aastalõpu punumised

Jõul läks nagu niuhti, aasta lõpuni pole enam viit päevagi ja 2014 ka läinud ka niuhti. Enda arust punusin terve detsembri aga Köögiata viisi, ette pole nagu midagi näidata (temal tegelikult ikka oli küll ). See heegeldamine on mul nagu uus armuke :D Kuidagi ei saa enam pidama kuigi ka muid plaane mõlgub meeles, pole kirg veel jahtunud ja ...

Et kired saaksid vaibuda, peab teist osapoolt ikka väga läbi ja lõhki tundma aga heegeldamine ei anna ennast sugugi nii kergesti kätte.  Nagu näiteks ümmargused linikud. Ikka kipuvad lainetama ja pärast silu ja pressi ja tärgelda, et enam-vähem normaalseks saada, Ja aru ma ei saa, kas see on neile juba nustrisse kodeeritud (vahel vist on) või olen ma ise loll (sageli olen muidugi ka).

Punane kahe liniku komplekt sai selline

niit on ikka nii punane (jõuluvärk võib ju nii punane olla), et pildistamine osutus lausa keeruliseks. Polnud väga aega ka, pakkimine pressis juba peale.

Kolmanda ümmarguse harutasin poole pealt tagasi, no jälle hakkas lainetama ja mul sai siiber. Otsin välja hoopis lõbusa sarvilise liniku ja sellega polnud enam probleemi. Sai koplekt roheline-punane valge linaga jõululauale.

ja koos

Pisike Teele sai kaks kaelust, kootud ja heegeldatud. Eks emme saab nüüd katsetada kumb parem on

Kõige põnevam oli muidugi sokkide heegeldamine. Uurides ja otsisdes, et kuidas teha, selgus tõsiasi, meetodeid on palju ja edspidi saab teisigi variante proovida. Kui kudumast ma sokke üldiselt keeldun, siis heegeldada on neid märksa põnevam, kiirem ja kergem veel pealegi.

esimesed :) kirju sokilõng siiski polnud kõige parem valik, edaspidi jään ühevärvilise lõnga juurde. Samas päris lõbusad sokid :)

need sokid ootavad sõpra, kes läbi lubas hüpata :)

Kui ma nüüd selle särgiku, millega ma ühele noorele sugulasele sees olen ka valmis saan, siis olen omadega mäel ja võin uusi asju mõtlema hakata. Mitte enne !

tere tali

Ilma jäädvustamine must-valgel on endiselt minu nõrk koht. Jõuluvana lubas uueks aastaks kalendermärkmiku tuua ag kas sellest ka midagi paranb, on iseasi.

Täna algas talv. Nii tähtsa päeva mõtlesin siiski fikseerida paari pildikesega. Temperatuur kerges miinuses. Hommikul oli meie peade kohal selge ja helge, -3,5 C. Varsti läks kõik uduseks no nii paariks tunniks ja siis lõplikult pilve aga lund meil ikka ei saja. Ei tea kas ma korralikku lumesadu veel kunagi üldse näen.

Viimastel päevadel on mingit kerget valget loodusesse lisndunud ja iiri roheline on mahendatud. Mitte, et mul midagi Iirimaa ja selle rohelise vastu oleks. Vastupidi ! Aga Eestimaal tahaks ikkagi talvel lund ja talviseid ekstreemsusi näha. Ilmajaam annab lootust, vähemalt valgeteks pühadeks. Eks näis.

pildistamise ajal oli juba täitsa pilves ja pimedavõitu, udu on veel osaliselt eemal näha ja lund on meil siis täpselt nii palju

roomav kadakas Juniperus horizontalis ´Limeglow ` on absoluutne lemmikkadakas. Sel paistaks nagu päike sisemuses

Kaktused lumes olgu siis kasvõi väheses, on ikkagi veel meelierutav olukord. 

õnneks pole vahepealne soe minu kaktuseid äratanud

osad igihaljad sõnajalad on endiselt heas vormis

hea rõõmsameelne paar talvedes

siilkübarad Tistoule :)

Just praegu hakkas peenikest lumudu ajama, ehk läheb enne pärispimedat korralikuks lumesajuks üle.

Ilusat talve algust :D

DETSEMBRIKIIRUS

Nagu kõigil, nii ka minul. Servapidi mulle isegi meeldib see aasta viimase kuu tormlemine aga sellega ei tohi ennast stressi viia. Ma veel ei ole, vist :D

Ilm on endiselt hilissügisene, tahaks juba talve ka näha. Ma ikka nii väga igatsen ühte korralikku laia lumesadu. Ega sel iirirohelisel murul ju ka midagi viga ei ole aga lumega saaks mängida. Ja mängida mulle meeldib.

Sain maha oma kogutud teostega. Taga talu aed exeli tabelis. Tabel ON ülevaatlikum kui taimekaustad, vajalikud mõlemad. Üldiselt mõjus see tabeldamine kainestavalt. Mõneks ajaks. Hetkel keeldun vaatamast mistahes taimepoode ja liitumast mistahes ühistellimise aktsiooniga. Loomulikult ma mõne aja pärast kahetsen seda kibedalt kui sõbrad oma aardeid tutvustama hakkavad aga...

On heegeldamise aeg. Päris mitu asja on valmis saanud aga enne jõule ma neid näidata ei saa :D Kinkisin endale ka ühe jõuluvidina.

heegeldasin heegelnõeltele kotikese :D

Kui kingiralli läbi saab ja üks kevadel aiahooaja algusega käest kukkunud võlg ka valmis punutud, siis tulevad uued ideed päevakorda. Detsembri pinsi panin puhtalt lõngapoodi, et ikka oleks millest nii jõuluks kui peale jõule punuda.

See väga suur roheline on Ropkamõisa lõngapoest. soovitan seda kohta soojalt kõigile. Seal on alati ilusad hinnad. 

Ühte väikest kohvilaua komplekti võin vist siiski näidata ka.

Ideid on palju. Mitte ainult heegeldamise ja kudumise vallas, ka puitu ja pintslit tahaks liigutada. Paraku on aga ainult jaanuar, veebruar ja märts. Ilmselgelt tuleb ennast kiiremini liigutama hakata :D

Ja keset tuba seisab kole koll nimega trenažöör. Jumal kui raske on uuesti jalgu alla saada kui oled kord maha käinud :( See on nüüd see tõrvatilk mu mõnusa olemise meepotis. Aga peab ja oi kuidas mulle ei meeldi need asjad, mida PEAB. Ometi peab.

Päike paistab rõõmsalt silma ja kõik targad mõtted libisevad ära. Kui õige tukuks veidi.

aasta viimane kuu

Detsember tuli nagu alati ootamatult ja aasta eelviimane kuu vajus kuidagi märkamatult olematusse nagu see ikka ja igal aastal juhtub. Ainuke vahe, et see tundub aasta aastalt aina kiiremini toimuvat. Nojah, vähemalt algas detsember pidulikult, härmatisega. Esimene lumi, mis teistel novembris maha sadas, jättis meie tare vahele. Mingi udupeen manna ainult. 

Hea, et see vähenegi ja koos härmatisega veab talvisema mõõdu välja küll. Kelgutama just ei saa aga muidu ilus vaadata.

Kui need kõrged kuused härma löövad olen alati lummatud. See ei olegi nagu reaalne. Aknast paistab see kui üks mustvalge kaader muidu iseenesest ju üsna värvilises pildis. See üllatab ikka ja jälle.

Männikus on samal ajal vägagi rõõmus olemine

ja vana kask on pidulikkus ise

kuuskede, kaskede ja vahtrate kohtumine 

kivila on ikka põnev ja kukerpuumarjad on tegijad

lumes lösutav kaktus on muidugi täiesti normaalne nähtus Eestimaa aedades aga ikka ajab see mind naerma

mida rohkem on aias kõverikke ja krõõnikuid, seda põnevam on talvel

amorfa 

Linnukesed sagivad sellise kiirusega toidulaua ja puude vahel, et mina jäin nende pildile püüdmisega jänni.

vaid ühe rasvatihase...

...ja rohevindi suutsingi kätte saada

Ja toas alustas õitsemist

Mulle tundub, et isegi suvel oli mul rohkem aega blogimiseks. See taimede tabelisse exeldamine on võtnud mu jäägitult endasse ja no vahepeal on ju vaja kinke ka punuda, sest Jõul ja päkatsid juba koputavad.

Kaunist jõulukuud kõigile ja olgem viisakad ning tähelepanelikud päkatsite vastu, nemad on siiski palju väiksemad :D