Neljapäev, 26. oktoober 2017

viie päeva pärast on juba november...

...ja aiaoktoobri võib rahumeeli kokku tõmmata. Ei juhtu siin enam midagi olulist. Kui üldse midagi, siis sulab tänaseks sadanud lumi. Selles olen ma üsnagi kindel. Ei tule see tali kohe midagi. Suusad võib veel rahulikult siseruumidesse seina najale jätta.
20, oktoobri öösel olid esimesed miinused ja hommikune hallailu. Enne seda oli ebatavaliselt palju kulda ja karda. Sedavõrd palju, et isegi vihmanädalail paistis päikene. Pilte oleks pidanud tegema aga vihmaga ei taha fotokat välja viia. Vana ja krigisev nagu see on.
Kilpleht oli sel aastal jälle tasemel, seda muidugi kuni esimese miinuseni kahjuks.













Kõik kergeid külmakraade ei karda. Nagu astrid ja krüsanteemid  ja veel mõned.
ilus krookus Crocus pulchellus














taluaiast pärit heleenium, mis on mul ainuke hiline heleeniumite seast, ülejäänud on juba ammu lõpetanud












Üks sedavõrd hiline floks, et igal aastal ei jõuagi täisõitsemiseni. Ka sel aastal mitte. Kunagi ostetud ja mitte õigeks osutunud












Öised miinused (meil ikka läks päeval plussi) hakkasid kiirelt värvilisi lehti maha rookima, mõned hetked suutsin siiski veel jäädvustada.















Viimasel hetkel torkas meile pähe, et saunale võiks tuuletõkkeplaadi ja voodri peale panna. Saigi sedasi ja värvgi selga. Ometi saab nüüd ka sauna suunas fotoka keerata. 











´Dodong `= ´Ullung ` ( pihlakas Sorbus ) ei lähe meie aias mitte sugugi nii punaseks kui tahaks aga ilus on see ka niisugusena. Eriti säras  hallaga aga no kes siis miinusega öösärgis õue jookseb











Kui lehed läinud paistavad mammud veel paremini













harilik valgepöök Carpinus betulus ei anna oma lehti ära enne suurt kevadet. Vaid pruunimaks läheb.












See punane tamm Quercus rubra on oma nime tõesti väärt. Võinuks juba päris suur olla kui metsaloomad seda poleks korduvalt järanud aga õnneks hakkab vintsutustest kosuma ja kasvuhoogu võtma










No ja täna hommikul siis sedaviisi. 















üks on õite õnnelik, endal suu ja silmad lund täis










































Nüüd vist annab lõpuks alla ka ´Pink Grootendorst `













Aiaga on sel aastal ikka nii nagu alati, et üht ja teist oleks veel väga vaja teha ja natuke oleks tahtnud rohkem teha aga on nagu on. Lepin sellega, mille vastu ei saa ja pole veel lõplikult kaotanud lootust, et suure hekiesise peenra viimane pool ka lõigatud saab. 
Kuivatan maapirni. see on ka ainuke variant mismoodi see mulle sisse läheb. Allub kuivatamisele hästi. Juurdlen, et mitu kilo peaks seda olema, et mõned raamatu saaks läbi lugeda. Hambad hakkavad ju lugemise ajal hullusti sügelema vahel.
Hetkel sajab laia jõululund, las sajab. Jõulude ajal ei tarvitse sadada.

Pühapäev, 8. oktoober 2017

oktoober...

...õnneks veel üsna alguses. Oleks lõpus, oleks kurb. Hooaeg aias hakkab siiski lõppema. Teha ikka veel oleks aga kui need vihmad ei lõpe, siis ilmselt jääb mõndagi kevadeks. See ei ole üldse huvitav. Igatahes katsun endast anda parima ja vähemalt suurema osa pealsed ära lõikuda. Ja pudiks jahvatada. Paar pisikest külvi teen novembris. Üritan ühe toreda ettevõtmise jaoks seemneid korjata aga kõik on nii märg. Kuivatada vist toas midagi praegu ei saa. Vurr ju. Kui kasvukas tahenevad need tutsud piisavalt, siis on ok.
Vurrul läheb väga hästi. pilti siiski saab ainult magavast Vurrust teha, sest tema liikumiskiirus ületab väga mitmekordselt minu reageerimiskiiruse. Pildile jääb enamasti must jutt kui sedagi.
Kustav PoolPaks on võtnud väga tõsiselt endale kohustuse laps üles kasvatada. Käib ringi pisike murekorts kulmude vahel. No kus see titt siis jälle on. Ühel hommikul tõi lapsele hiire mängida. Ja enamasti nad magavad kenasti koos. Hea rahulik ja kontrolli all olukord. Vanaproua on endiselt tõrjuv. Papa Kusti saab pahaseks kui proua Sissi tite peale susiseb.










































sõber Futu kirjutas nii:
Tungel, tangel, tingel,
mul on kodus kringel.
Saia kõrval magab,
saba nina taga . 😊










Sügis on mulle alati tundunud hea ajana midagi uut ette võtta või ellu mingeid muutusi tuua. Kooli minna pole hetkel jaksu aga üks elumuutus Taga talus on nüüd küll käima lükatud. Sellest loodan palju head tõusvat. Mis, loodan. ma tean, et sellest tuleb palju head, põnevat ja paremat. On ka aeg hakata mõtlema uue blogipealdise peale. Uuest aastast oleme oma taluga enam mitte kahe valla piiri peal vaid keset uut Kastre valda. Meie elus see vist küll midagi ei muuda peale selle, et minu lemmik puukool Järvselja taimeaia näol on nüüd ka minu valla puukool.
Sügisel kaotavad lillekesed üldiselt oma tähtsuse ja tegijateks on puittaimed oma värvide ja viljadega. Mõtlesingi, et vaid oktoobrivaated. Aga mõnest ei saa ikka üle ega ümber.

villtatar Eriogonum allenii kestab läbi sügise ja särab veel pool talvegi. Kahjuks tema seeme ei valmi ja puhmiku suurenemine on tigutempos. Paneks selle igasse aknavaatesse silma rõõmustama.





Kivilas särab üks lõpmata tore kukehari, mille nime ma kahjuks ei tea (Taivi, ega see sinult pole ? )












Pildile pääsevad ka mõned kobarpead. 
Kaks toredust esiplaanil, küll juba õitsenud aga lehestik on neil ilus kevadest ma ei tea kuhuni, sest lõikan ma neid kevadel. Aga see pilt pole tegelikult ainult kobarpeade pärast. Need, kes meie aeda paremini tunnevad, peaksid midagi veel märkama. Selline natuke vindiga on see pilt ka. Tumeda ja sakilise lehega on Osiris ´Fantasy `. Kirjulehelise sordinimi on mul kahjuks kaduma läinud. peaks Järvseljalt ometi kord küsima.





Oma sügisvärviliste lehtedega on toredad ka
Prževalski kobarpea Ligularia przewalskii














ja kobarpea ´Dragon Wings ` Ligularia , mida on öeldud ka Prževalski sordiks.













Totaalselt punased ja seda igal aastal
näärmeline sõstar Ribes glandulosum














ginnala vaher Acer ginnala














heitlehised rodod ja mustikad alles võtavad värvi














ka pensilvaania kirsipuuke Prunus pensylvanica alles hakkab punaseks minema.Sellisena meeldib see mulle isegi vist rohkem. Selline kena kirju.











kähar tamm Quercus crispula kannab oma sügisrüüs kõige toredamaid ja soojemaid sügisvärve ja on suur lemmik. Kui see vaid kasvada jõuaks, oleks vast ilu.











Aga nüüd aitab jutust. Vaid vaated.















see tumepunane toredus on siberi kontpuu Cornus alba ´Kesserlingii `