Kolmapäev, 31. mai 2017

mai ülejäänud nädalad

Terve hommik sadas. Hakkab heledamaks minema ja kuni aed kuivab kasutan aja ära ning talletan sõnas maikuu olulisema. Eks see oli vajalik vihm. Ogoroodina asukad, arvukad ümberistutatud ja uued istutused on kindlasti naerunägudega ja üliõnnelikud. Peale viimast mailund on olnud üsna põuane. Üldiselt soe kuni väga soe ja igati mõnus. Sedavõrd mõnus, et toas raatsib ainult pimedal ajal magamas käia.
13. mai said külvatud ogoroodinasse põlduba, porgand ja punapeet. Sel aastal jälle natuke teise süsteemiga. 
15. mai istutasin kapsoidid, kaalid ja naerid. Kastidesse külvasin paastinaaki ja nuikapsast. Kapsoide veel lisaks karpidesse, et asustada  ülejäänud kastid ja ogoroodinas tekkinud tühikud. Veel sai kahte potti maisi külvatud. Et oleks ilus ja äkki saab saaki ka. Ka kõrvits ja kabatski samal ajal külvatud.
Kusagil vahepeal pikeerisin sügisesest ja kevadisest külvist tärganuid. Ei midagi erilist ent ometi olulist.
20. mai tõin Järvseljalt tomati- ja paprikataimed ning ühe kurgitaime, sest pooletaime sordi külv läks neil untsu 😊
Redis sai otsa. Selliseid rediseid pole mul varem olnud. Nii suuri. Kõige suurem oli keskmise Pepi pirni suurune ja 84 g. Sort ´National 2`. Aga ma arvan, et asi polnud sortides (kokku 7) vaid kui mõelda redise päritolule, siis päikesest soojad päevad ja kontrastselt külmad ööd sobivad sellele kultuurile.











Pikk aeglane kevade kulg võimaldas ometi kord juba paar aastat plaanitud ümbertõstmised teostada ja ma olen väga rahul sellise asjade käiguga. Enamasti on kevadel selline kiirus, et plaanidest kaugemale ei jõua. 
Mai tõi aeda juurde lisaks aprillikuistele veel 21 esmapilgul erinäolist sinilille. Järgmine kevad saab põnev olema. Hea kui on sõpru, kes metsipidi kondavad. 
Soojad ilmad meelitasid välja mitmeidki sõpru. Nende hulgas ka armsaid aalujaid, keda on alati suurim rõõm enda õuel näha. Tii maandus loomulikult suure taimekastiga. 😻 Sain jälle hulga rikkamaks ja olen südamest tänulik. 

Loodetud mai alguse plahvatus toimus alles 20-te kandis.
15. mai














19. mai














20. mai ja nüüd läks kõigil kiireks. Esimene niitmine ka tehtud.













aprill 2002 - 15.05.2017 Mustikas
Kui me su Tartu turult saime olid sa nagu väike pudelihari. Tarvitses vaid sinu poole vaadata kui sa hakkasid hullult nurru lööma. Ja jalgu oskasid sa juba siis tähelepanu võitmiseks eriliselt vastu maad põntsutada. Sealt su nimigi. Tulid magamistuppa ja Ülo ühmas poolunes, et näe Mustikas veereb.








Herneajaks olid juba paras naaskel ja võtsid kõikidest tegevustest aktiivselt osa. Üldse olid sa alati rohkem pildis kui teised karvapallid. Enamasti positiivses mõttes aga vahel korraldasid ka murettekitavaid kadumisi. 










Ja viimane pilt sinust kui me koos turbapeenart korrastasime. Haigus tuli äkki ja sa ei allunud ravimitele. Lahkusid ootamatult ja kuigi sa vääriks pikka lugu või lausa mitut, ma veel ei saa. 










Kaotusi on ka aias taimede hulgas päris mitmeid aga need pole korvamatud. Meie kõige armsama kiisu lahkumisega pole me Üloga veel kumbki leppida suutnud.

Kirsipuud on õitsenud, pirnipuud puistavad õitelund. Õitsevad õunapuud, toompihlakad. sirel on stardivalmis. Nartsissid tulid ja läksid, enamus tulpegi on juba väsinud. Õitsesid karukellad, püvililled, koerahambad, priimulad, kanakooled ja mis kõik veel. Kolmiklilled on hetkel veel täitsa tegijad.
värskeim praegu suureõieline kolmiklill T. grandiflorum













Kevade aegluubis kulgemine lasi näha rohkem tärkamisi kui tavaliselt. Mõned tulevad ikka väga põnevalt. praeguseks on need taimed juba kõik täismõõtu.
himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum ...















... on nüüdseks juba selline













taldleht Dysosma tuleb jälle sedamoodi. Praegu on lehed nagu vaagnad













odajas rästirohi Parasenecio hastatus














Et mai on lehekuu, siis natuke värskeid lehti
kollase hobukastani  Aesculus flava lehe lahtirullimine













harilik vaher Acer platanoides ´Golden Globe `














ja ´Drummondii `














amuuri maakia Maackia amurensis kevadine värv paneb mind siiani ohkima ja imestama














punane tamm Quercus rubra ´Aurea `














Okaspuud sätivad ka juba tasapisi ilusaks.
Engelmanni kuusk P. engelmannii ´Glauca `














pisike harilik kuusk ´Aurea ` P. abies, mõelda vaid kui see suureks kasvab













hariliku kuuse P. abies ´Acrocona ` seemik














harilik kuusk P. abies ´Dudanga ` on nagu ananass













Kivila asukatest on hetkel uhkeimad
leviisiad Lewisia















madalad leeklilled Phlox















ja seda ka tagaaia kuivmüüris















igihaljas ibeeris Iberis sempervirens ´Tahoe `














vaipsasik Leptinella squalida

suur läätspuu ´Walker ´ Caragana arborescens














Kõigest sellest, mis iga päev tuleb ja aias muutub võikski heietama jääda. Tiarellid, iirised, kullerkupud. Sõnajalad rullisid ennast lahti paari päevaga. Hostad on kõik oma ninad välja pistnud või juba lausa suures lehes. Kohe alustavad laugud. Esimesed rodod on õisi täis. Epimeediumid on startinud
suureõieline epimeedium E. grandiflorum ´Higoense Speckled `  Kui Ülo töölt laekub jõuab minuni veel üks väike epimeediumports.












Mai viimased päevad on läinud istutamise tähe all.
sest saabus Järvselja pisike taimesaadetis. Ja nendele lisaks on mulda saanud ka laoplatasil taimi












Ja endiselt võtavad mul asjad ja taimed südamlist kuju.
















Esmaspäev, 8. mai 2017

nädal kuldset ilma

Terve nädal ilusat ilma ei löö elama mitte ainult aeda vaid ajab ka aednikule elu sisse .Toimekas nädal oli. Kolm plusspoolel ööd, ühel  lausa +7 ei jätnud loodust ükskõikseks. Midagi hakkas meilgi juhtuma. Üldiselt on mul küll tunne, et elan kusagil põhjapooluse lähedal ja sörgin oma avanemiste ja õitsemistega ülejäänud aednikel sabas.
Kägu on oma õnnekukud teinud. Täiesti õigeaegselt. Ühte pääsukest nägin aga pidama veel ei jäänud. Selgus, et meiega koos elab ka kuldhänilane.
Teravsilmaga võib teda põõsas häälitsemas natuke näha













Esimesed vaprad karukellad elavad kivilas. Teistel, mis mööda aeda laiali on veel tükk maad õitsemiseni.
harilik karukell Pulsatilla vulgaris ´Röde Klokke `













ja minu kahtlane karukell, igatahes mitte see, mis pidanuks olema aga ega see nüüd tema nummidust küll ei vähenda












Päris pikalt on kivilas säranud
teravatipuline kivirik Saxifraga x apiculata ´Pungens `













kõige nunnum kivilamänd on hetkel P. mugo ´Varella `. Kuidagi ei saanud sellest mööda vaadata.












Mägisibulikel on talv kenasti üle elatud. Natuke ikka on juurdekasvu ka. Üldiselt tundub, et enamus on punased või punasepoolsed kui samas vanad nimetud teises kasvukohas on valdavalt rohekates toonides. Aga ma ei hakka midagi kusagile tõstma. Peaks natuke neid sibulikke juurde hankima, et oleks vaheldusrikkam. Hetkel kõige vingemalt punased
´Bronco `














´Hart ` 














´Dr. Fritz Köhlein ` 














Hetke staar kivilas on loomulikult
sammal-hanerohi Arabis bryoides














Tasapisi hakkavad mõned kivilapriimulad õisi lahti tegema. Esimese nartsissina alustas kaljunartsiss
Aga üldiselt vajab kivila kohutavalt rohijakätt. Umbrohtu pole küll palju aga see, mis on on priske. See töö jääb ilmselt peale esimest niitmist teha.
Üks kevadete suurimaid rõõme on jälgida kuidas see või teine taim alustab uut aastat. Mõned on uskumatult veetlevad. 
näiteks epimeediumid














Sõnajalgade ärkamine on lausa vaatemäng. Needki on alustanud. Kuidagi ootamatult ja äkiliselt















Ja on selliseid tulemisi, mille kohta ei oska midagi öelda. Jääb vaid kaht kätt kokku lüüa ja imestada sügisese aedniku nappi aru.
Palun väga. Peenras kus ei saaks mingi nipiga midagi sellist olla, ometi on. Selle peale vihastas kevadine aednik kohe tõsiselt ja võttis kätte ning istutas hekipeenra ülemises otsas peaaegu kõik rohttaimed ringi. (Ok, tegelikult oli vaja ka) . ja alumise otsa plaanib ta ka täiesti ümber teha. Las sügisene ka imestab ja sügab kukalt 😈








Selle peenra sealsamas ülemises otsas on hetkel aia kauneim paju.

helveetsia paju Salix helvetica













Tiigi ääres alustavad varsakabjad.
ameerika varsakabi Caltha leptosepala














Kanakoolete ühiskoor laulab hääli lahti. Õitsevad kevadmagunad. Riburadapidi tulevad priimulad ja kriimulad. Nii nimetud vanad kui peenemad uued.















hästi armsa väikese kausja õiega














ja sama värvi suured õied. Kusjuures selle  suureõielise puhma kaisus on tuts kollast täidisõielist. See on juba õitsenud ja ma vist peaks selle nüüd eraldama.


























kolmiklilledest alustas esimesena kasvamist ja tõotas ka esimeseks õitsejaks tõusta suur kolmiklill  Trillium chloropetalum var giganteum
aga...











...rait-kolmiklille hübriid T. x kurabayashii on ette rebinud. Ülejäänud alles pistavad ninasid välja või ei tee veel sedagi.












punane kopsurohi Pulmonaria rubra ´David Ward ` oleks varjukas väga tore vaadata kui see võtaks nüüd lõpuks vastu otsuse suuremaks ja laiemaks kasvada.











Loomulikult on kobarhüatrsintide aeg. Neid on rõõmustavalt palju ja mitmesuguseid aga minu top-i tipus on ikka veel 
laialehine kobarhüatsint Muscari latifolium.eile just kurtsin sõpradele, et ei taha üldse järelkasvu teha aga täna leidsin päris palju niidikesi nende ümbert. Tulevad, kus pääsevad.











Idahüatsindid on üllatavalt hästi talvitunud. 
Platsilt puuduvad veel valge ja roosa. Millegipärast on need kaks alles lehtede staadiumis. Siniseid võiks rohkem sorte olla.













Et need on minu lemmikud juba palju sünnipäevi, siis lähivaated ka.
´Gypsy Queen ` 














´Blue Jacket `














´Yellow Queen `














´Woodstock `














´Splendid Cornelia `














Ogoraadinapeenar on ette valmistatud. Kui see koleilm nüüd mööda läheb, siis tuleb suurem külvamine ja juba peaaegu, et liiga suureks kasvanud kapsoidide ja kaalikate istutamine. Jälle ma teen seda. aga no seemet ju oli 😊. Kastidesse külvasin porgandit ja hernest. Ja tugede ümber kõrge hernesordi ´Aamisepp `. Vanad reticulatad said lõpuks välja kaevatud ja leiavad uued kasvukohad. Lumekupu päästsin elupuu alt ja jagasin kahte valgemasse paika. Ühe krookuse päästsin kuuse külje alt. Seal peab veel ka hiid-kirgaslille ära liigutama kui õitsemine läbi hakkab saama. Midagi kasulikku sai kindlasti veel tehtud aga kes kõike mäletab. Heldeke, oleksin unustanud. Ülo ja Hillar korraldasid ümber ühe ammu närvidele käinud põõsagrupi. Ja nii me siis tasapisi suve suunas tiksume. Tänase ilma rikkus väga tugev kirdetuul ja muud asjatoimetused. Kas homme õue mängima saab, on homme näha.