Reede, 30. oktoober 2015

otsa saab

Oktoober muidugi ja kui kalendrist kuupäeva vaadata, siis on juba aeg ka :D Mina ei ole kohe kuidagi nõus, et sügis on kurb aeg. Isegi november pole minu jaoks kurb ega kuidagi muul moel ebameeldiv. Hingekesed hakkavad liikuma ja lugusid tuleb kui kosest. Saab ennast kerra kerida kui õues enam ei sobi ja midagi sooja ja mõnusat teha, näiteks sokke heegeldada. Muideks ma eile alustasin. Eriti veel seda tunnet ei ole, et peaks aga kohe tulevad ju jõulud, siis hea nagist võtta :D
Ja mis taimede suremise jutt käib kõik aeg. Taimed lähevad puhkama. Nii, nagu karud ja teised, kes talveunne jäävad. Need taimed, mis lühikese elutsükliga elik suvikud jah, aga nende töö on tehtud. Aedvilja mugime kõik rõõmsalt kahe suupoolega ja üldse ei ulu, et näed, ära surid. Ja kes pori kardab, ärgu mingu porisse. Ja kes pimedat kardab, soetagu endale otsmikulamp ja sellega õues ringi hiilides alles hakkab põnevaid asju nägema, Igasuguseid varje ja ..., lisaks sahinad, kolksud ja ulumised :D Ja kui hästi kuulata, ka salasosinad, vaimuvalmid ja hingede koorilaul. Proovige, elamused kindlustatud :D
Kui sügis tahaks olla kurb aeg, siis ei ehiks ta ennast selliseks nagu pisut protestivaimus teismeline esimeseks tantsupeoks või kohtinguks. Ja see diskokera seal taevas, see päike nimelt, see toob veel eriti kõik võõba ja karra nähtavale. Puhas rõõm ja lust seega :D
Vahtrad on rüüd langetanud ja kuigi ma peaks juba olema piisavalt vana ja täiskasvanud, armatan ma ikkagi kuivadel kenadel sügispäevadel ennast nendes rullida ja muul viisil hullata. Päeval nagu täna näiteks. Seega nende puhumise ja imemisega on veel pisut aega. Laske ma sahistan !








Novembris saab rahulikke inimesi hirmutada ja santi joosta. Lausa kaks korda ühes kuus. Mis saab veel parem olla ! Ja kui veel eriti hästi läheb võib ka esimene lumi novembris tulla. Vot nüüd läksid lumepõlgurite karvad turri :D
Tegelikult on lihtsalt ilus. Võtab õhkama, ohkama, kiitma ja kilkama.
Kukerpuud on hetkel tegijad. Pole isegi oluline, mis nimi. Lihtsalt see marjade punane on ikka tõeliselt punane.



























hiidnaine Kreonta on hetkel muidugi super, vormist täiesti väljas aga ilus











































üldiselt on arukased Betula pendula juba lehdedeta aga ´Youngii ` on veel isegi poolenisti roheline












väga hilistest astritest jõudis õitsemiseni kanarbikulehine Aster ericoides 













metasekvoia ja kukeharja seemik














ja saagu meid palju














ilmad jahenevad, keegi on oma karvamütsi vist kaotanud...













...ups, ei olnudki karvamüts, hoopis Mustikas :D




























sel ajal kui ma majas suurpuhastust tegin läks salaja ilusaks villane lodjapuu Viburnub lantana













üks mitte päris kindalat määratud hübriidne paju on veel üsna ontlik













aga hõberemmelgas Salix alba ´Sericea ` on veel täismundris













see leegitsev on pisike punane tamm Q. rubra














Tii mustikas ja teised














hekiäärne peenar näeb peale pealsete lõikamist väga ontlik välja













harilik elupuu Thuja occidentalis ´Lutescens `paistab eriti kena just sügisest kevadeni













ja kui värvidest saab villand, on paras aeg vaadata männiku rohelist













Elagu saabuv november :D

Pühapäev, 25. oktoober 2015

mis kuu meil praegu oligi ?

See küsimus kerkis päris jõuliselt kui vihmajärgsel ööl termomeeter +10 C näitas ja muru kasvamise hääli kostuma hakkas, sekka umbrohtude rõõmukilkeid peenardes :) Reedel sadas lõpuks vihma, esimest ses oktoobris. Hakkas hommikul nelja paiku ja oli täitsa korralik sadu kuni lõunani, sealt edasi udutas ja tibutas veel hooti edasi. Kasutasin selle päeva edukalt köögi sügiseseks suurpuhastuseks. Aga laupäeval paistis jälle päikene ja oli mõnus ja kullane. Viimane peenar sai korda. Muhedikul oli suvel õigus, et küll sügisel korda saab :D Muidugi saab nüüd veel neid pealseid näksida, mida enne ei raatsinud lõigata ja kivilasse on mõned võililled jälle kohad sisse võtnud aga see on juba puhas põhjus jalutamiseks. Tahaks veel põõsaid lõigata aga enne võtku ennast riidest lahti. Kus mina seda õiget vormi ja kehakuju sinna rüü alla näen :D Ja muidugi veel väikesed külvirõõmud aga seda ma teen novembris kusagil kuu keskpaiku. Ja siis on tõesti hooaeg läbi. See kümnes. Kokkuvõtteid on talvel aega teha küll, selliseid põhjalikumaid. 
jaapani lehis Larix kaempferi ´Diana `














euroopa lehis Larix decidua ´Hortsmann Recurved `













teine pink millega Ülo sel hooajal maha sai, lihtne ja väike ja vales kohas kuidagi üksildane, tegelikult tagaaia jagu aga ei hakanud enam nüüd sügisel sinna viima











teravaõiene kastik Calamagrostis x acutiflora ´Overdam `













minu aster ´Snow Flury ` ei ole ikka veel õisi lahti löönud :(













võta nüüd kinni, mis siin täpselt on :D tegelikult paistab väga hiline nimetu floks läbi niitjavõrselise elupuu












see punane seal vaates on mu sootammeke Quercus palustris













Ülo võttis lõpuks virtuaalse kaardi ette ja mõõtis ära kui suur on minu hooldatav ala, nö murud ja peenrad.  Kõigest 2,7 ha ja sellest on istutusalad umbes1400 ruutmeetrit. Ma kahtlustasin rohkemat :D  Ülo pügab 162 m hekki. 
Homseks lubatakse jälle üsna kena ilma aga tuult siiski veidi ebamugavalt palju. No seda näeb homme :) Hetkel sajab nõrka vihma. Mõtted hakkavad aina tubasemaks muutuma. Kevadel pooleli jäänud Kuldsed Liivad enam edasi tegema ei isutanud. Andsin sellel algasendi elik tegin taas keradeks. Eks näis, mis sellest tuleb :D

Kolmapäev, 21. oktoober 2015

üks hallajutt sügisesse ja ei kriipsugi enam

Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva oli meie selle oktoobri kõige krõbedam öökülm. Õhus -2,3 C ja maapinnal -3 C. See hall jõudis ka põõsasteni ja madalamate puude latvadesse. Midagi erilist sellest ei sündinud. Kõige suurem saavutus oli mõnede õuna- ja pirnipuu lehteda langemine. Krüsanteemid jätkavad häirimatult, rääkimata hilistest astritest. Ja täitsa võimalik, et need kõige hilisemadki jõuavad veel õitsema minna.
Kahjuks ei olnud sel hommikul päikest, mis pärleid ja sära teeks. Seega pildid matilt suhkrused :D






































































































ei tea, kas Taaral külm ka on ?














aga mõnes kohas on soojem. Muhedik ristis selle Lembelinnukeste pesaks aga meie ebaromantiline ja kokkuhoidlik kõnepruuk teeb sellest kiirelt linnumaja ma kardan :) Üks ütlemata mõnus istumiskoht sai sellest küll. Ja kuigi ma eriti pole kunagi plastmööblit tunnistanud, siis see punane ! Vot see punane võlus mind sedavõrd ära, et sõbrad osa enda jaost vabatahtlikult ära andsid, valget veel lisakski. Ju mu silmad ikka sedavõrd põlesid, et nad tulekahju hirmus kiire annetuse tegid. :D




Ja sellest kohast paistab kätte ka meie esimene rodopeenar männiukus seeriast x arv rodopeenraid :D Ülo sai oma soovitud peenraserva punutud just eelmisel õhtul. Ärgem kommenteerigem, sest kui inimene midagi tahab sis peab ta seda ju vahelduseks saama.
siis kui tegema sai hakatud oli veel suur suvi





























Kõige tähtsam uudis on tegelikult see, et meie õues on üks ime sündimas :D Aga esialgu on see veel saladus. Igatahes saab see olema vääriline tähis minu kümnendale iluaiandushooajale :D

šamaan

kui inimest õnnistatakse sellise puutükiga siis on siililegi kohe ja täiesti selge, et tegu on Leegitseva Trummi šamaani ja tema kolme tähtsama väeloomaga. Alati skeptilise ja pisut torssis Kahtleva Kassiga, pidevalt pildis oleva ja sekeldava Riuklise Rebasega ning üldiselt süle eelistava leebe ja pehme Lustliku Lüliloomaga.








auväärne, vana ja väga tubli šamaan sai oma nime juba nooruses, sest alati kui ta virmaliste poole loitsu lasi hakkas trumm leegitsema. Ära ei põlenud see sellegipoolest. Mida vanemaks šamaan sai, seda enam trumm sedasi käitus kuni lõpuks leegitsesid tema trummid iga rituaali ajal. Miks trummid ? Eks neid ikka pika aja jooksul ole mõned kulunud. Trummidel on kombeks suurest trummeldamisest väsida ja siis peab šamaan uue tegema.





alguses oli kõik rahulik ja kenasti kontrolli alla aga kui mulle sõbrad külla tulid, hakkasid vaimolendid pildile trügima. Üks nägi ühte, teine teist ja kolmas kolmandat. Lõpuks oli neid seal trügimas terve kari. Teadupärast rahutu ja kahtlasevõitu rahvas. Mõned suutsin teolt tabada.

Laupäev, 17. oktoober 2015

ootamatult nagu ikka...

...on pool oktoobrist läbi saanud. Seisund on endiselt rahulolust mõmisev ja jäänud on veel vaid üks peenrake, see hekiäärne :) Ja siis võiks uue lõikumisringi peale minna. Need asjad, mis talvele jalgu võiks jääda on enamuses tehtud. Puud tahavad veel aedu aga selle ma sokutan rahumeeli meestele. Aed on valdavalt kuldne nagu ühel ilusal ja korralikul sügisel peabki olema. On olnud 4 hallahommikut aga alla -2 C pole õhus läinud. See on tore, sest on lasknud krüsanteemidel rahus õilmitseda, astrid on kõvad, nemad ei karda sellist haledat halla nii või naa.
täna üks mumm töötas nii, et lill kõikus ja eks neid oli seal teisigi. 













Et järgmisel aastal saaks võrrelda, mis oli eelmisel, sest mälu on teadagi reetlik ja valikuline, siis ikka pilte, mis muud.













































see punaselehine kuhi, ilmselt mingi siberi kontpuu sort, mis lillekimbus olnud vitsakestest kasvatet (kaks neid seal kõrvuti) meeldib mulle väga ja mitte ainult sügisel. See on kõrguselt selline mõnus, ei kasva üle pea.










üks üksik läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus














Inimese süda ei ole mitte ühest tükist. Peale ginnala olen armunud ka korea vahtrasse  Acer pseudosieboldianum :D






























ja eile kui viimast niitmist niitsin ( no ma vähemalt loodan, et viimast) otsustasin, et ka sootamm Quercus palustris väärib armumist :D hetkel on see veel punasem ja kui kitsed poleks seda paar aastat tagasi murinud, oleks tammeke ehk juba minuga sama mõõtu olnud.









sellel pisikesel Hersi vahtral Acer davidii ssp grosseri on  potensiaali värvujate paraadile pääseda













Märkan. Paljusid asju, mis suure märkamatuks jäänud või siis suvise mudru sisse lihtsalt ära kadunud. Ja mõtlen iga taime juures - kuna, miks, miks just siia, mis edasi, no eks kõik aednikud teavad kuidas see käib.
valge siumari Actaea pachypoda on sel aastal kaua silma rõõmustamas













alpi elulõnga Clematis alpina sügistupsud :D














üks väga hiline sinine Carmichaeli käoking Aconitum carmichaelii , kõrguselt üle mu pea (kaadrisse mahtus vaid üks vars)












peaaegu oleks kõik männas-kuutõverohu Polygonatum verticillatum mammud maha maganud













villane nõianõges Stachys byzantina, teadagi paras tüütus peenras aga kui ilus võib see mõnel hetkel olla. Kui saaks kusagilt selle mitteõitsva sordi ?












On ka neid, mis õitsemast ei väsi
kurereha Geranium x hyb ´Orkney Cherry `, nii kui juunis hakkas, siiani laseb käia, see oli hea ost












samasugune usinus on kuldpõlv Chrysogonum virginianum, väike kollane varjupeenras pole üldse paha













kannikesed on teadagi, V. x williamsii














Täna märkasin, et musta leedri Sambucus nigra sort ´Black Tower ` on mingil ahal oma suvi läbi rangelt säilitatud 10 cm lõpuks 30 cm kasvanud :)















Ja, et ma juba selles peenras nahistasin, siis meenus, et Tsiil mainis nagu ma olla kiitnud hiina siidpöörise Miscanthus sinensis sorti ´Little Kitten `. Vaatasin siis üle, et kas ikka oli kiitmist väärt ?
no mu meelest täitsa tore kääbik (kui üldiselt võrrelda)













Üha enam hakkavad silma okasnumpsikud ja muidu okaspuud.
selline vahva on hariliku kuuse Picea abies ´Acrocona` seemik, ise selline poolemeetrine













oma musta kuuse Picea mariana sordi ´Aurea `juures ohin ma mõnust tegelikult alati kui ma sellest mööda lähen












Kaks ebatalve (oi mulle see Tii väljend meeldib) on hiibapuu Thujopsis dolabrata jõudsamalt kasvama pannu. Äkki ma ei peagi selle külje alt sõnajalgu liigutama hakkama ja puu suudab neist mürakatest siiski üle kasvada, eks näis. Esialgu lükkasin selle töö tulevikku.
2011 tuli hiibapuu














2015 














ilus 





























Kui hakkasin kirjutama oli palju mõtteid aga need on kuidagi ära hajunud. Ühest peab küll kirjutama. Viimane taimeke, mis sel hooajal minu aeda jõudis ( ma väga loodan, et viimane) on ruusu (see hooaeg on tõeline roosiaasta olnud) mille nimi on ilmselt arutluse all kuni see kõigil soovijail õitsema läheb ja uuesti läbi arutatakse :D. Selle roosi jõudmine minuni on peaaegu ulmeline. Aalujate taimede liigutamise võime on uskumatu. Selleks ajaks kui mina arvutisse jõudsin oli kogu logistika juba paigas ja Kadaka Soomest Eestisse toodud taimetibud peaaegu juba liikumas. Mina ei osanud muud teha kui öelda jah ja nüüd tänada kõiki selles ahelas osalenuid. AITÄH ! Jään õisi ootama :D
Kuldne sügis, kesta veel !!!