enne, ajal ja pärast ning SESELIST

Enne, ajal ja pärast käib muidugi Jaani kohta. Ega ma enne ilma väga enam ei mäleta. Oleks nagu ilus olnud. Küllap oligi, eriti pärast tormi.

´Schneesturm `

kollane emajuur G. lutea

suur parthein Glyceria maxima

Jaanilaupäev oli soe ja kuiv, mahe nii ilma kui olemise poolest. Esimene puravikumaitse konni püütud. Metsmaasikaid juba mitu päeva põske pistetud. Esimesed maguskirsidki ära söödud. 

varased kapsoidid hakkavad looma

põlduba asutab õitsema, madal sel aastal ja see on hea, vaja on kaunu, mitte kõrgeid latvu :) 

lõke oli keskmiselt korralik

selja taga põõsastes nahistasid linnupojad, Anni arvas, et ehk halli kärbsenäpi omad.

Tiigikonnad andsid kontserdi :D

Jaanipäeva ilm oli samuti kuiv, pisut sombune ja meiemaiselt suve nägu.

Nokitsesime kes kus ja mida iganes. Lihtsalt selline ilus päev.

25. juuni tõi lubatud kuuma. Meil jäi siiski veidi alla 30 C. Tippmark oli +29,6 C. Selline ilm tõmbas kriipsu ühele olulisele käimisele, sest minu pingviini geen sellist kuumust enam hästi ei talu :(

´Red Tiger `

Selle päeva lõpus langesin süsimusta masendusse, sest olin suutnud maha magada (vähe sellest, et ma juba eelnevalt olin amuuti maakia õitsemise maha maganud) oma ainukese kollase pojengihübriidi õitsemise. See oli kõi, mis jäänud ´Yellow Crowni ` esmaõiest :(

Järgmisel hommikult tõusis päike sedasi

Kuumaks hakkas kerima juba hommikul ja kõrgeim fikseeritud temperstuur oli +33.5. Liigutamine tuli kõne alla vaid varjukas ja sedagi väga aeglaselt. Suutsin siiski hommikul pisut pilte teha, et jälle midagi mitte maha magada.

võrratu kääbik ´Matrix `

siiani pooliku nimega habras viigikaktus sai just täismarkeeringu :D

Opuntia fragilis LZ 343. Looduslik vorm, mille leidis Eberhard Lutz (LZ) 14.juulil 1991.a. USA Põhja-Dakota osariigist Dickinsoni linna lähistelt 700m kõrguselt.  

üks lahedamaid eelmise hooaja oste Selaginella, kahjuks täpsemalt ei ole määranud

´Russian Red ` see kõige kõrgem ja võimsam

üks, mis on alati mu lemmikute hulka kuulunud - hiina kullerkupp Trollius chine

karoliina kibuvits Rosa carolina

Ja juba tulevad esimesed kõrged leeklilled (hübriidsed), siilkübaraid on end liigutama asunud. Liiliate massiline õitsemine on siiski alles ees.

Õhtuks jõudis siis äikesepilv ka meie kohale. Esimene sel aastal.Väga hull möllaja ei olnud, küll sadas siis nüüd meilgi valget vett. Sellist seina olen vaid korra oma elus näinud ja see oli nüüd teine. Miski niitis jalalt ühe meie teeäärse pärna (sisemise). Oli sel puul midagiviga või oli vee surve nuu tugev

??? ei ole nagu ilus terve puit, milles probleem

Aga tegelikult tahtsin kirjutada hoopis ühest vahvast taimest :D Nüüd sai jälle kilomeeter ilma ja lilleuudiseid. Aga siiski:

põdrajuur Seseli gummiferum. Inglise keeli Moon Carrot ja seda kaautatakse ka nagu sordinime. Andmed netiavarustes on erinevad, nimetatakse kaheaastaseks. Tegelikult on tegu monokarpse taimega, mis väidetavalt peaks õitsema 3-5 aastal. Minu omal võttis see aega 8 aastat. Väidetakse ka, et seemned ei taha valmida, sest on hiline õitseja. Seda saab nüüd siis näha, sest praeguse seisuga sätib see end õitsemise poole aga kuna tegelikult õitsemiseks läheb ei tea. Oleksin rõõmus kui seemneid saaks ja veel toredam oleks kui taimeke ise hoolitseks oma jäelkasvu eest. Selline lehestik võiks mul tervet tagaaia kivila esist täita :)

Minul kasvab see poolvarjus kuival ja kehval pinnasel aga võiks kasvada ka täispäikeses. Liigniiskust ei talu.

Kindlasti panen veel pilte sedamööda kuidas õitsemine areneb.

martagoonerid õitsevad aias...

Kohe varsti algab suvi, kuigi minu arust on see juba tükk aega kestnud kui ilmadest lähtuda. Laupäevane torm meil mingit kahju ei teinud. Õigupoolest lugesin ma alles õhtul FB-st, et jube torm on olnud. Jah, aed oli (on siiani) vahtraprahti täis ja see viitas tõesti mõnevõrra suuremale tuulele kui aiatöödeks kohane aga laelaudu võõpamast ega armsaid külalisi vast võtmast see ei takistanud. Pühapäeval oli jälle ilus suvi õues. Vihma pole me juba mitu päeva näinud ja pole vaja ka. Õigupoolest pole me äikest ka lähedalt näinud. Ja ega ma sellestki puudust tunne. Enamasti hakkab aed juba korralikult jungelduma :)

pojeng on ´Sarah Bernhardt `

metssalveid ja muu

krookusliilia koos õitsva naadiga 

Varjukas on tegijaks martagonid. Õitsemist on alustanud kõik peale ühe, selle kõige kõrgema. Aga ma ei malda seda viivitajat ära oodata ja pealegi ei või iial teada kuna mõni liiga entusiastlik tuuleiil võib kahju teha.

Lilium nartagon kirju liilia

´Manitoba Morning ` üldiselt...

...ja lähedalt

´Orange Marmelade ` alustamas

´Maroon King `

´Arabian Knight `

´Claude Shride `

´Gay Lights `

forma alba 

Oh need on kõik nii ilusad ja teevad ikka rinna rõõmsaks küll, püherdama ma varjukasse lihtsalt ei mahu :) Kui mahuks püherdaks ka. Ja tegelikult mul neid martagone nagu õieti polegi. Palju rohkem oleks vaja, palju rohkem.

Ülejäänud aias läheb ka kõik muudkui ludinal edasi. Tasapisi tiksuvad ka teised liiliad tulemist. Varsti läheb mölluks :) ja muud ka kasvavad, alustavad õitsemist, õitsevad või on juba lõpetanud. Nagu ikka igal aastal. Siberlased hakkavad sel aastal jälle jalgu alla saama. Pojengid on kõik vihmad ja tuuled suhtliselt hästi üle elanud aga eks nad hakka varsti juba lõpetama.

Sel kevadel tuli kollane kibuvits R. foetida ´Persian Pearl ` Pole teist veel õieti ollagi aga õienuppe on kenasti. Uustulnukate seas on teisigi õitsema minejaid.

Sauna taga tiigi ääres õilmitseb karpaadi kellukas C. carpatica

Nelgiala on alles nii noor ja tühi :(  Aga on lootust täienemisele. Taimeplatsist leidsin veel mõned potikesed hääde iimeste jagatut. Eelmisel aastal soetatud suurte topeltõitega sordid paraku kevadet ei näinud. Sain tühjad augud täis aga vaba ruumi on veel  ja veel.

õrn ja habras :)

natuke kabedam :)

selline karvik, kas see võiks olla Muhediku vanaemanelk :)

Kivilas on nüüd tegijateks kaktused, mis õitsevad. Kõik seda teha ei kavatse aga hea, et eluski on. Suuremate kahjustustega tegelastelt tuleb võtta juurutamiseks varrekesi, et ikka oleks kindel.

Opuntia sp. täpsemalt ei tea

habras viigikaktus O. fragilis ´Freiberg `

Lõpuks leidsin kätte ka oma juba kadunuks arvatud kõverkaela. Aga, mis puutub sellesse tudmatusse kuutõverohtu, mis Edromist tuli, siis ma arvan, et seal tekkis maekeerimisega segadus ja see on ikkagi tellitud männas-kuutõverohu vorm Polygonatum verticillatum var. rubrum, aga mida nagu poleks olnud ja mille potis oli silt P. curvistylum. 

liik

var rubrum

Lubatakse uut kuumalainet, palun, pole vaja. 

kuidas seljatada stressi

Kõige mõistlikum oleks muidugi üldse mitte strssi omada aga vahel hakkab kuklas taguma, et ma ei jõua, ma ei saa korda ja üleüldse, Kesse käskis selle aia nii suureks ajada :( Siis tuleb aiast ära minna. Näiteks põrutada Järvselja Taimeaeda. See aitab alati, järele proovitud. Nii ma siis tegingi, seda enam, et mul oli vaja üks kogemata valesti sattunud nuluke õige vastu vahetada ja amuuri toomingas ootas mind ka. Kunagi meil oli aga kitsed ja jänesed tegisd selle kallal niipalju kujunduslõikust, et tuli loobuda. Eks pidime uue ostma aga kuidagi ei saanud pihta. Nüüd siis lõpuks. Nojah. Korraks käimisest sai päris mitu tundi ja toomingas mitmekordistus. Selles mõttes, et ...Aga A. incana ´Johanna ` ei läinud omal ajal kasvama ja kaks okasnumpsikut hakkasid juba sügisel põdema ning nüüdseks on nad läinud :( Järelikult oli vaja uusi, sest neidsamu enam ei olnud. P. omorika ´Pimoko ` ja P. pumila ´Glauca ` tulid kaasa :) No ja üht-teist veel, mis vajas asendamist ja oh, Carpinus betulus ´Foliis Aureovariegata Pendula ` (sure ära kui armas) :D Kohe nagu palju parem sai. Enesetundel ikka :D Ja nüüd on ilm sellist nägu, et kohe, kohe hakkan sadama aga tegelikult on vaid 5 piiska umbes tulnud. On siiski võimalus, et hakkabki :)

Viimastel päevadel olen eriliselt armunud oma liivateedesse. Küsisin sõpradelt ja sain selja, süle ja vanniga. Eelmisel aastal oli veel selline loomise faas aga sel aastal ! Eks neid on nii nimega kui nimetuid aga see polegi oluline. Osad on juba lõpetamas ja osad alles alustamas, olenevalt liigist ja asukohast aias. Kõik tutsukesed on saanud suurteks ja minu suureks rõõmuks on ka külve, eriti väärtuslikud on need uued taimed, mis on kättesaadavad ja ma saan hakata mõningaid tee- ja peenraservi moodustama. See liivateede himu tuli mul ilmselgelt Kadaka mõjutustel. Kes armsatest jagajatest enda jao ära tunneb ja nime oskab öelda, tehku seda lahkesti :)

jne jne jne

Kivilas on igasuguseid toredusi ja varsti, varsti lähevad neli viigikaktust õitsema.  Paar okasnumpsikut ja paju, mida on lausa kaks trehvanud näiteks.

mägimänd P. mugo `Minima Kalous ` on tõesti väga minima

ja P. mugo ´Varella ` endiselt udunummi. 

tömbilehine paju Salix retusa 

Ja üks viimase aja lahedaim kadakas

roomav kadakas Juniperus horizontalis ´Pancke`

Kivilast võiks muidugi palju toredusi piltidena üles riputada aga vahelduseks hoopis 2 sinist :) ja üks roosa :D

tervelehine elulõng Clematis integrifolia

´Lilac Domino ` on minu silmadele pigem sinine

Et on metsrooside aeg, siis . . .

kurdlehine kibuvits R. rugosa ´Hansa `

Ja nelgiaeg jätkub . . 

tipplehine nelk D. spiculifolius

Otse loomulikult on pojengide aeg. Mul on paraku päris mitu nimetut aga ilusat :) Näiteks need. 

Ja loomulikult on balti sõrmkäpa aeg :)

Veel on hilisemaid laukusid tulemas ja linnupiima, martagonid sätivad ja pea siis need muud liiliad tagant ei tule. Ja hetkel sajab tõesti mõnusat rahulikku vihma. Tore on aga kui nüüd hakkab iga päev törtsutama siis enam nii tore ei ole. Vähemasti vihmaperioodi sipelgad veel ei näita.