jee, Sügis on kohal

Taas on Sügis, on Sügis on sügis on... Armastan seda aastaaega enim ja iga aastaga aina rohkem. Sügis lihtsalt on nii ilus. Sel aastal muidugi veel need imeilusad päikeseilmad lisaks. Värvid hakkavad tulema kuigi valdavaks on ikka veel roheline. Ja õitsejaid on ka veel. 

meil pole nii punast vahert kunagi olnud

Lurslilled, päevakübarad, tonditupik ´Vivid `, alpikannid, astrid. Kõik hilised astrid sel aastal kahjuks jälle õitsemiseni ei jõua. Osad kukeharjad on lõpetanud aga paljud jätkavad rõõmsalt ilutsemist. Krüsanteemid, hilised käokingad,

Floks ´Eden`s Smile ` on ennast õitsema unustanud. Alustas augusti keskel

loomulikult sügislilled, eriti need nimetud kaasavaraks saadud, mis aina paljunevad ja ennast laiali jagavad

mõni oskab olla ilus kogu hooaja vältel, lehed on ilusad, õitsemine õrn ja ülimeeldiv ja sügisene olek võrratu - korea kitseenelas Aruncus aethusifolius 

Päikene käib juba üsna madalalt ja paistab kõrreliste pähikuisse.

kastik ´Overdam `

juus stepirohi

võrgutajaid liigub ringi ja väga palju

On vilju 

Eile õhtu niitmise ajall pudenes ilmselt ussuuri pirnipuult mulle kraesse üks herimumm. Esimene torge oli selline õrnaspoolne . esiotsa arvasin, et mingi okas ja lihtsalt pühkisin hooletu käega. Teine sutsakas oli juba tõsine. Kiunatasin. Valus oli ja õhtul olin varakult unine. vist tänu herimummile magasin pea 8 tundi jutti ja hommikul ärkasin valutava ning kangekaelsena. Kohe ei tulnud meelde, et juhtus tööõnnetus ja ehmatasin. Et no mis nüüd veel. Siis meenus. praeuseks olen juba tugeva sügeluse faasis ja võin rahulikult õue hullama minna.

Vurrul läheb hästi. Ilmselt ta tõesti mitte ei võtnud ainult päikesevanni vaid ka paljundas ennast. Kuidas muidu seletada tema viibimist umbes kolmes kohas korraga. Vanakesed juba isegi mingil moel mängivad. vähemalt vaatavad nad suuril ja imestunud silmil seda väikest ringilendavat tuuseldist. Susisemist tuleb ka ette aga mina ka susuiseks ja annaks käpaga pähe kui mind täiesti alatult sabast hammustataks. Või kintsust. või riputaks kaelas kõvas kahekäpakallis. 

Lähen aeda vaikusesse. Sellist vaikust on ainult sügiseti kui suuremad põllutööd ümbruses on lõppenud, tuult ei ole ja eriti vaikne on siis kui veel ka udutab. Täna ei ududa. Aga neid sooja oktoobri lõppu tõotavaid udusid on olnud ohtrasti. Öökülma pole meil veel olnud. Ka tänane öö läks ilma mööda kuigi temperatuur oli alla +5. Täna tuleb ka kõrvitsad ära päästa, sest iial ei või teada kuna Togrami Hallavana läbi põikab.

vihmast, stressist, kassist ja...

...natuke aiaasjadest ka. Eelmine kord jäi tähtis AIAMASSIN kuidagi kahe silma vahele. Nii suur ja punane aga siiski. Tegelikult oli esimene tõsine proovitöö vist ka tegemata. Töötab, isukas on. Teeb sellist pudi.

välja näeb selline. Ülevalt neelab peened varred, ka lillevarred ja külgmisse auku saab kuni 5 cm oksi toppida. Eks jämedamad lähekski juba kütteks. Olen äärmiselt rahul.

Aiaga iseenesest on nüüd sedasi, et polegi nagu enam palju midagi. Kaugvaates kannatab mõni lilleke veel vaadata. Üksikud lähivaates ka. Suve enam pole aga sügisest ilu ka veel mitte. Jälle selline imelik aasaajatu aeg. Ja no muidugi need sajud. Vihmvihmvihm vihmapaus seened vihmvihmvihm vihmapaus seened vihmvihmvihm vihmapaus seentest siiber jne jne jne.

Kahju on põllumeestest. meie kandis ja üldse kagunurgas enam põldudele ei pääse. Saak jääb saamata. Tänamatu amet see põllumehe amet. Ilmast sõltumine teeb elu kibedaks ja ebastabiilseks. Tee siis kui korralikult ja südamega tahes.

Algaja roosifännina olen tänulik neile, mis jälle õitsevad.

´Pink Grootendorst `on asja eriti põhjalikult ette võtnud. Selliseid kobaraid on mitu ja tuleb veel kui just pakast ei tule.

´Gelbe Dagmarn Hastrup ` üllatas ka meeldivalt

Ootamatult tuli minu juurde

´Pink Blanket ` . Olen andjale ülitänulik, selline nunnukas roos.

Natuke sügist paistab laudlehelt, mõnes kohas on tore tiheasustus.

On ju ka vilju. Astelpajul ja arooniatel, leedritel ja loomulikult pihlakatel. 

Uhke on Sargenti õunapuu M. sargentii

Tore taim on saba-võrdhammas Isodon excisus. Kui mina selle sain oli nimeks veel Plectranthus. Õied sellist müstilist sinist karva, et hea pildi saamiseks peaks aega kulutama. aga kust seda võtta kui pilv on pidevalt pea kohal

Punanupud on toredad. Neid jagub suurest suvest sügiseni. 

Lõpetajaks on ürt-punanupp Sanguisorba officinalis

´Creme de la Menthe ` on flokside ankrumees

kompass-vigulill Silphium laciniatum õitseb kusagil kõrgustes nagu ikka

Mägisibulatest peaks sügisese pildiringi tegema kui kord selgemat või vähemalt kuivemat ilma antakse.

´Patton `, lihtsalt toreduse ja sümmeetria pärast

Tegelikult on meie peres praegu totaalne stressiseisund. Meeril on stress sellest, et vihma pärast pole mind eriti õues näha ja täna lisandus veel kole äike ja padusadu. Vanadel kassidel on stress sellepärast, et majja tuli pisikiisu (õudne karvane ja kiire). Pisikesel Vurrul on stress juba ainuüksi totaalse elumuutuse pärast. Minul on stress teadagi vihma pärast ja sellepärast, et loomadel on stress. Ja Ülol on stress sellepärast, et kõigil ülejäänud pereliikmetel on stress. Olukorra leevendamiseks saavad kõik pereliikmed minult rohkem pai ja kiita ja paremaid palasid. Ilmajutud on keelatud. Seega vihmast me ei räägi. Teine keskne kuju on loomulikult Vurr. 

Vanust arvatavalt 1,5 kuud. Poisslaps. Varjupaiga nimi oli Kerro aga sellega on mul muud seosed ja see ei läinud mitte. Tänu oma liikumiskiirusele ja eriti uhketel vurrudele saigi nimeks Vurr. Käänata võib nii ja naa ja vanas eas võib ka Vuntsiks kutsuda. Valged sokid. Tagajalgadel trippidega, mis viitab tulevasele härrasmehele. Antratsiit-triibik. Aga see alles titekarv. Muidugi oleks selline kasukas võluv kui jääkski nii. Iseloom inimsõbralik. Arusaamad heast käitumisest on täitsa olemas. Piire ja pidureid muidugi veel ei ole. Titt on titt.

Inimeste stressi see pisike loomalaps loomulikult vähendab. Võiks öelda, et viib lausa miinimumini. Enamasti ajab lausa naerma. Näiteks on ta kuulutanud oma sõbraks prügikühvli, mida peab pidevalt kaitsma harja eest. Meie jälle peame harja päästma, sest seda on meil vahetevahel vaja.

Hari ära mitte mõtlegi, kühvel on minu.

Vanade kasside suhtumine on üldiselt eemalehoidev ja ettevaatlik. Õnneks mitte vaenulik. Kustiga läheb ilmselt kiiremini. Ta ei viitsi nii pikalt minestada. Susisema hakkab kui titt väga intensiivselt ja mitmendat korda saba ründab või midagi muud. Muidu saavad juba kõrvuti söödud ja tulejumalat kummardatud.

Sikuga läheb ilmselt kauem. Tema on meil isekas vanamemm. Õnneks saavad vanad kenasti teisel korrusel ennast maha rahustada, sest Vurr veel sinna ei küüni. Loodame seega parimat ja meie ühiselu taas rahulikesse rööbastesse pöördumist. 

Et ma õue mängima ei saa, siis koon, Koon punast, sest õues on hall. Tehkem ikka seda, mis meeled rahulikuks ja rõõmsaks teeb. Loodan, et ka sügis tuleb, mitte mingi ebamäärane ebaaastaaeg.

suvi hakkab tasapisi käest libisema

Eks kohe ole ka september poole peal. Augusti lõpp kadus nii sujuvalt käest, et ei märganudki. Tegelikult olen ma täiesti veendunud, et meil tegutseb ajavaras. Kuidas muidu ei kattu minu arusaam kuust ja kuupäevvast mitte kunagi kalendriga. Loomulikult pole mul midagi väikeste sügisemärkide vastu. Lemmik ju ikkagi.

Tegelikult on üldilme ikka veel täitsa roheline. Pikad ja kestvad vihmasajud on aeda siiski veidi räsinud ja väsitanud. Hostad näevad veel päris kenad välja, paljud floksid on rõõmsas täisõitsemises. siilkübaratest rääkimata. Hilised emajuured ja krüsanteemid. Loomulikult hortensiad. Kukeharjad, need kõrged ikka. Kanarbikud. 

Kaks silma on mu elu ära rikkund...

...no otse loomulikult päikesesilmad, minu suured lemmikud

Selle hooaja uustulnuk päikesesilm Heliopsis 

´Summer Pink ` jõudis ikka õitsemiseni kuigi tuli juba hirm, et ei jõuagi.

Sõnajalad on muidugi väga õnnelikud selle pideva kõrgendatud õhuniiskuse sees. Enamus neist, mida ma pidasin surnuiks, on end elule ajanud. 

Eriti võimsaks on kasvanud mehhiko maarjasõnajalg (või kuidas seda täpselt nimetadagi) Pseudo-filix-mas

makiino emajuur Gentiana makinoi ´Royal Blue ` on sel aastal lõpuks ometi teise varre ka kasvatanud aga see ei ulatunud pildile

 krüsanteemid, mu arm ! võtavad õitsemist alustada

Ühte tahan mina eraldi kiita. Jaapani ängelhein Thalictrum kiusianum New Form. Esimesed õied puhkesid juuli keskel ja nii on see õitsemine tõusvas joones siiani kestnud. Soovitan soojalt varjulisse kasvukohta pinnakatjaks. Pisikesest potikesest on 2 aastaga saanud arvestatav laik.

Kanarbikud Calluna alles alustavad. Essa on ´Rosso Hutton `

Vahepeal sattusime täiesti juhuslikult Valmierasse, et sealset kuulsat mekat nimega Depo uudistada. Seal anti suhteliselt ilma rahata ilusaid kanarbikke. Ühe tõin kaasa. Nimetu.

Aga ilus.

Valmieras ei pidanud ma taimede müügiplatsi poole isegi vaatama mitte aga inimene mõtleb, jumalad juhivad. Keelajat ka polnud. Tegelikult käitusin ma vägagi korralikult. Palju ei ostnud, palju ei kulutanud. Kolm punase eerika sorti, kaks aedhortensiat ja pihlakas. Peaaegu ei midagi ju 😊

´Great Star `. seda ei saanud ju ostmata jätta.

´Kirsten Pink `. Seda ei saanud ammugi maha jätta. Nii ilu kui ka hinna poolest.

Tegelikult on kogu selle pika jutu mõte see, et aia taimeline pool on elanud juba kaks või enam nädalat üsna oma elu ja tasapisi kõrvuni umbrohtu kasvanud. Meie tegelesime hoopis teiste aiaelementidega. Puukujude õlitamisega ja paputamisega. See tähendab kujudele jalgade alla kombineerimist. Mitte küll jalutamise eesmärgil vaid hoopis kindlama seisu nimel. Ja muidugi paigutamisega. 

Oti mudila viskasid kogred tiigist välja. Õige kah, mis ta läheb siis võõrasse vette laiama.

Hallani linnud on mu südame täielikult võitnud

ja Hallani tehtud eksootilist pead ma ka pean kogu aeg nägema

Varjupeenrasse sisenemist valvab Anni sõnajalahaldjas koos oma jaaniussikesega.

Lagle parajalt paks ja parimais aastais siil juhatab tagaaeda

Nii väga kui ma ka tahtnuks kõiki neid kujusid akendest näha, ei saanud maja ümber nende kontsentratsiooni liiga suureks ka ajada. 

Anneli seenepere leidis koha tagaaias teise vana vahtra all kus see on igast küljest hästi vaadeldav ja uskuge, kuju on ka teiselt poolt suurepärane.

Andrese mulgi mehe akt turvab meid läänekaarest (samanistlik tarkus). Sinna on kibekiiresti pinki vaja, et saaks mehega vahel rahus juttu puhuda ja ilmauudiseid kuulata.

Anni ja Antsu tandemtööna valminud terekass võtab lahkelt käpapatsu lüüa iga tulijaga

Aga see pole veel ju kõik. 

Anni suurepärane kortsleht maandus natuke uusi jooni saanud peenraotsa

Ja need Lagle sõnajalarullid ! Ise nimetab ta neid kaasreisija krõnks ja väike krõnks. 😏kaasreisija tuli kaasa Varbola puupäevadelt kus oli ilmselgelt vallatusi teinud, sest kuidas muidu sai õige varsti tema kõrvale lapsuke tulla.😀

Mis siis veel ? 

Lõpuks ometi sai lõkkekoht vormistatud. Kui nüüd paar head statsionaarset pinki ka saaks, oleks tore. Üleüldse vajaks aed vähemalt 12 tooli. No täpsuse huvides, pigem pinki. Aga mõnes kohas ajaks tool ka asja ära ja üks selline on juba töös. Sellest kas järgmine või ülejärgmine kord.

Suvise dušikoja põrand läks töösse. See on juba nii vana pooleli projekt, ei mäletagi algusaegu.

Võhma Juurikal sai ka käidud. Olin nii siin- kui sealpool letti. Laat oli sel aastal kuidagi kokku kuivanud. Hamsterdusi oli mitmeid aga ostmist vähe. Seltskond ja suur rõõm omade nägemisest oli see, mis mind sinna viis. Ennekõike. Karukallid edukaks talvitumiseks.

sedasi me seal toimetasime

Ilusat hortensiaaega !