teisipäev, 29. september 2015

taevased
















korraga vähemalt seitset
kui neid taevas sa näed
enam pole halba eilset
saad endal võimsa väe
kui aga juhtub rohkem
neid leiab sealt su silm
unustad lõplikult ohked
su hallata terve maailm
saad aru looduse keelest
võtme nii taeva kui põrgu
saad ka mõistvama meele
su teiseks nimeks on õrnus

pühapäev, 27. september 2015

kas mägilast on võimalik taltsutada ?

No selge see, et ei ole. Mägilast võib torupilli saatel tantsima saada ja vahel ehk veidi ka ninapidi vedada. Täpselt nii palju, et endal tekiks illusioon mägilase juhtimisest. Aga tegelikult ? Tegelikult võib olla täiesti vastupidi. Miks see jutt mägilasest, sest selle hooaja olulisim iluaianduslik projekt osutus just nimelt selleks mägilaseks :D 
Kõigepealt tee kasvuhooneni. Siis kui juba olid asteplaadid prooviks maha saanud, et kuidas nagu oleks, meenus Ülole, et drenaažisüsteem tulevastest vihmaveerennidest tulvava vee jaoks on tegemata. Üllatus, eksole :D 
No mina ütleks, et isegi Meeri vaatas nagu mõneti pooletoobiseid, et mis siis nüüd jälle
Ja ainuke koht kuhu see vesi maja nurkadest suunata oli loomulikult töös rada.













Kribinal krabinal algas kraavi kaevamine.
Lustiline labidas, mis ise kaevab :D














Mul tuleb siiani tibutagi selga kui mõtlen neile pisikestele taimedele, mis just istutatud ja mille ümber siis nüüd mullavallid kerkisid. Üldiselt jäid taimed siiski ellu. Kiitus Hillarile. Lõpuks sai ka tee valmis aga ma olen üsna kindel, et kevadel tuleb see ringi teha. Esiteks suutsid mehed selle renni jätta ja teiseks on plaadid seadistatud nautlevale aiavaatlmisele aga minu jaoks on see kiire liikumise rada kasvuhoonesse. Ülo pikakoivaline saab hakkama, sest astub üle plaadi aga mina tipin nagu totakas ja kui kiiremini astun, siis satun ainult vahekohtadesse. 
Õiget pilti ka pole sest valmis rajast teha saanud, sest mingid kaablid ja voolikud on segumasina pärast pidevalt jalus. Võiks siinkohal küsida, et kus siis mina ise olin. Ju ma kusagil mujal mehi usaldasin :D Oma viga.










Edasi algas maadlemine istutsalaga. Muhedike kivikla tegi mu nii ära, et tahtsin ise ka sellele kergele nõlvale mingit terrassilisust tekitada. Selgus aga kurblik tõsiasi, et kõik vajaliku suurusega kivid on majapidamisest lihtsalt otsa saanud. Lõplikult. Siin hakkas nüüd tööle minu tähtkujuline jäärapäisus. Et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peaks ju saama elik jäär kohe peab peaga vastu kivi (või oli see nüüd vastu seina) jooksma. See on päris pikk ja keeruline rida mitmeid ponnistusi meie kõigi poolt enne kui peenrapinna katmiseni ajakirjade ja veerisega jõudsin. Tulemusega on nii ja naa. Päris rahul ma pole aga nii hull ka ei ole, et ei võiks jääda. Muidugi tahab see veel säädmist ja kohendamist ja vajumist ja siis jälle säädmist. No, et ikka natukenegi eri tasapindade illusiooni tekitada. Ja taimed peavad ka mingitesse mõõtmetesse kasvama. Siis muutub pilt hoopis teiseks. Seni aga saan ma siin eksponeerida kivikesi, mis muidu siin seal maja nurkades või kappides kallisvarana nutsakute sees vedelenud juba aastaid. Teeadupärast arnastan ma kive peaaegu samapalju kui taimi :P






























Ja kivid kui eksponaadid :D
nö Ülo elik pühvli aasta sõnn, sõps vähemalt sedasi arvas :D













päris alguses kartulimaalt leitud saurus














Kirjusid jumal teab kust, kuna ja miks






























Ja sellesse peenrasse saab nüüd koguda kõik tulevikus leitavad ilukivid ja kõik võivad julgelt helde annina mõne imelise ilukivi siia poetada :D















Paraku on seegi koer nagu kõik meie selle aasta aianduslikud koerad sabata. Jupike teed, mis aia sisemusse viib on veel vaja teha. Aga kas see juhtub sel sügisel on teadmata. 
Selgeks sain ka selle, et rohkem mingeid iluaianduslikke ehitamisi ei tule. Projektijuhti minust pole ja kui ise kõike teha ei jõua, siis ongi nii nagu on. See jorisemine muidugi ei tähenda, et ma meestele nii tehtu kui tulevikus tehtava eest tänulik ei oleks. Selge see, et olen. Ilma nendeta poleks ju üldse midagi. Aga metsistuv jungliaed tundub kuidagi kergema lahendusena, vist :D

Vahepeal on sügis Eestimaale jõudnud aga ega sellest eriti aru ei saa. Ilmad ju suvised ja erilisi sügisvärve ka ei ole.
üks vana vaher on natuke kirju, sest tema ninakesed lähevad kenasti punaseks ja koos kollaste lehtedega on kena seda vaadata












ja kämmalvahtra Acer palmatum lõhislehisel vormil on ka natuke sügist sees. Ülejäänud puittaimed, mis punast peavad sügisesse tooma alles mõtlevad, et kas.












ilusasti õitseb ilus krookus C. pulchellus














lõpuks otsustas õitsema hakata ka hiina emajuur Gentiana sinoornata ´Weisser Traum `













eile leidsin üllatusega, et kadunuks peetud elulõng ´Korean Beauty ` on ennast lihtsalt nii kõrgeks kasvatanud, et pole osanud vaadatagi












Paksust Margareetast on saanud hiidnaine Kreonta. Kesse küll seda taltsutaks ?













Ja isegi pilves ilma suhtelises hämaruses on värvi küll ja enamgi veel.















laupäev, 26. september 2015

ookerkollaste koerte planeet












olen rännanud ajas ja ruumis
leidnud olematuid ilmu uusi
ent üks unistus on mul veel
ookerkollaste koerte planeet
reis plaanitud see on märtsis
kuidas aga nii pikalt kärsin
uudishimu saab must võitu
usun peagi ma alustan sõitu
sealt kaasa saan uue meele
ning selgeks koerlaste keele

neljapäev, 24. september 2015

pikad kastesed hommikud lubavad











lootes õnnele uskumatule eluloole
teadmata et saagina ollakse hõrgud
sinisilmselt teel  suurema vee poole
ent suures vees suuremad võrgud
aga minemata noorus poleks noorus
hing see otsiv seiklust kui ei vajaks
alles palju hiljem tundub voorus
elu turvalises kindlustatud majas
on ka neid kes iial ei jää paikseks
need on valitud ning neid on vähe
alles siis kui süda jäänud vaikseks
paigalolek lõpuks mahub pähe
nende hallata on terve ilma imed
nemad teavad lugusid ning laule
nendest jäävad elulood ja nimed
kuigi ise nad on juba väga kaugel

esmaspäev, 21. september 2015

Hall irvikräts

Loomult punapõskne ja leebe. Irvitab kõige ja kõigi peale ning teeb seda igal võimalikul juhul. Elab enamasti mingis metsas aga võib vabalt tulla kurbadesse unedesse lõbusaid lugusid rääkima. Lugusid teab palju. 

heldimuse ja armastusega...

...istutasun eile selle hooaja neli viimast. Ma vähemalt loodan, et viimast. Armastusega olen ikka istutanud ja õhinaga ja vaimustusega aga need neli viimast kribalat tekitasid kuidagi eriliselt helge tunde. Ma päris täpselt isegi ei oska öelda, miks just need taimed sellise tunde tekitasid. Eks mitmel põhjusel. Ilmselgelt pole need ülespuhvitud masstoodang vaid fanaatiku kasvatatud, armastusega ja teistele fanaatikutele. Ühine tellimine koos sõpradega. Sõprade poolt lahti ja jälle kokku pakitud ning edasi teele saadetud. Kujutan ette, et Tiil a Futul oli ilmatu põnev nende potikestega mängida :D Muhedikemaalt tõi lõpuks Ülo need koju ja viis joonelt kööki, sest pidas toalilledeks. Pisikesed noh :D Aga potid olid juuri korralikult täis ja eks pisike nälgki juba taimetibudel. Istutasin need maha julgemini kui muidu septembri lõpus. Olen täiesti kindel, et need lähevad kasvama mis mühin. Ja sellel kohal tasub silma peal hoida. Kui taas tellimiseks läheb olen igatahes käpp, sest põnevat on seal oi kui palju. 
kääbus-näsiniin Daphne arbuscula














ahtalehine emajuur Gentiana angustifolia ´Iceberg `













soomus-raunjalg Asplenium ceterach (sün Ceterach officinarum ) see kõige nunnum nunnudest. Ehitasin sellele kui erilisele lubjalembile väga peene pesa :D











vaevapaju Salix herbacea on küll lehitu aga vägagi elus













ja polegi rohkem vaja, et jälle paar päeva õnnelik olla :D

reede, 18. september 2015

meil on nüüd ka...

...uus ja korralik katuseredel mille peal korstnapühkija akti saab teha :D















Eilse suure suvesoojaga (+25 ja õhtul kell 20.20 oli +20,2 ja muru kasvas sellise kohina ja mühinaga, et arvasin veeuputuse tulevat, sideraadid märatsevad ka ) ilm asjalik olemist ei soodustanud . Mängisin seentega, üleeilsed panni ja külma, need, mis üleeile kaasikusse jäid koju jne. jne. jne. Täna kohe põhjusmõtteliselt seenele ei lähe ja kõik järgmised puravikud lähevd kas otse pannilt kõhtu või kuivatamiseks. Ma ei saa ju ometi veel ühte sügavkülmikut majja soetada. 
Võlas olnud maalritööd (aida uks ja katusealuse barjäärivõred) üle võõbatud. Teine servalaud sai ka tehtud.
mina küll ei tea, ilmselt lihtsalt lõbus puidumuster aga alati võib ju midagi kusagil peidus ka olla :)












Langenud puuviljad said ära koristatud.
Täna istutasin viimased ripakil taimed enne suurt padukat maha. Samal ajal oli telefonikõne kallilt sõbralt, et taimesaadetis jõudis kohale. No ainult 4 taimelast, pole hullu . Ja mul on vaja veel 1 kuuske, mille ma loodan Ülo homme ära toob ja siis olgu küll sellega lõpp.

Ja tegelikult oli selle jutukorra mõte hoopis selles, et mis hetkeseisuga aias toimub ja mitte mingi uiamuia jumal teab millest :D
Mis seal siis ikka toimub ! Et on suvi, siis suvi toimubki. Tahaks hakata ära koristama aga ei saa, sest õitsevad. 
Hilisemad floksid, sustsuti päevaliiliat, tonditupikuid, päikesesilma. Krüsanteemid. Päris palju olen neid aeda saanud aga vot seda tumedamat punast, seda eriti levinut, seda veel pole. Ae, sõbrad, huvitav miks ? :D Kahe vahel ma ei suuda otsustada, et kumb on ilusam ja lemmikum .















kõik teised on ka ilusad ja sel aastal on krüsanteemid müstiliselt varajased, sest helelillad on juba lõpukorral. 












Heleeniumid, hilisemad. Osad on juba õitsenud. Aga ma jõudsin täieliku veendumuseni, et heleenium PEAB olema 1. kõrge ja 2. just hiline, sest sel ajal kui kõik õitseb pole oluline, et õitsemist veel rohkem oleks ja 0,5 m heleeniumijupatsil pole üldse sellist efekti kui 2 m. Ja ´Lollypop `on küll lahe veidrik aga ilma selleta saanuks ka suurepäraselt.
heh














kõrge, hiline ja vastupidav, nimetu taluaiast














´Moerheim Beauty ` hakkab juba juulis õitsema ja tavaliselt on selleks ajaks omadega läbi aga sel aastal on kaua kestnud, kõrgust vähevõitu












sel aastal istutatud ´Loysder Wieck ` oma esimese õiega, lubatakse kuni 1,2 m kõrgust, mida küll veidi vähe aga kui jääbki nii hiliseks õitsejaks, siis võiks leppida











Siilkübarad lasevad ikka veel edasi ja päevakübarad. 
särav päevakübar Rudbeckia fulgida ´Goldsturm on üks mu hilissuve lemmikuid. Nii jaatav ja rõõmus.













kõrgemakasvulised siilkübarad küll osaliselt pikutavad aga ma arvan, et siinkohal viitavad austusega torkavale kuusele Picea pungens ´Sonja `.











Tavani kõreliiliad Tricyrtis formosana hakkasid ka lõpuks õitsema.
´Lightning Strike ` tekitab minus kahtlusi, kas ei peaks palju heledam olema ?














´Blue Wonder `














Lursslilled. Nendega on mul natuke pahasti kuigi pisut paremini kui eelmisel aastal. See puhtalt mügri/muti ? töö kes võib ikka päris suured taimepuhmad alt nii tühjaks ajada, et neist ilma võib jääda. Ma ilma ei jäänud aga põdema jäid ni ameerika kui liht-lursslill. Esimene ei õitsenud ka sel aastal, omandas vaid kobedama näo
liht-lursslille Cimicifuga simplex õisikuvarred on tavalisest poole madalamad













endiselt küsimärgiga dauuria lurslill C. dahurica seevastu kasvab iga aastaga taevale lähemale. Oh, tuleks mõni tark idamaadest ja määraks selle täpselt ära :D











õisi lähemalt ka














Kahest naapoli alpikannist Cyclamen hederifolium üks õitseb ja teine kasvatab lehti, õnneks, sest selle alt käis sel suvel mügrirada.















Hilisemad astrid ei õitse veel aga ehk ikka jõuavad. Veidi varasemad A. azureus ja A. turbinellus on küll juba kenasti õisi täis. Madalatest astritest A. dumosus õitseb vaid ´Peter Pan `















Sügisene emajuur veel õitseb aga see, mis mul suvel ära kadus ja mida ma paaniliselt taga otsisin ei taha kuidagi õisi veel päriselt lahti teha.
Gentiana makinoi ´Royal Blue `














Loomulikult on sügislilled. Colchicum
enneminuaegne ja väga metsik paljuneja














kaunis sügislill C. speciosum ´Dombai `














aed-sügislilled C. x hybridum
´Neptun `














´Lilac Wonder `














Futut tervitab harilik sügislill C. autumnale ?´Album `













Eks neid ole veel aga aitab küll :D

astilbe ´Color Flash ` on sel aastal eriti uskumatut värvi, paistab, et mida sügise poole, seda punasemaks läheb kui muidugi veel punasemaks on võimalik minna











Sügise lähedusele viitavad siin-seal võhkade vilikonnad, et neid palju saaks :D















ja kibuvitsad täis vilju
Rosa glauca














ja harilik elupuu Thuja occidentalis ´Golden Tuffet ` on ka eriliselt nummi just praegu















Aga hõlmisel ogakurgil Echinocystis lobata on endiselt suvi, mis iseenesest on ju ka tõsi, ...






























sest vaadakem kalendrisse :D ja vaade taevasse on läbi kõrgete kõrte ju ka veel nii suvine, nii suvine...















Olgu siis suve viimased päevad soojad ja päikeselised, et sügiski märkaks tulla rõõmsa, värvilise ja kaunina :)
Ma lähen ja värvin nüüd gifu punaseks ja pean vist Ülo varandusemägedesse kaevuma, et endale ühte pisikest ja hella tuulekella meisterdada. Selline isu tuli :D