suure Tõllu mets (Triks) ka head nimed. 
Sambla kasutamise õpetus :) (Eva) aga ka Lume minek ehk märtsikuu (Eva) ja Kevade (Futu) näitavad kuhu suunda aiainimeste mõte juba liigub. 
     Ühtviisi toredad nimed on ju ka Umbluu (Aidi), Rööprähklemine (Kaie, see vääriks ka eripreemiat :D), Psühhedeelne (Tistou) ja Tripitaka (Eve). No kuidas ühte teisele eelistada ?
Perenaise pesupäev (Köögikata) ja Karjaaed (Aed kutsub) olid nimed, mis pildi pikali pöörasid ja siis täitsa sobivaks osutusid.
    Ja muidugi Annely alustatud lehmateema (huvitav et dalmaatslasi keegi ei pakkunud). Sain ikka kõvasti naerda. Lustakad lehmad, küll väga kõhnade kõige lehmasemate kehaosaga aga siiski.:D. Lehmateema andis mulle täitsa uue nime teatud roosale värvile - klassikaline udararoosa :D
Eva abikaasa pakutud Lõhkenud lehm tapeedil kiskus juba väga lõbusaks. Nojah Vaikelu lõhkenud lehmaga EL männikus 2015. Kui Kaio jõudis selles lehmaleilis lõpuks nimeni Vastuvõtuplats Väike-Maarjas ( eripreemia musta huumori eest) ja Helen leidis, et minu mõte loterii korraldada pole ikka päris õige, siis olin ummikus. Sest õige see on, et maimukesele ikka juhuslikku nime panna ei tohi. Iseenesest kahju. Mul oli juba terve tseremoonia välja mõeldud kuidas Ülo võtab sülle Kusti ja see siis oma karvase kassikäpaga osutab õigele paberirullile ja kuidas sellest kohe pildiseeria saaks ja.... 
    Ja siis kukkus mulle õun pähe :D Helenil oli välja pakkuda tervelt neli nime. Kõigepealt kohendus lõhkenud lehmale tapeedil, mis keeleliselt kenasmini kõlas. Lõhkenud lehm lauajupil. Siis Titaanide võitlus (kevad vs talv) ja kaks nime, mis mulle endale ka väga meeldivad. Sini-heleroheline valgus ja Ummamuudu. ahjaa, see õun, mis pähe kukkus :D Pilt läheb Helenile (kui ta muidugi soovib) heade nimede kogumi ja hea nõuande eest. Ja eks ta siis ise valib nende nimede seast. Lähen kahjurõõmsalt naeru pugistades uusi tegema. Sedapuhku ülemiste tubade proovilappe (Mõtsik Kaaren). Ja vahepeal otsin välja milline on apelsinvart ;)

Neljapäev, 22. jaanuar 2015

loominguline kriis :D

Täiesti tõsiselt kohe. Esiteks ei leia ma oopusele ilusat romantilist nime ja teiseks on mul kaselaudadest siiber. Eriti peale seda kui Ülo hakkas kuusest valmistet liimpuitu köögikapi kõrgenduseks pulgendama. Oh, mis seal kõik sees oli. Selles puidus, mitte kapis. Igasugused elukad ja öökullid ja.... Vahtisin põlevate silmadega seda Ülo tegutsemist, suunurgas igatsev süljenire ja avaldasin lihtsameelselt lootust, et eks need väiksemad jupid ju jäävad üle. Selle peale pagendas Ülo mind taha tuppa Araabia ööd heegeldama, ise tähtsust täis, et temal on kõik ülitäpselt mõõdetud ja mingeid ülejääke ei ole. Selle peale otsustasin veidi rikkis televiisorit mängida ja lõpuks hakkas tal vist ikka minust kahju. No üks väike tükk ikka vist jäävat üle. Heh. Sõitku seenele või veel parem Decorasse ja ostku mulle minu isiklik kuuseplank. Tsiilil on tuline õigus ! Minu lips on läbi ja ma vahin ahnelt juba ka olemasoleva mööbli puitosi. Eile lakkisin neid kapijuppe ja juurdlesin päris tükk aega, et kas seda kappi ikka on nii väga vaja. Viskaks osa köögitarvikuid välja ja nüüd kui põrandal on plaat lähevad kõi nõud maha kukkudes vabatahtlikult katki ? Ketser :D
lauajupp ise kukkus välja selline, kes kõige ilusama nime paneb, võib endale saada :D
















Mis aga Tistou puuparti puutub, siis mina tema asemel peidaks selle minu eest kaugele kapinurka. Arvestades hetkel minu pintseldamiskirge,  kardan ma, et pardist saab cacadu bird :D

Esmaspäev, 19. jaanuar 2015

vee silmad

Oh, mis rõõm on nende lauajuppide kallal nokitseda. Kavatsen nede juures nunnata senikaua kui see mind õnnelikuks teeb. Ja siis võib veel boonuseks näputöödele ilusaid nimesid panna. Peaks heegeldised-kudemid ka ära ristima :D Näiteks praegu käsil olevale suvisele mustale hõlstile võiks panna nimeks Araabia öö vms :D
Minu enda jaoks sai seekordne oopus liiga kirju. Kuidagi läks sedamoodi. Alati ei kuku välja nagu tahaks. Aga kui mõnele sõpsile peaks meeldima, siis annan väga lahkelt ära :D
pliiats














põletusaparaat





























Ühtlasi kaevan ennast läbi kogunenud raamatute virnast. Hommikuks lõpetasin Tove Janssonist rääkiva "Tee tööd ja armasta " (T. Karjalainen) ja sealt tahan ühe koha siia kirja panna :D 
...Muumimaja näituse avamisel peetud kõnes ütles Tove, et nagu kõik teavad, armastavad lapsed mängida. Sama soov on olemas ka täiskasvanutes. Kui nad ka ei saa mängida koos lastega, peab nei l olema ometi võimalus mängida. Siis nimetatakse seda lihtsalt harrastuseks. ...
Mida siis mina kogu aeg olen rääkinud aga ma pole seda nii ilusasti osanud teha. Pisikese (tegelikult päris suure) hirmuga vaatan otsa Tsiili laenutatud raamatutele, eriti sellele kus on kirjeldatud 2000 kiviriku taksonit. :D

Pühapäev, 18. jaanuar 2015

natukene jaanuarist

Ilmad on sel jaanuaril sellised, et võtavad isegi muidu selles suhtes üsna rahuliku minu vaikselt vanduma. Ei ole ei see ega teine. Lund antakse ikka mujale ja mite meile. Eile kui küla pealt koju sõitsime (no ainult umbes-täpselt 30 või nii km) siis vahetult enne meie sissesõiduteed oli see eilne lume-lörtsi segu ka sadamata unustanud.
Selline siis pilt aias 18. jaanuaril






























nagu kirju koera teadagi mis, kus on valge kohev vaip, hanged, lumetordid ja muu talvine atribuutika. Kui see jälle kevadeks saabub, siis mina ei taha enam hästi nõus olla.











Õnneks on vahvaid sündmusi, tegemisi, käike ja külalisi, mis ei lase liiga palju ilmale mõelda.
Kaua oodatud armas inimene jõudis lõpuks külla, seljatäis vahvaid kingitusi (mullused jõulud :D) kaasas. Üks neist läks hinge ja tegi eriti rõõmsaks.















Ja muidugi eilsed kolimistalgud. Üks kena paar sai Tartumaale väärikalt vastu võetud. Kuna kokkulepped nägusid ja elamisi avalikustada ei luba, siis vaid üksikud pildid, mis näitvad, et tööd ikka tehti ka. Ja muidugi pere lemmikud, ka nemad olid olulised persoonid.
kui meie kohale jõudsime oli kraami kandmine juba alanud













laud rändab töötuppa














naised tõstavad külmikut














kiisu tunneb ennast pisut hirmunult, mis jube mööbeldamine, trampimine ja üldse, mis imelik koht see on












tädi Tötsu on seevastu vana rahu ise, vähemalt väliselt













paika said nii suured ja olulised mööblitükid kui ka selline üldsegi mitte vähem tähtis detail 













Olgu armsatel inimestel rõõmu uuest kodust !

Aga nüüd tahaks küll ühe kuu jagu talve näha, eks siis võiks juba ka kevad tulla.

Reede, 16. jaanuar 2015

puulind

Nii see tavaliselt on, et alguses ei saa vedama aga vot pärast, siis ei saa enam pidama. Et mul on igasuguseid laujupikesi, puidutükikesi ja muud sellist väärt kraami niigi ülekoormatud eestuppa üle igasuguse piiri kogunenud, siis viimane aeg on nendega midagi ette võtta. Kasvõi selleks, et väärt varandus mööda maja laiali hajutada.
Vahva on see, et puidul on pilt sees juba olemas.
pildi leidmine














mulle meeldib põletusaparaadiga mässata, see lõhn :) ja selline pildi kõrvetamine enne värvimist on ka ainus koht kus mulle see tehnika istub. Sedapuhku mõtlesin kaua, kas üldse värve välja võtta. Kirg pintsli ja värvide vastu sai ikkagi võitu. Seda enam, et ma senini pole saanud üle mind teatud põhjustel vallanud lõuendihirmust. Püüan ma siis nii palju kui ma püüan, ikka tuleb tõrge. Äkki selline mängimine aitab mind kuidagi edasi või üle. 





selline see Puulind siis sai, kingituseks köögile, millega ma ilgelt rahul olen :D













pisut kaugemalt ka














Hull lugu on see, et mul on selliseid lauajuppe veel. ? !




Pühapäev, 11. jaanuar 2015

selline see siis tuli...

Sedasi siis lõppes see väike lõbus mäng vana puutaldrikuga,
mis on eluaeg olemas olnud ja mis enam kohta ega sisu ei omanud ja mille kasutamine tulevase remondimaagia jaoks väga kohane tundus olema. Pilt on selles ju juba sees :)














kõigepealt ajalooliste kihtide eemaldamine














siis olemasoleva pildi väljatoomine. Tegemise tehnikas olin algusest peale kindel ja kui Köögikata kommenteeris, et tema alustaks põletiga ja seejärel lisaks värve, siis just seda ma teha plaanisingi.










jäävad veel värvid














ja selline see siis ongi. Miks nii palju värvi ja vähe puhast puidupinda ? Taust ütleb kõik. Mis värvivalikusse puutub, siis tulevases suures toas tahaksin kasutada salatirohelist ja kirsipunast, valge ja puit on loomulikult ka. Päris õiged need värvid ei ole aga suund on olemas.









Ilma vallas tabas meid eile mingi hetkeline ringtuisk ja kõik maja aknad nägid sedamoodi välja. Aga see lõbu sai ruttu otsa. Täna sulab ja sajab midagi väga vahepealset.















Ja võrsemajandus edeneb jõudsalt :D
redisest on väga raske näppe eemal hoida, maitseb väga hästi













hernes sai ka liikuma aga mul oli pisut vähe seemet ja on hõredavõitu













spargelkapsas on omavahelises võistluses vist ilmselge kaotaja aga mine tea kumb on kiirem, hernes või kapsas :)












Elu on võrse, lähen otsin veel mõne toreda mänguasja, millega heegeldamise vahel lustida :D

Neljapäev, 8. jaanuar 2015

võid oma mulluse sünnakingituse nüüd kätte saada

Piinlik küll aga sellise sõnumi saan nüüd ühele armsale noorele sugulasele teele saata. Ei tohi ikka sügaval kevades uut asja alustada, olgugi õues külm ja paha. Kevad tuli ikkagi rutem kui mina oma punumisega valmis sain. Nii siis kukkuski käsitöö näppude vahelt kui ma hullunult aeda korraldama tormasin. Aasta lõpp jälle läks jõulupunumiste tähe all. Muideks ühed sõbrasokid jäid eelmisest aruandest millegipärast välja
ikka heegeldatud :D















Nojah, see eelmise aasta võlg, täna sai valmis, homme pesu ja press ja siis ongi.















Vahepeal külvasin. Redist, spargelkapsast ja hernest. Võrsete jaoks. Pole varem seda teinud, nüüd rõõmustan kui laps kiirelt areneva redise üle, Hernes ja kapsas passivad veel.
täna hommikul














ja õhtul, varsti saam mugima hakata :D














Leidsin ühe ripakil vana treitud puutaldriku. Mäletan seda sama kaua kui ennast. Vanemad hoidsid sellel ilukive, mingi aja mina siin maal ka aga nüüd on kive liiga palju ja ruumi liiga vähe. Taldrik on kuidagi ripakile jäänud.
Selline siis. Paar päeva tagasi mõtlesin, et peaks sellele mingi mõtte andma. Kuidagi kirjama või...
Mul siiani puudus täielikult värvide kontseptsioon tulevasele avatud alakorruse toale. Selle taldriku peale mõeldes vist jõudsin tõeni. Katsetangi siis neid värve, see on natuke nagu remondienergia kohalekutsumine ka. Mõte peab paigas olema detailideni, küll siis asjad arenema hakkavad. Mingis suunas ikka :D








Ilmad  sel talvel töllerdavad nagu tallesaba. Lumi tuleb, lumi läheb. Praegu on õues väga tore, jäljed siledaks tuisanud ja täitsa lumine. Aga praegu on pime ja peaaegu öö. Kas hommikul on valge või iiriroheline seda ei oska ütelda. Aga olgu kuidas on. Homme hakkan jälle kokkama (minuga on midagi tõsiselt lahti :D ), puhastan taldriku ja järgmises aruandes võib ehk juba tulemusi näha ja võrseid ka kui ma neid enne pintslisse pistmist ikka pildistada märkan :D