aastalõpu punumised

Jõul läks nagu niuhti, aasta lõpuni pole enam viit päevagi ja 2014 ka läinud ka niuhti. Enda arust punusin terve detsembri aga Köögiata viisi, ette pole nagu midagi näidata (temal tegelikult ikka oli küll ). See heegeldamine on mul nagu uus armuke :D Kuidagi ei saa enam pidama kuigi ka muid plaane mõlgub meeles, pole kirg veel jahtunud ja ...

Et kired saaksid vaibuda, peab teist osapoolt ikka väga läbi ja lõhki tundma aga heegeldamine ei anna ennast sugugi nii kergesti kätte.  Nagu näiteks ümmargused linikud. Ikka kipuvad lainetama ja pärast silu ja pressi ja tärgelda, et enam-vähem normaalseks saada, Ja aru ma ei saa, kas see on neile juba nustrisse kodeeritud (vahel vist on) või olen ma ise loll (sageli olen muidugi ka).

Punane kahe liniku komplekt sai selline

niit on ikka nii punane (jõuluvärk võib ju nii punane olla), et pildistamine osutus lausa keeruliseks. Polnud väga aega ka, pakkimine pressis juba peale.

Kolmanda ümmarguse harutasin poole pealt tagasi, no jälle hakkas lainetama ja mul sai siiber. Otsin välja hoopis lõbusa sarvilise liniku ja sellega polnud enam probleemi. Sai koplekt roheline-punane valge linaga jõululauale.

ja koos

Pisike Teele sai kaks kaelust, kootud ja heegeldatud. Eks emme saab nüüd katsetada kumb parem on

Kõige põnevam oli muidugi sokkide heegeldamine. Uurides ja otsisdes, et kuidas teha, selgus tõsiasi, meetodeid on palju ja edspidi saab teisigi variante proovida. Kui kudumast ma sokke üldiselt keeldun, siis heegeldada on neid märksa põnevam, kiirem ja kergem veel pealegi.

esimesed :) kirju sokilõng siiski polnud kõige parem valik, edaspidi jään ühevärvilise lõnga juurde. Samas päris lõbusad sokid :)

need sokid ootavad sõpra, kes läbi lubas hüpata :)

Kui ma nüüd selle särgiku, millega ma ühele noorele sugulasele sees olen ka valmis saan, siis olen omadega mäel ja võin uusi asju mõtlema hakata. Mitte enne !

tere tali

Ilma jäädvustamine must-valgel on endiselt minu nõrk koht. Jõuluvana lubas uueks aastaks kalendermärkmiku tuua ag kas sellest ka midagi paranb, on iseasi.

Täna algas talv. Nii tähtsa päeva mõtlesin siiski fikseerida paari pildikesega. Temperatuur kerges miinuses. Hommikul oli meie peade kohal selge ja helge, -3,5 C. Varsti läks kõik uduseks no nii paariks tunniks ja siis lõplikult pilve aga lund meil ikka ei saja. Ei tea kas ma korralikku lumesadu veel kunagi üldse näen.

Viimastel päevadel on mingit kerget valget loodusesse lisndunud ja iiri roheline on mahendatud. Mitte, et mul midagi Iirimaa ja selle rohelise vastu oleks. Vastupidi ! Aga Eestimaal tahaks ikkagi talvel lund ja talviseid ekstreemsusi näha. Ilmajaam annab lootust, vähemalt valgeteks pühadeks. Eks näis.

pildistamise ajal oli juba täitsa pilves ja pimedavõitu, udu on veel osaliselt eemal näha ja lund on meil siis täpselt nii palju

roomav kadakas Juniperus horizontalis ´Limeglow ` on absoluutne lemmikkadakas. Sel paistaks nagu päike sisemuses

Kaktused lumes olgu siis kasvõi väheses, on ikkagi veel meelierutav olukord. 

õnneks pole vahepealne soe minu kaktuseid äratanud

osad igihaljad sõnajalad on endiselt heas vormis

hea rõõmsameelne paar talvedes

siilkübarad Tistoule :)

Just praegu hakkas peenikest lumudu ajama, ehk läheb enne pärispimedat korralikuks lumesajuks üle.

Ilusat talve algust :D

DETSEMBRIKIIRUS

Nagu kõigil, nii ka minul. Servapidi mulle isegi meeldib see aasta viimase kuu tormlemine aga sellega ei tohi ennast stressi viia. Ma veel ei ole, vist :D

Ilm on endiselt hilissügisene, tahaks juba talve ka näha. Ma ikka nii väga igatsen ühte korralikku laia lumesadu. Ega sel iirirohelisel murul ju ka midagi viga ei ole aga lumega saaks mängida. Ja mängida mulle meeldib.

Sain maha oma kogutud teostega. Taga talu aed exeli tabelis. Tabel ON ülevaatlikum kui taimekaustad, vajalikud mõlemad. Üldiselt mõjus see tabeldamine kainestavalt. Mõneks ajaks. Hetkel keeldun vaatamast mistahes taimepoode ja liitumast mistahes ühistellimise aktsiooniga. Loomulikult ma mõne aja pärast kahetsen seda kibedalt kui sõbrad oma aardeid tutvustama hakkavad aga...

On heegeldamise aeg. Päris mitu asja on valmis saanud aga enne jõule ma neid näidata ei saa :D Kinkisin endale ka ühe jõuluvidina.

heegeldasin heegelnõeltele kotikese :D

Kui kingiralli läbi saab ja üks kevadel aiahooaja algusega käest kukkunud võlg ka valmis punutud, siis tulevad uued ideed päevakorda. Detsembri pinsi panin puhtalt lõngapoodi, et ikka oleks millest nii jõuluks kui peale jõule punuda.

See väga suur roheline on Ropkamõisa lõngapoest. soovitan seda kohta soojalt kõigile. Seal on alati ilusad hinnad. 

Ühte väikest kohvilaua komplekti võin vist siiski näidata ka.

Ideid on palju. Mitte ainult heegeldamise ja kudumise vallas, ka puitu ja pintslit tahaks liigutada. Paraku on aga ainult jaanuar, veebruar ja märts. Ilmselgelt tuleb ennast kiiremini liigutama hakata :D

Ja keset tuba seisab kole koll nimega trenažöör. Jumal kui raske on uuesti jalgu alla saada kui oled kord maha käinud :( See on nüüd see tõrvatilk mu mõnusa olemise meepotis. Aga peab ja oi kuidas mulle ei meeldi need asjad, mida PEAB. Ometi peab.

Päike paistab rõõmsalt silma ja kõik targad mõtted libisevad ära. Kui õige tukuks veidi.

aasta viimane kuu

Detsember tuli nagu alati ootamatult ja aasta eelviimane kuu vajus kuidagi märkamatult olematusse nagu see ikka ja igal aastal juhtub. Ainuke vahe, et see tundub aasta aastalt aina kiiremini toimuvat. Nojah, vähemalt algas detsember pidulikult, härmatisega. Esimene lumi, mis teistel novembris maha sadas, jättis meie tare vahele. Mingi udupeen manna ainult. 

Hea, et see vähenegi ja koos härmatisega veab talvisema mõõdu välja küll. Kelgutama just ei saa aga muidu ilus vaadata.

Kui need kõrged kuused härma löövad olen alati lummatud. See ei olegi nagu reaalne. Aknast paistab see kui üks mustvalge kaader muidu iseenesest ju üsna värvilises pildis. See üllatab ikka ja jälle.

Männikus on samal ajal vägagi rõõmus olemine

ja vana kask on pidulikkus ise

kuuskede, kaskede ja vahtrate kohtumine 

kivila on ikka põnev ja kukerpuumarjad on tegijad

lumes lösutav kaktus on muidugi täiesti normaalne nähtus Eestimaa aedades aga ikka ajab see mind naerma

mida rohkem on aias kõverikke ja krõõnikuid, seda põnevam on talvel

amorfa 

Linnukesed sagivad sellise kiirusega toidulaua ja puude vahel, et mina jäin nende pildile püüdmisega jänni.

vaid ühe rasvatihase...

...ja rohevindi suutsingi kätte saada

Ja toas alustas õitsemist

Mulle tundub, et isegi suvel oli mul rohkem aega blogimiseks. See taimede tabelisse exeldamine on võtnud mu jäägitult endasse ja no vahepeal on ju vaja kinke ka punuda, sest Jõul ja päkatsid juba koputavad.

Kaunist jõulukuud kõigile ja olgem viisakad ning tähelepanelikud päkatsite vastu, nemad on siiski palju väiksemad :D

U-Ä

Väike jupike dendrovõsa on veel jäänud. Vahepeal oli iluga tegemist, ei olnud selleks aega. Natuke seda ja teist, aga peamiselt vahtrad. See perekond on mul küll üle pea kasvanud ja ma olen ikka päris mitu korda lubanud, et ei ühtegi kahtlast vahtrapoega enam. No kus sa sellega, ikka tassisin ka sel aastal neid juurde. No nii nummid ju olid :D

Kui lõpuni aus olla, siis uba- ja luudpõõsastega on asjad minu jaoks natuke segased. Aga ma usun, et mitte ainult minu jaoks, miks muidu on mõni korraga nii üks kui teine.? :D

vene ubapõõsas Chamaecytisus ruthenicus ( ka Cytisus ruthenicus ja meie nimede andmebaasis pole antud sünonüümi Chamaecytisus lindemannii ) aga mina külvasin seemned nime all Lindemi ubapõõsas ( need on need Seemnemaailma rõõmud ). Nüüdseks olen siis õige asja jälile saanud, loodetavasti.

no välja näeb küll selline nagu peaks see liik nägema ja kasvab mühinal, pidin peenrast kolima ära põõsaalale

Kuna asjad sassis, siis on ubapõõsaste vahel ka mu ainuke luudpõõsas maadjas (laiuv ) luudpõõsas Cytisus decumbens. Mingil põhjusel tahan seda kogu aeg ubapõõsaks nimetada.

ehk hakkab mulle ka kinnistuma selle pinnakatja õige nimi. Hetkel on see aga hoopistükis potis, uut kevadet ja kohta ootamas. Loodetavasti elusa ja tervena (muidugi vaid osake sellest)

madal ubapõõsas (kaksikõiene ubapõõsas)  Chamaecytisus ratisbonensis ( ka Cytisus ratisbonensis)

oli päris kena põõsake, siis kadus kusagile ära ja ma istutasin selle koha peale juba uue taime ja siis peale aastast pausi tuli tagasi

värske ja nooruslik :D

nutt-ubapõõsas (peajas ubapõõsas) Chamaecytisus supinus ( ka Cytisus supinus)

ei ole liiga suur, ilus ümar põõsake ja õitseb sisuliselt suvest läbi

vahtrad

Kui ma ennast sellest segadikust kuidagi läbi närin, ma kohe luban endale midagi. Näiteks puuduva vahtraliigi Aiasõbrast :D

Mu vaesed vahtrad on saanud kannatada küll loomade, küll talvede läbi. Aeglaselt ja visalt läheb pisikestel see algus aga kui mingi piir on ületatud, siis tuleb märgatav edasiminek. Esialgu on seda märgatavat siiski veel vähe ja mõni käib ka poti ja kasvukoha vahet, potis kosub kenaks ja kasvukohas jälle on kuidagi noh nii.... On ju ikka mõningane lootus, et uus kasvukoht ehk sobilikum on.

ginnala vaher Acer ginnala

no kuidas sa seesugust ei armasta

haberoodne vaher Acer barbinerve

on tasapisi kasvamise märke ilmutamas, oksaladvad on minust üle

harilik vaher Acer platanoides

kolm on neid vanu, igaüks isemoodi

see on kõige samblatutisem ja täiuslikult roheline ninadest lehtedeni

sellel on lehed rohelised, õied ja ninad punased

ja sellel on noored lehed punased aga õied ja ninad rohelised

ja sügiseti on need vahel kõik kirjud :D

sort ´Fassen `s Black ` hakkas peale kahte ümberistutamist lõpuks kasvama

sort ´Tharandt ` on väga põnev aga ei edene eriti, pealegi on see õnnetu linnapuu variant, tutike pika tüve otsas

kaks südantsoojendavat sorti sai ka sel 2014 aastal istutatud, nüüd on õnnest puudu veel kirjulehine

´Laciniatum ` ilmselt parim leid Lätimaalt

´Princeton Gold ` 

Henry vaher Acer cissifolium ssp. henryi ( ka A. henryi)

üks kasvukohast taas potti pandud, as kasvab suuremaks

Hersi vaher Acer davidii ssp. crosseri

hõbevaher Acer saccharinum

hakkas sirguma

hürkaania (balkani) vaher Acer hyrcanum

jaapani vaher Acer japonicum

väga visalt võtab vedu

korea vaher Acer pseudosieboldianum 

sügise pärast täiesti kohustuslik

kämmalvaher (lehvikjas vaher ) Acer palmatum

lõhislehine vorm, on edenenud üle ootuste hästi

mono vaher ( nipponi vaher) Acer mono

läks sel aastal päris kenaks aga mis ei läinud, oli ju nii soodne talv puittaimedele

mägivaher Acer pseudoplatanus

´Atropurpureal ` pole hästi läinud

aga ´Leopoldii ` on jällegi väga hästi edenenud

pensilvaania vaher Acer pensylvanicum

ajas eelmisel aastal lõpuks juured kõhu alt välja

prantsuse vaher  (kolmehõlmaline vaher) Acer monspessulanum

"põõsa" kõrgus sõltub ilmselgelt talvistest külmadest

põldvaher Acer campestre

on tegelikult kasvukohas oma esimese talve juba üle elanud aga oli nii väike, et muru taustal lihtsalt ei paistnud välja

pärnvaher (amuuri vaher) Acer tegmentosum

oli juba kenasti kasvamas aga sellekevadine üksainukene hiliskülm, mis meil oli võttid juba puhkemas lehekesed ja nüüd peab jälle otsast alustama :(

sügisel

ruskeroodne vaher Acer rufinerve

2013 peale istutamist, sel aastal läks nii kaua lehte, et ma arvasin selle olematuks ja kui lõpuks läks siis jäigi pildistamata :) kas saab asja, ei tea veel

saarvaher Acer negundo

ssp. interius

Mul pole kunagi olnud plaanis jamada saarvahtra kirjude sortidega aga seda puukest ei saanud Lätist toomata jätta

´Aureovariegatum ` ehk sel läheb hästi

(2014)

Semjonovi vaher Acer tataricum ssp. semenowii

tatari vaher Acer tataricum

ka veel väga nooreke

liigile lisaks sain 2014 veel Acer tataricum var sledzinskii omanikuks

tähkvaher Acer spicatum 

see on juba natuke kauem mu juures olnud ja on puukese kuju võtnud

valgepöögilehine vaher Acer carpinifolium

väike aga elus

2014 sügis tõi veel mõned vahtrad, kaks neist on küll väga kahtlased. 7-8 tsoon, pidanuks vist tuppa talvituma tooma aga, et sel pole mingit mõtet, siis jäid ikkagi õue. Kui neid ka kevadel enam elus ei ole, on hea hiljem vaadata :D ja mida kõike ma pole ka proovinud õhata.

Acer pentaphyllum

no nii ilus ju aga... :(

Acer 

sama teema aga kuna vahtrad on hästi pügatavad, siis äkki saaks neid väikese põõsana kasvatada? lehekesed ka neil ju tillukesed

mono vahtra var. mayrii

kolmetipuline vaher Acer buergerianum ( ka A. trifidum )

selle toredaga on ikkagi juba mingi lootus, -28 C öeldakse taluvat

valgepööke on kaks

harilik valgepöök Carpinus betulus

väga tore ja lollikindel puuke, kiiresti väga ei kasva aga talvekahjustusi pole saanud ja imekombel pole seda keegi ka närinud

karoliina valgepöök Carpinus caroliniana  on ühe talve minu juures olnud, pisike aga tundub tubli olema

kaks kauni veigela Weigela florida sorti on juba mitu aastat kenasti käitunud ja õitsenud, miks mul on olnud arusaam, et veigelatega on probleeme ? Neid peaks küll juurde tooma :D Igasuguseid !

´Alexandra ` 

´Variegata `

viirpuud

Neid võiks isegi rohkem olla. Kui ikka juba kasvuhoog sees, siis ilusad õites ja viljades ja sügisvärvis. Ja mõnel on erakordselt vahvad astlad.

Douglasi viirpuu  Crataegus douglasii

karvane viirpuu Crataegus submollis

neid oli siin seal ja päris mitu aga jänesed sõid ära, alles jäid vaid need kaks, mis kuusehekis kasvavad

pikaastlaline viirpuu ( astel-viirpuu) Crataegus macracantha

selle astla tegelikust olemusest saab aru ainult natuuris :D

verev viirpuu Crataegus sanguinea

lähedalt ka

üheemakane viirpuu Crataegus monogyna

ümaralehine viirpuu Crataegus rotundifolia

ei või ka astla üle kurta

ja sügisvärvi üle

viljakas vürtspõõsas Calycanthus fertilis

üllatas õitsemisega

õunapuud

aed-õunapuu Malus domestica

Neid oli mingil ajal rohkem aga, et me sellises koguses õunu ära ei tarvitanud ja ruumi oli ka vaja, siis jah...küll raske südamega kuid siiski... . Alles jäid olulisimad

´Antonovka ` 

´Krameri Tuviõun `

´Liivi Kuldrenett `

´Martsipan `

Ilu jaoks on

tasapisi sirgumas ´Royalty `

Loobuma pidime kahjuks ka oma suurest ploomilehisest õunapuust M. x prunifolia (mitu objektiivset põhjust) 

aga titt on olemas

Sargenti õunapuu Malus sargentii

Oli ilus väike ´Atropurpurea `, oli kuni jänesed...Nüüd on alusest kasvamas liik ja selle vastu pole mul ka midagi, eriti peale seda kui sain Järvseljalt sel kevadel uue ´Atropurpurea `

oli

oli

on jälle

verev õunapuu Malus pumila ´Niedzwetzkyana ` 

ei suutnud seemikute seast valida ja tõin koju kaks, mis erinevad tundusid. Kasvada pole need tänu jänestele loomulikult jälle eriti saanud, ehk nüüd võrgutatuina hakkavad ka sirguma

üks kahest

Ja viimane, tõeline naljanumber, mis kohe üldse mul kasvada ei taha ja mida ma juba kolmas kord üritan. Tänavune talv on kriitiline. Eelmised läksid välja just kolmanda talvega, miks ? no kes seda teab !

äädikapuu Rhus typhina

Ja ongi 2014 aasta seisuga kõik :D Uus vaher ka juba Aiasõbras kinni pandud ning üht-teist veel :)