kui aias sajab...

...õnneks mitte lund ega saia vaid selget vihma, siis tuleb seegi kurblik päev kuidagi õhtusse meelitada. Paras aeg käia näiteks külas. Käisin ja imesid nägin. Kui kevad kosub teen imedest pilte ka. Võib tegelda enda lillelöömisega ja hoolitseda oma tervisliku käekäigu eest perearastiga mõnusat poolteisttundi veetes. Ka tehtud. No ja midagi võiks ka blogisse kirja panna. Selles osas on tegelikult kitsas käes. kevad on nii tigusammuline, et õieti midagi ei toimu. No kohe väga, väga vähe toimub ja siis järsku märkad, et selle vähesegi võib vabalt maha magada, sest midagi ju nagu ei toimu 😕

näiteks selle, et korea forsüüfia F. ovata on õitsemist alustnud.

Suur parthein Glyceria maxima ´Variegata ` lummab mind igal kevadel. Algselt sai üks väeti varreke tiigi kldasse istutet aga sealt kolis see tore kõrreline üsna kiiresti tiiki elama. Kunagi võib tulla aeg kui seda peab taltsutama aga hetkel on veel asjad ohjes.

Uutest võrkiiristest läks eelmise nädala lõpus õitsema ´White Caucasus `. `Pauline `alustas eile aga pilti ei saanud. See on vist üks toredamaid üldse oma mustjaspunase sametiga. Igasuguseid uusi põnevaid sibullilli leian peenardes tasapisi korda luues oma ninasid välja ajamas. Hakkaks nüüd mõni juba ka õitsema ! Saaks rõõmust püherdada või hoopis ulguda nagu mölder Huttunen 😊

´White Caucasus `













Tagaaia kivilas on tasapisi alustanud balkani nõmmkann Androsace hederantha. Miks mul nii vähe nõmmkanne on ?

Lumeroosid. Olen sel kevadel sillas oma mustast lumeroosist, mis õitses kui pöörane. Õigemini on neid mitu ja tegelikult pole õitsemine veel lõppenud kuigi üks puhmik juba hakkab tooni muutma. Igati rahul olen ka oma vana käestkätte punaseõielisega.

Aga see, et paar või kolm aastat tagasi ostetud hübriidsetest vaid kolm kasvama läks mind eriti ei kurvastagi. No mis kasu on õitest, mida näeb vaid pikaliasendis. Olgugi, et need on imeilusad. Nende vaatamiseks on vaja käsi.

Ellen ´Double White `

ka Elleni seeriast aga kas pink, red või purple, võta nüüd tagantjärele kinni













Vanad roosad õitsevad ka lõpuks aga Milda roosad on alles nupus. Ja tore ongi, et sel aastal jätkub neid pikalt

Ja ma just lugesin, et üks sõber metsast helesiniseid leidis. On sinililledel alles variatsioone. Nii värvis kui õiekujus. Neid võib lõputult vist jahtida ilma, et peaks udupeente sortide juurde pöörduma. siiski tahaksin mõnda neist peentestki katsetada.









Ja juba ongi oodata ka esimese linnupiima avanemist.

Balansa linnupiim Ornithogalum oligophyllum, minu aias alati esimene. Tasapisi on mul kogunenud juba 14 või 15 linnupiima. Mulle need meeldivad, endiselt ja neid jätkub ka suurde suvesse.










Ja enamat polegi aias nagu toimunud. Olen soojema ilma ja aiaplahvatuse ootel.

lõpuks jõudis meilegi...

...linavästrik, kes muu. Teistel juba ammu tegutsevad. 

Viimase nädala ilmad on olnud nagu mehhiko seebiooper 😊 Kaks päeva pidin isegi toas istuma, sest 0-1 C ja vinge põhjatuul nullivad isegi minu kangelasmeele. Kolmandal päeval tuli meelde kuidas ilusat ilma tehakse. Kõigepealt tuleb teha väga põhjalik ja pikk tubaste tööde nimekiri ja peale selle suure tööga mahasaamist tuleb korraks pikali visata. Ärgates võib vaid kibedalt kahetseda kaotsiläinud tundi, sest päikene paistab, lund ei saja ja temperatuur on plussis, mis plussis. See toimetab isegi suvel kui ilm tõotab laussajune tulla. Tarvitseb vaid ammu koristamist vajav kapp asjadest tühjaks tõsta kui päike juba piilub või lausa paistab ja vihma poleks nagu sadanudki. aga seda nippi saab ka vastupidiselt kasutada. 

Aeda minek on muidugi omaette ooper, sest riideid peab panema selga nii palju, et karumõmmiku tunne tuleb peale. See väsitab päris ära ja majast välja saades tuleb tatsuda esimese päikeselise pingi juurde. Kui seal natukene istuda, saab juba riideid vähemaks rookida ja tegudele asuda. 

Üldiselt seisab aed üsnagi ühe koha peal. ses mõttes, et midagi eriti õitsema ei lähe aga vaikne kasvamine siiski toimub. Kui nüüd lõpuks soojaks läheb, siis tuleb kõik suure pauguga nagu uusaasta saluut. 

Sinilillede õitsemise rikkusid need külmad ilmad (meil siiski nii külm polnud kui paljudes muudes kohtades, ikka -3, millegagi) ära. Päris lahti need oma õisi pole isegi kahe päikeselise päevaga teinud. 

Linnusemaa Valgest ma korralikku pilti polegi saanud. Nagu näha ilmutavad mõned õied juba vananemise märke. Sedasi poolkinniselt need sinililled nüüd ongi olnud.

Samast kohast pärit sirelillillat on õige pisike tuts aga küll see kosub. Hästi tore värv on.

H. nobilis ´Plena ` vist oma õisi kui need kord juba lahti on koomale tõmmata ei suuda

Mul on kaks erinevat Scilla bifolia ´roseat `. See on SS päritolu ja pisut narmasõieline.

Forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii ´Pink Giant ` on tõesti kõigist kõrgem aga lisa tuleb väga aeglaselt kui teistega võrrelda.

Lõokannuse on tasapisi hakanud mööda aeda laiali vajuma. On igasuguse näo ja teoga seemikuid. Mulle see meeldib.

vullrohi piilub siit ja sealt

harilik elupuu T. occidentalis `Filiformis ` kasvatab kolmandat tutti. On ikka tegelane 😊

kuldne püvilill F. aurea on uustulnuk

männiku turbapeenrast leidsin eerika, Tii päritolu pistikust kasvatet

Mingeid uudiseid võib ju veel olla aga kes seda kõike mäletab. Täna oleks peaaegu kaks uut reticulatat õitsema läinud aga nats jäi puudu. Vaatame, mis homne toob .

kui aprillis sajab jõululund...

...võib see olla peaaegu, et oodatud. Igatahes oli mul vaja paari töövaba päeva. Esiteks, et tulla välja ühest kergest kukkumisjärgsest põrutusest ja teiseks, et ära lõpetada kasvõi ükski pooleliolev projekt. Kevad sõitis sel aastal ikka nii ootamatult sisse, et koerast küll ülesaanuna, sabast enam mitte ei saanud. 

Püksid iseenesest olid ju juba tükk aega valmis aga taskuid ei suutnud enam teha. Ja ühe armsa inimese juba mitu aastat tagasi kingitud linane niitmiselötu tahtis paela, et ei peaks iga kord niitmise ajal pool aega kübrikut mööda heinamaad püüdma. Meil ju teadagi tuuled. No paela nikerdamise käigus tuunisin siis lötut ennast ka natuke. Kas ka muud poolikud asjad valmis saavad sel aastal seda mina enam ei tea, sest aiaisu on hirmus suur. Muidugi kui asja mõistusega võtta, siis peaks iga kolmandama päeva võtma nautimiseks ja muude asjade nikerdamiseks. Vähemalt püüan ma ennast selles agarasti veenda 😼

Kuidas pükse ilma modellita pildistada on iseasi aga no sellised need siis said.

Minu poolest võib nüüd soojaks minna küll 😎

NO NII

Üks soe ilm võib inimese ikka täiesti ära rikkuda. Peale eilset +17 ja peale tundub tänane +7 lausa pakasena ja kui sinna lisaks veel riisiterasid alla pillutakse on aiatööga mokas. Püsikupealseid enam väga hoogsalt lõigata ei tohi. Kõik on kasvama hakanud. Mida edasi, seda aeglasemaks läheb peenardes liikumine, sest ninasid ja taimehakatusi tuleb muudkui lisaks. Eile leidsin tagaaiast vahtralehtede seest õitsva valgeõielise varretu priimula. Ei viitsinud fotokat toast tuua, täna jälle polnud aega. Üksikuid priimulaõisi on teisigi. 

Üllatus, üllatus. Täidisõieline. eks ma neid olen ikka hamsterdanud vasakukult ja paremalt. Ei teagi enam, kelle lahke annetus see on.

Lõpuks ometi hakkavad kevadikud ka õitsema. 

olümpose kevadik Draba bruniifolia ssp olympica on käsile võtnud laienemise. Edu talle selles

Tagaaias kuivmüüri ees on täiesti isetekkelised sinililled. Oi, ma täna nägin neid palju. Metsaveered sinetavad ja ühe elamise õuemuru oli sinililledest. Lihtsalt võrratu vaatepilt. Minnes mõtlesin, et tulles pildistan aga tulemisega jäin hilja peale ja nii jäigi.

aga minu oma on seal selline

Kirgaslilli mina armastan. 

sinine kirgaslill Chionodoxa luciliae

Forbesi kirgaslill C. forbesii ´Kloostrimetsa `, milline värv

veel üks, eelmisel aastal Tiilt saadud, ilus helesinine. Esimene õis, liiki veel ütlema ei hakka.

harilik näsiniin Daphne mezereum on peaaegu täisõies

Lõokannused on tulema hakanud. paraku on mul nende osas kaos ja enamus on juba seemikud. Aga ega see neid inetumaks tee. Värve ja erinevaid kasvukujusid jagub. Möllaku aga.

lõpuks näitab ka ameerika haisuvõhk Symplocarous foetidus mis tal kõhus on. Pallike 😊

Aga mitte sellest kõigest ei pidanud ma kirjutama. Hoopis sellest, et käisin täna esimesel Järvselja tuuril. Nii vara polegi ma seal kunagi käinud. Enamus soovituist jäid siiski veel taimeaia hoolitsevate töötajate valve alla, sest olid kasvukates soojas ja natuke vara neid kohe plaks õue tuua. Sõnajalad siiski tõin ja panin ka enda juures kasvukasse. Ei suutnud neid maha jätta.

harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina ´Rotstiel ´

ja eriti nummi kõrv-naistesõmajalg Athyrium otophorum ´Okanum `

Ega ma suurte ostuplaanidega ju täna ei läinud. Rohkem tahtsin Järvselja õhku nuusutada ja perenaist kallistada. Seda ma ka sain aga kuidagi kleepusid käe külge veel mõned tegelased 😏

Salix x aurora ´Tuhkimo ` millel tikupea suurused urvakesed

korea nulg A. koreana ´Oberon `

harilik kuusk P. abies ´Rothenhaus `, no jäi eelmisel aastal ostmata

kääbus-seedermänni P. pumila sordid:

       ´Glauca `

       ´Globe `

       ´Drajer´s Dwarf `

mägimänni P. mugo sordid:

        ´Benjamin `

        ´Grune Kugel ´

harilik mänd P. sylvestris ´Globosa Viridis `

Ja oligi nagu kõik 😜

Kodus tagasi, tegin väikest aiatiiru. Polnud ju veel täna teinud ja leidsin maiuspala. Täiesti ootamatust kohast loomulikult.

peenetolmukaline püvilill Fritillaria stenanthera ´Karatau `

On väga varajane õitseja aga kardab talvist niiskust. Kauaks seda jätkub ei tea. Igatahes on kivila asukas. Loodan parimat, eriti külvi.

kui kevadine aednik teaks, mida sügisene mõtles

Jah, kui ta teaks. Elu oleks märksa lihtsam aga mitte pooltki nii huvitav. Minu sügisesel aednikul tunduvad peal käivat mingid veidrad ekstaatilised ümbertõstmise hood. Silte loomulikult ta ei kasuta ja kevadine aednik nüüd muudkui leiab ja imestab. Peale selle on nagu kord ette näeb kadunud pooled sibulike sildid. Või on need kusagil lebamas ja võib vaid ligilähedaselt oletada, et kusagil selles peenras. Nii, et on ikka põnev küll.

Aga jumalad on aiainimeste poolt. Eriti selliste, kes liiguvad aegluubis. Aprilli esimene dekaad ja 1/4 peenraid on korras. Ja kuidas veel. Lausa mõnuga tehtud ja ülikorras. Sedasi on lootust maiks isegi kevadtöödega maha saada. 

Külvatud on ka. Kausihernes sai pandud ja kõik need kapsoidid, mida ma igal aastal luban mitte külvata. Aga kui seemet ikka on siis kuidas ei külva. Ja mõned lihtsad lilled, mida oleks palju vaja. Hanerohud, aubrieeta, natuke nelgiliike ja missuuri kuningakepp. Redis on tärganud. Varsti saab süüa ka.

Suutsin Ülo lõpuks niikaugele viia, et ta pookis munaploomi külge ´Märjamaad `.

Plaane muuudkui tuleb ja igatsus Järvselja järele on muutunud väljakannatamatuks. Järgmine nädal käin ära.
Pildistamisega on halvasti. kas on päike liiga ere või pole seda sootuks ja lillekesed lapivad õied kokku.
Krookused tulevad tasapisi, osad õitsevad juba täies ilus, osad pole veel alustanud.

kuldõieline krookus c. chrysanthus ´Ard Schenk `

sieberi krookus C. sieberi ´Albus `

Heuffeli krookus C. heuffelianus

´Ruby Giant ` mis rõõmsalt aeda mööda ringi laseb













vaatamata mitmele uuele Galanthusele on minu lemmikuks ikkagi ´Suur Tilk `. ainuke häda, et ei taha kuidagi rohkemaks kasvada.

Kõik rõõmustavad oma võrkiiriste üle. Minu sel aastal kuidagi kurb seis. Vanad sordid ei õitse ja vist jäävadki lehtede tasemele. See on kättemaks selle eest, et vaatamata lubadustele need paremasse paika kolida, pole ma seda ikkagi teinud. Eks siis sel aastal. Uutest on ainsana tõsisemalt õitsema läinud ilus kollane aga paraku pole see mitte see, mis pidanuks olema. On kuidas on, ilus on ikkagi.
Õie näitab ära ka ´Spot On ` aga päris avanenud veel pole. Mõned on veel tulemas. Aga üldiselt jah, seis kehvapoolne.

Ilus aga paraku nimetu hetkel














Sai minulgi sügisel mulda pistetud ja esimesed õied olemas
kevadine valevlill Bulbocodium vernum

Scilla bifolia ´Rosea `














Aga mitte ainult sibullilled ei ole õitsema asunud. On ka muud tasapisi tulemas.

üks iidne talust tallu jagatud lumeroos näiteks














vastaklehine kivikress Aethionema oppositifolim alustamas













Ja muidugi sinilollikesed. Kõik veel mitte. Pooled on ootaval seisukohal. Imetlen neid tõsiselt. Harilik sinilill H. nobilis. Kui erinevad on eri kohtadest toodud taimed. Väike valik.

sort ´Rubra Plena ` särab sedavõrd, et pildistada pea võimatu













Ka transilvaanlased rõõmustavad
 Hepatica transsylvanica ´Blue Jewel `

ja võrdluseks koos hariliku sinilillega

ka H. transsylvanica ´Rosea ´ otsustas sel aastal ikkagi õitsema hakata













Kuigi täna on alles aprilli esimese dekaadi viimane päev (just algas ja Järvseljale lähen seega juba sel nädalal ) ja tundub, et aega on lõpmata palju aia suvekorda viimiseks, siis tegelikult on taimed mühinal kasvu alustanud ja kui selliseid öid on nagu praegu (+8 C), jääb aednik lõpuks ikkagi ilmselt jänni, sest ninad muudkui tulevad ja kerkivad. Hostade otsakesigi on juba näha.

tume kopsurohi Pulmonaria obscura  tuleb sedasi uduarmsalt

ja varasemad martagonid on juba sellised

nõiapuud kosuvad iga aastaga ja hakkavad aina enam õitsema
jaapani nõiapuu Hamamelis japonica












Ja nagu ikka kevadeti mängivad pardid Meeriga kula. Mitte küll päris ausalt, sest nemad liuglevad sujuval vees aga vaene kuts peab mööda kallast edasi-tagasi kihutama.

Ilma lubati homseks ja ülehomsekski. Mis muud kui edasi suurde kevadesse.