Teisipäev, 30. august 2016

augusti eelviimase päeva...

rikkusid taevaveed jälle ära. Õigupoolest hakkas jama juba eile õhtul kui äike ümber meie tiirutas. Meie juures oli üpriski rahulik aga vihma kallas küll paar korda ikka tõrrest. See tähends täiesti märgi ja mudaseid peenraid ja päeva esimene pool kulus kasvukas. Kohendasin ja vähendasin mööblit, sest kaks viinapuud said kasvukasse koha :). Et ikka oleks kindel ja et neid viinamammusid ikka palju oleks. Seega selleaastased Tii viinapuud said sooja koha. Kaklesin kukumbriga. Kaks taime oli ikka liigne ülepingutus ja leppisin Järvseljal uueks hooajaks kokku pooles taimes :D Redis on sel aastal kuidagi hale. Tavaliselt suvelõpu saak on kevadisest paremgi. Aga tomatid ja paprikad tulevad, rahulikus tempos ja pidevalt.
Tavapärane igapäevane kogus saaki. Paprika läheb kuivatisse (ka rohelised sobivad ideaalselt) ja ka tomat, mis söömisest üle jääb, saab kuivatatud. Sügavkülma sel aastal kumbagi ei pane. Kurkidele otsin enamasti kosilased. Täna õhtul on tavatult külm. 13 C ! vaid. Polegi vist sel suvel nii külma ilma olnud. Eks kukumbrid ja õues elavad kukurbitad pisut külmetavad aga küll üle elavad. 






Üldiselt oleme juba ka kabatskite nägu. Aga see on ikkagi üks väga hea aiavili ja seda saab mitmeti huvitavaks ja maitsvaks roaks teha. 












See kahvatuvärviline on jube kõva koorega ja sellest saab täiesti kuiva riivitud olluse, millest vormi tegemine on suurepärane, sest ei pea kasutama ei tatrajahu ega rukkikliisid täiteainena. Vaid hakkliha, juustu ja muna. Mustika lemmiktoit  nagu selgus :D Teine on tavalise olemisega aga hea sort (kusagil on kirjas ). Vilja seina paksus on 10 ja + cm. See konkreetne läheb veel sügavkülma aga siis on kõik ka. Õnneks on kosilasi, küll need kõrvitsad kõik kodu, koha ja kõhu leiavad. 
Aga arbuusikatseid ma enam kohe kindlasti ei tee. See aasta oleks küll sobima pidanud nii ilma kui koha poolest aga ikka sain vaid ühe rusikasuuruse ja seegi imelik ja sültjas seest :(

Ühes aias juhtub ikka igasugust. Mõned taimed kaovad ja mõned tekivad iseenesest juurde. Mõned aga muunduvad. See juhtus nüüd ühe sõnajalaga, mis ma Šotimmalt kord tellisin. Väga ilus oli esimesel aastal.
himaalaja sõnajalg Dryopteris wallishiana aga peale talvitumist oli PEAAEGU surnud näoga. Kolisin kindlasse kohta, et ehk kosub. Ja eelmisel aastal vaatasingi, et jee, olemas. Väga ei süvenenud selle olemusse ja lasin rahus olla. Sel aastal tõin sõnajalakese akna alla peenrasse tagasi aga midagi oli valesti. 








kas see on nüüd D. filix-mas Linearis Polydactylon või Linearis, seda ei saa veel aru. Kas leidis mõni eelpoolnimetatute eostest seal oma kasvukoha või oli see juba puukoolis sinna pugenud ? Olgu kuidas on, neid udupeeneid võib vabalt ka mitu olla. Õige tuleb ka muidugi uuesti saada, sest tegu on väga ilusa sõnajalaga.








Et iseenesest on augusti lõpus ka päris mitmeid päevi ilma olnud, siis olen tegelenud ainult istutamise ja ümberistutamisega. Jagan aga taimi ühest viieks ja enamaks, kerge hirm hinges, et kas kevadel midagi veel elus ka on. Ma olen alati arg taimetükeldaja olnud. 
Ega ma ühest peenrakaarest kaugemale pole suurt jõudnud, sest tegutsemise käigus selgub, et ikka väga palju on vaja kas kolida, nihutada või muul moel liigutada. Ja ega neist piltidest peale minu keegi aru ka saa aga kes teab ehk saab ka. Igatahes üritan ma peenraid tihendada, jalgradu kitsendada ja tekitada suuri laike aiakujunduslikul eesmärgil. Kes oleks seda minust võinud arvata :D















Jagan isegi hostasid, igasugustest pööristest ja astilbedest rääkimata.













































Kogu selle kribu vahele peidan uusi okaspuid, mis tulevikus peavadki põhitegijad olema. 
Aga külg külje kõrvalr ma ikkagi taimi istutada ei suuda. Seega järgmisel hooajal ilmselt on ikkagi veel peenrad hõredavõitu. Ülejärgmisel ehk on näha, mis sellest mässamisest kujunes. Eks näis, igatahes on väga põnev mässamine. Ja oi kui palju on veel mujalgi neid plaane. enamus jääb siiski uut hooaega ootama. Sügis tuleb vägisi peale ja ma olen otsustanud, et peale septembrit ei liigu enam ükski lill ega kõrs aias. Sel aastal tuleb varajane aiarahu või ma vähemalt loodan.





Mis siis veel aias sünnib ? 
Armsa külalisega või õigemini külalistega aiatiiru tehes avastasin, et kadunuks peetud ´De Colores`õitseb ja nagu näha mitte esimest päeva. 












siilkübarad on üpris väsinud aga admiralid mitte














aalujatele juba tuttavaks saanud leeder on marjakobarate all lookas
S. nigra var canadensis  ´Laciniata `












krüsanteemid õitsevad juba mõnda aega, üks neist, mis on imekiire laieneja ja seda peaks mujale aeda ka jagama












lembeputk-elulõng C. ligusticifolia on õitsemisega hilja peale jäänud aga vähemalt õitseb, mida amuuri ja virgiinia elulõnga kohta öelda ei saa











ja jaapani lehis L. kaempferi ´Diana `sirgub aina enam kuu poole. Eelmisel aastal mõtlesin, et peaks ladva alla painutama või sootuks lõikama aga nüüd ma vaatan, et nii ilusa kitsa võraga. Las kasvab aga kõrgustesse nagu obelisk.










Oh, ma sain ju Ülolt välja nuiatud vahvad toed, sest mõni ilma ikka kuidagi ei saa. Neid on veel vaja, sest on toredad ka siis kui taimed veel väikesed ja ei riku närve nii kui igasugused tavalised kaikad ja tokid.















vaatamata kivila jaoks liiga suurtele taimedele on see ometi päris talutav pilt ja Kreonta vist ikka ka kosub ära nii mõnegi rõõmuks :)












hetkel üks mu lemmikohti, suur laik lõhnavat neitsikummelit :) 













ja selle aia esimese budleja esimene õitsemine. Seemnest kasvatet ja seemned tõi Lillehaldjas Inglismaalt.












Homseks lubati taas ilma ja kuni külalisteni saab jälle mässata taimetõstmise rindel.


 

Neljapäev, 25. august 2016

augusti lõpul on pisut septembri nägu

Ja polegi siin midagi imestada. Palju sademeid ja palju sooja. Lõunaosariikides pole jahedat nagu olnudki. Peaaegu. Õitsejaid on aga juba palju vähem ja enamus neistki väsinud moega. Siilkübarad on luitunud ja valdavalt ka floksid lõpetamas. 
mõni on hilisem ja seda rohkem selle ilu välja paistab
´Creme de Menthe `

Loomulikult on praegu päikesesilmade aeg, endiselt. Krüsanteemid on kõik juba esimesed õied avanud. Kilpkonnalilled, tonditupikud, kukeharjad. On ka neid, mis juba teisele ringile lähevad.






kohustuslik suvelõpu särav päevakübar Rudbeckia fulgida 













nimeta ja keerulisi teid pidi minu juurde jõudnud käoking. Selle stardipunkt on teadaolevalt SS juures, sealt Võrumaale ja siis läbi Järvselja minu aeda :)











lillavalge käoking Aconitum alboviolaceum on seemnest kasvatet ja õitseb esimest aastat. Lootsin, et see toetub iseseisvalt männile aga ei . Eks järgmine suvi tuleb abistav käsi ulatada :)











kompass-vaigulill Silphium laciniatum uhkeldab ikka vaid ühe varrega. Huvitav, kas see kunagi juurde ka kasvama hakkab ?












hiid-päevalill Helianthus salicifolius on ikka uskumatult dekoratiivne ja hea, et see meil õitsema eriti ei kipu. Õied vaid rikuks seda taime kuigi sedasi on julm öelda :)











üks hetk valge siumarja Actaea pachypoda sordiga ´Misty Blue ` mille lehestik on tõesti sinakas läbi kogu kasvuperioodi.












hariliku vahtra Acer platanoides sort ´Tharandt ` on väga põnev aga kasvab poolakatele ilmselt väga meeldiva pika toki otsas ja mulle ei meeldi see sugugi. Pealegi on see tokk päris tugevalt saanud tunda jänese hambaid. Kokkulepe selle sordi pookimiseks normaalsele alusele on tehtud. Tuleb vaid endal meeles pidada.








Sel aastal ostetud pargiroosid näitasid kõik oma õie ära ja paistab, et rohkem pole loota. Kasvatavad kõrgust.
´Pink Grootendorst `aga õitseb mõnuga juba peaaegu, et istutamisest saati :D













See Tartu Puukooli rumeelia männi seemik oli vihmajärgseis piisapärleis lihtsalt nii armas













Laupäeval käis pisut äkiliselt ja ootamatult armas ja väga rõõmustav külaline Anna. Olin nii ärevil, et kohvi pakkusin kõige päikeselisemas kohas (varjus +26 C), pilti meie kohtumisest Ülol teha lasta ei märganud, ühtegi taime pakkuda ei taibanud. Isegi mitte seemnepoega :( Aga mul on väga hea meel, et ta mind üles leidis ja ma loodan, et see ei jää meie ainsaks kohtumiseks. Aiatiiru tehes leidsime mu hariliku tamme ´Pectinata `küljest kaks moodustist. Selge see, et kahjur ja selge seegi, et sõna pahk selle nimes esinema pidi. 
Andricus fecundatrix, inglise keeli 

Oak Artichoke Gall Wasp

pahklane (pahk-vaablane) 

sellise tulemuseni jõudsin aga kuidas see nüüd eesti keeli täpsemalt oleks ?























Aedlemise osas on täielikult üle visanud rohimine ja niitmine, sest tulemus on nullilähedane. Ma parem istutan ja ümberistutan. Kastma ju eriti midagi ei pea, sorts vett istutamise ajal ja ülejäänu eest hoolitseb vihm. Kaua seda nüüd teha lastakse enne kui külmad tulevad ? Septembri keskpaigani vast ikka julgen.
Eile käisin Järvseljal. Selline on juba kord traditsioon, et peale Nurga aianduspäevi käin uudiseid kuulamas ja vaatamas, sest ise ma ju Ellamaale ei kipu jõudma. Ja no muidugi. Oops, I did it again ! 
Mul loomulikult ei olnud plaanis midagi kaasa tuua aga... ja kui ma Kaiele ütlesin, et järgmisel hooajal ostan ainult vajadusepõhiselt, pidi ta ennast puruks naerma ? Mõned uudised lihtsalt trügivad füüsiliselt autosse :D

hariliku elupuu T. occidentalis sordid ´Smaragd Yellow `, ´Rain Pearl `ja ´Konfetti `
hiigel-elupuu T. plicata sordid ´Izabelin ` ja ´Holly Turner `
mikrobiota ´Carnival `





hiibapuu Thujopsis dolabrata ´Solar Flare `- no kuidas sa ei too kiju ja ei proovi kasvatada sellist nummidust :D












ja see on veel eriline põnevik :) korea elupuu T. koraiensis seemnekülvist kasvanud kirjumirju ja mille ma enda jaoks ristisin ´Kaiekeseks ` :)












Teel okkalisteni jäid mulle ette halli nelgi ´Flavora `erivärvilised ja väga suured õied. Korjasin kaasa 5 variatsiooni :)
Sain kätte ka kevadel sügiseks :) tellitu 4 uut sibulikku ja paar seemnepakikest. Aitäh Tii :)
Fritillaria affinis var tristulis 
Fritillaria sewerzowii Severtsovi püvilill
Erythronium revolutum käänd-koerahammas
Dentaria pinnata ( sün: Cardamine )










Et lõunaosariikides on loota ilmale, siis on viimane aeg hakata istutama :) Mõnus !

Oh ja ah. Juba üks taimeke juuripidi maas, meenus veel see, et eile jäime murutraktor ja mina mutta kinni ! Kahju, et kedagi polnud jäädvustamas kuidas Ülo meid algul köiega üritas päästa ja lõpuks suure traktoriga meid ära päästis. Vaene Põmps oli üleni mudan (mina ka) ja mõlemad läksime pessu :D Meie vihmalimit on seega ületatud, sest maa enam vett vastu ei võta ja hakka või mõnes kohas sooaeda aretama. Üks lapp jäigi niitmata :(

Kolmapäev, 17. august 2016

sajab...

...juba teist päeva, öösel ka kallas. Riivin kõrvitsat ja pintseldan vaheldumisi. Riivib tegelikult masin, mina ainult toidan seda kõrvitsakangidega. Pintseldan ise. Sellist tarka kodumasinat ei tahakski, mis selle töö ka ära teeks. Või, mis töö ! Lõbu, puhas rõõm vaid. Muidu närbuks küll totaalselt ära ja jumalad hoidku, hakkaks veel heegeldama ja kuduma keset suve, mis on minu jaoks täiesti tabu :D Midagi peab ju talveks ka jääma.
Trummiga Ingel on ilmselt saanud miskitpidi kõrvitsast mõjutusi


















 Üks Silm me üle valvab. See kipub meenutama, et varsti pidid meist kõigist saama veeelukad otsatus maailmameres, ent ometi !









üks Pisut Ninakam Ingel tuiskab me poole, et päästa ja kuivatada :D











Esmaspäev, 15. august 2016

ära kunagi ütle mitte kunagi :)

Nii see august siis kappab, pool läbi. Õhk ja olemine on kuidagi teiseks muutunud aga enam-vähem igapäevased vihmasajud on endiselt kestmas. Täna oleks olnud ideaalne niitmise päev aga vot ei niitnud. Tihendasin liiliapeenart. Mitte liiliatega vaid nende jalul kasvajatega. Peaaegu olen ühele poole saamas. Ja MITTE KUNAGI pole ma tundnud nii suurt vajadust tervet aeda ümber tõsta või peaaegu tervet. 
POLEKS KUNAGI ARVANUD, et keset augustit kupatan Ülo lillenimekirjaga Juhani Puukooli aga 40 % soodukas !!! 12 soovitust sain kümme aga millised taimed. Prisked, suurtes pottides. Oli väärt ost :)
hostad ´Golden Waffels ` ja ´Raspberry Sundae `
astilbed ´Sugarberry `ja ´White Wings `
Athyriumid ´Burgundy Lace `ja ´Silver Falls `
Geranium renardii ´Philippe Vapelle `
Geranium cinereum ´Giudeppii `
Geranium x cantabrigiense ´St. Ola `
Primula florindae

Teadnuks ma kvaliteeti, oleks kaks korda nii palju tahtmud :D





Nii ma toimetan kui ilm laseb. Raamides on seemnest ja sigisibulaist kasvatet liiliatibud, et ära ei kaoks :) 












natuke teise peenraserva juures ka














Ma POLEKS KUNAGI  arvanud, et arbuus on nii hea pinnakattetaim :)
no ühe väikese viljakese leidsin ka, heh. Aga uueks hooajaks on ilus umbrohuvaba ogoroodinakast nagu varnast võtta.












Ma POLE KUNAGI  näinud enda aias 60 cm kõrgust Tagetest
Ega need seal kastis niisama kasva, neile olid nuikapsad varem seltsiks.













Vaatamata kavalale nipile till ümber kapsa külvata, pole mul KUNAGI  olnud nii ussitanud kapsaid :)
need on ikka nii pitsilised, et lähedalt ei tohi isegi näidata :D













POLEKS KUNAGI  tulnud selle peale, et isegi põlduba võib meie omapärasele kliimale alla vanduda. Aga õesti, nii veidrat ja niru oasaaki pole ma ka varem näinud.

Vaatamata sellele, et siilkübarad ja floksid ikka veel usinasti õitsevad, pildistasin vihmavahes hoopis teisi.
Eelmisel suvel jagas Helen mulle tumedat angervart Vincetoxicum nigrum
selline täitsa tore tegelane aga kuidas nii väikesest õiest nii suure vilja saab ?













käre kirelill Spigelia marilandica üritab siiski lõpuks õitsema minna. Ei teagi, äkki peaks sellele teise kasvukoha otsima paremaks edenemiseks ?











himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum muutub iga aastaga üha viljakamaks, ega ometi liiga viljakaks :) Peab seda vist veidi taltsutama hakkama aga praegu on selle viljad varjukas nii kenad ju vaadata.










Kui punase siumarja viljad hakkavad juba tumedaks muutuma ja varisevad, siis 
aasia siumari Actaea asiatica on tippvormis...














ja valge siumari Actaea pachypoda tippvormi jõudmas













Enam kui kuu olen nautinud jaapani ängelheina Thalictrum kiusianum õitsemist. Tõeliselt armas taimeke












Kaks päikeselisemat pilti ka :)
üks minu lemmikastreid amellaster A. amellus














suvi hakkab tasapisi koomale tõmbama, õun kasvab elupuus ja sügisheleenium säratab kulda :)












Ja KUNAGI  oli aeg kui ma igaühe, kes oleks väitnud, et ma hakkan aedlema, oleks laginal välja naernud. Nüüd on sellest saanud peaaegu, et terve mu elu. Õnneks veel peaaegu ja mitte täiesti :D