Kolmapäev, 15. november 2017

kuidas väikesest Vurrust Aleksander sai

Väga lihtsalt. Kassilaps on meie juures elanud nüüdseks 2 kuud ja 1 päeva. Eile otsustaisme uue nime kasuks. Kassilaps lihtsalt ignoreeris kõiki meie püüdlusi teda Vurrutada aga reageeris kõikidele kss, kiss, kass ja muudele s hääldamise moodustele. Isegi kõige juhmim konserviavaja peab lõpuks taipama, et see Kass vajab nimes S-i. Proovisime igasuguseid kombinatsioone. Lätikeelset Vurts ja leedukeelset Vurtsas varianti ja veel sadat muud aga miski ei olnud suupärane. Sass on piisavalt s-ine ja suupärane ka. 
Loomake on iseloomuga. Ega ta muidu ju kass poleks ka. Üks on kindel, nii elavat kassipoega pole meil varem olnud. Mängud pole palju muutunud.
Ka praegu on lemmikuks kõikvõimalike nutsakute kandmine ja murdmine. Peale koristamist juba teisel päeval on elamine igasugust väga väärtuslikku (saasi jaoks loomulikult) täis. Harjale enam peksa ei anta. Prügikühvel osutus truudusetusk. Enam ei mahuta kassimätast lahedalt ära. 








Seevastu on kaslastele omane kosti ja karbivaimustus täistuurides. Saab mängida garaaži ja autot.Seda viimast siis karpe-kaste enda ees lükates. 











Kord päevas peab saama ühe kilekoti alistada. Eriti head on mustad kilekotid, sest nendega saab peale võitlust ühilduda.












Kunsti peab vaatama nii lähedalt kui kaugelt ja kellad peavad näitama täpset aega.













Vanaonu Kusti on iidol














Vahel õnnestub ka Siissi külje alla pugeda.














Pisut udune pilt igaks juhuks tuppa tulnud Meerile reageerida ja näidata, kes ikkagi on majas peremees. Ei susise nagu Kusti, ei karda ka. Lihtsalt enne uuesti magamajäämist väike hoiatustervitus.










Kui sassi esimestel käppadel on poolsokid, siis tagumistel korralikud ja tripiga













Sass on tegelikult täitsa kuulekas ja ontlik tegelane. Vaatamata kustumatule energiale. Nimelt pahandusi ei tee. eks piire ikka kompab ja kontrollib, et kas see või teine lahe asi on ikka endiselt keelatud.  Sass armastab rituaale. Üks on söögikoha koristamine kui kõik on juba söönud. Kraapimine ja paigutamine kestab seni (vaheldumisi viimaste toidujääkide hävitamisega) kui kausid on kas sirges tihedas rivis või kolmurkasetusega. Kolmnurk võib olla väike ja kausid külgepidi koos või nii suur kui toitumiskoha ruum võimalda. Ja minu magamapanemise rituaal on ka väga oluline. Kui ma juhtun päeval iluund vajama, siis ta poeb teki alla ja nahistab piki mind, peseb ennast natuke ja lahkub. Kui on öö, siis ta tuleb tekki mööda enamvähem näoni, vaatab oma nööpidega otsa ja siis läheb jalgade juurde ennast pesema, Natukese aja pärast läheb ta ära ja vahel teeb seda ka mitu korda. On harvad juhused kui jääbki sinna magama. 
Seega kõik, kes on juba harjunud Vurruga, õppigem ümber. Väikesest vurrust on saanud Sass ja kui ta suureks kasvab, siis ilmselgelt Aleksander Suur.

Aga muidu ma koon ikka veel punast. Igasuguseid takistusi tuleb ette. Vahepeal oli vaja paar riputuskotti aknalauale mitte mahtuvatele toalilledele. Ja muidugi on alanud rohkete raamatute aeg. Täna neelasin aastaaeg haaval ühte toredust. Karl Adam ´Metsasosinad `. Kes vähegi loodust, eriti metsa armastab ja kellel see raamat näppu satub, ärge jätke sisse vaatamata. Palju autori imelisi fotosid ja parajalt armastuse ja vaimustusega kirjutatud teksti. Tõeline meeleolu parandaja. 
Üks laud ootab juba 2 kuud värvimist aga ma ei suuda kuidagi seda tööd Sassi uneaegadega ühildada. Ärkvel Sass on sedavõrd andunud abiline mistahes töödes, et pärast on raske kindlaks teha autorlust.
Aias käin jalutamas. Imetlen okasnumpsikuid. Need on nüüd kõik kenasti nähtaval. 
harilik elupuu Thuja occidentalis ´Perk Wlaanderen ` tõotab kasvada imeilusaks puuks ja seda üldse mitte väga aeglaselt (aastaseks juurdekasvuks lubatakse kuni 20 cm)











kollaselehised Thunbergi kukerpuud on sügisel imelised













Vaene väga hilise õitsemisega emajuur Gentiana ´Little Pink `ikka üritab sel aastal. eelmisel aastal ei jõudnudki. Ega selgi aastal kõik õienupud lahti lähe aga midagi ikkagi. Üllatav minu jaoks, sest vahepeal on olnud juba üsna korralikke miinuskraade. Paistab, et need pole üldse liiga teinud.








vähemal 1 õun jääb ikka puusse linnukestele

Kolmapäev, 8. november 2017

Aitab juba küll...

...sellest aiahooajast. Täna 8. novembril täpselt 13.30 astusin tuppa, ajasin roobad maha ja viisin kiiresti pesumasinasse. Käivitasin masina, et vähemalt paar päeva oleks rahu majas. Pole veel olnud, et ma novembris aias midagi teeks peale jalutamise. Aga oli jälle paar mõnusat kui mitte lausa imeilusat päeva. Kõik pealsed said maha lõigat ja viimase asjana panin hooajast üle jäänud turba majaesisesse sõnajalpeenrasse. Nii umbrohus aeda (tõsi sisemine aed sai ikkagi ka rohitud) pole mul varem talvele vastu läinud aga sel aastal oli see paratamatus. Need pidevad vihmad. Praegu on isegi juba selline seis, et saaks ka rohida aga, et ma endiselt teen seda peenras istudes, siis selleks on maa liiga külm. Isegi väga korralik ja paks mullikilest padi pole enam piisav. Seega on nii nagu on. Lehed, mis peenardesse on pidama jäänud võivad rahulikult kevadeni seal olla. Ülejäänud lehed viib meil minema tuul. Olgu tema tänatud. 
Et sügisesel aednikul sai lõplikult villand kevadise aedniku naaksumisest, siis peale koristustööde ja väikese seemnekülvi ta muud aias ei teinudki. Las kevadine mässab ise. Siiski põhjalikud soovituslikud nimekirjad kevadisteks tegudeks on ka koostatud. 
Exeli taimetabeli korrastamine on poole peal. Uusi tegelasi tuli aeda ikkagi üle 200. Hoolimata kõigist pingutusist ennast tagasi hoida. 
Pilti novembrisest aiast.
mõned ei saa pidama














Kui rohttaimed on omadega läbi, hakkavad okaspuud jälle täies ilus välja paistma.













































astritumbat ei raatsinud kuidagi veel ära lõigata














Paljudel pajudel on veel lehed.
Salix alba ´Sericea `














Salix purpurea














austria tamm Quercus cerris on ni roheline, et tundub kaugelt okaspuuna













mingi rivistus vist 😏














kulda annavad lehised...














...ja ´Youngii ` Aga aru ma ei saa, miks sel selline antenn on pähe kasvanud ?













villane lodjapuu Viburnum lantana on veel värvilises leherüüs















virgiinia nõiapuu Hamamelis virginica on üleni õites













Lindude poolt veel söömata astelpajumarjad annavad tublisti särtsu aga ometi tuleb sellel puul aiast lahkuda. Ehk asustame selle kusagile piirimaile, eks näis. Metsalist ei saa vanas kohas enam hoida.










Seni kui kasvõi üks pereliige neid marju armastab, on põhjust põõsast pidada













Ja minu köögiakna vaade kivilasse, selline kivistunud, stamm, natuke isegi nagu plastmassist. aga pea on siin võrratu. Kreonta ka 😃















Ma tean küll, et selle ketserliku mõtte eest tahaks mulle paljud vastu kaela anda aga minugi poolest võiks nüüd lumi maha tulla. Kevadeni või nii 😻