Reede, 24. veebruar 2017

vana indiaanlane arvab, et tuleb soe ja päikeseline suvi...

...sest valge naine heegeldab päikeseriideid 😃
Esimene. Minu hädaolukordade mannekeen keeldus millegipärast koostööst ja pidin leidma koostööaltima. Igatahes on heegeldamine üks väga tänuväärne tehnika. Isegi kui kõik käib umbestäpselt, on tulemus ikkagi täiesti normaalne. Olen rahul. Lühikesed püksid on töös.











On päris mitmeid asju, mis kohe-kohe peaksid valmis saama. Ilmselt siiski alles märtsis. Raamatud on võtnud ikka väga suure osa ajast. Peaks hakkama vist koomale tõmbama. Kevad hingab juba kuklasse. Ja teha tahaks veel mõndagi. Lauandus ei edene ka nii nagu tahaks. Juba pikemat aega tiksub kusagil ajus idee. tundub, et hakkab kuju võtma. Ja muidugi veel need eriti head lauad. Aukudega ja erikujulised. Kuidagi ei raatsi läheneda. Paar tükki ikka pintseldasin.
Unistaja Ümaruim valge pärliga














vikerkaaretund haldjamaal või siis suvekaootika haldjamaal või...igatahes on siin midagi suvega pistmist.





Ma ei tunne ennast sel aastal sugugi patriootilisena, sellegipoolest olgu meie Isamaa hoitud. Head aastapäeva!

Esmaspäev, 13. veebruar 2017

vaikselt veereb...

...talv kevade poole. Homsega kukub pool veebruarist ära. Eks seda talve on sel aastal jälle väga näpuotsaga antud. Vabaltvõtmise aeg jääb kuidagi lühikeseks. Mulle tundub vähemalt nii. Aga eks igal ole isemoodi. Kui ma pole lumes vähemalt korra püherdada saanud on midagi puudu. On ju täiesti võimalik, et isegi antakse sedavõrd lund, näiteks märtsis või lausa aprillis aga vot see pole enam see. Tasapisi hakkab ka minu jääkaru naha alla mingeid veidraid tundeid tekkima. Meenub näiteks, mismoodi on kevadõhtu kasvuhoones. Ja siis meenub see oivaline tunne peale hästi kulgenud aiapäeva soojas suveõhtus ning muud taolised veidrused. Esimene istutamine näiteks või kevadine uute sibullillede leidmine ja tuvastamine... Kassidel on igatahes närvid läbi. Õues on nagu jama (meil ju ikkagi toakiisud ), kas liiga miinus või tuulutab kasuka tagurpidi ja see on veel õudsem. Aga energiat hakkab üle jääma. Siit siis mürgeldamised sõltumata kellaajast. Kas omavahel tants ja tagaajamismängud või leitakse endale meelepärane lelu, millega saab mööda maja ringi marutada. Igal on oma lemmik. Mustikal on isiklik lõngakera, Kusti jumaldab kustukumme ja Sikule käib peaaegu kõik, mida veeretada saab aga eriti igasugused Ülole kuuluvad rihmakesed. Ja siis käib veel see aknale-õue-sisse-aknale-õue-sisse. 😻
Tegelikult pidin kirjutama hoopis veebruari esimese poole ilmast. Algas kuu ikka vastikult rõskelt ja iiriroheliselt. 
4. veebruari öösel sadas kerget lund ja 5. veebruar andis lisa mingi udupeene saju näol, mille lõpus võis tõdeda, et no keskmiselt 2 cm sadas ära küll. Hea seegi, sest koos kauaoodatud päikesega langes ka temperatuur ja 7. veebruari varahommikul oli -18,2 C tippmark. Rohkem nii külma meile ei antud. Ikka päeval natuke üle -10 C ja öösel natuke alla -10 C.
Päikesel on juba kõvasti võimu. 6. veebruar














10. veebruaril oli õues udu ja hakkas härmatist looma. Härmatis on tõepoolest see, mis talvest ikkagi talve teeb. Isegi kui lund on ainult keskmiselt 2 cm. Kui muidu pole ma eriti viitsinud sel talvel pilte teha, siis seda ilu ei tohtinud jäädvustamata jätta. See oleks olnud raske traditsioonide rikkumine. 11. veebruari seisuga siis sedasi.











































































mõista, mõista, mis see on 😊














me koduke on tilluke kuid see on armas meitele ja õnneks ei kasva meil ka kask otse ukse ees, et peaks aknast õue käima 😉












Tänaseks sai ilu otsa 😩. Tuulutab tugevsti ja selge, et kõik ilus on jälle tuulde lennanud. Kui hommikul oli veel -1,2 C siis praeguseks on pahuralt pilves + 0,6 C. 
Mis teha. Õnneks on pooleliolevaid projekte piisavalt, et mitte igatsevalt aeda vahtida. Kõik need tegemised korraga käsil, ei ole tulemused just kiired tulema aga pole ka üksluine ja üldiselt ma ei kurda 😄. Neile, kes sellises eas ja seisuses, et sõbrapäeva tähistada, soovin ilusat ja teistel mingi lihtsalt hästi. Igatsejatele lohutiseks, ei ole kevad veel kordagi tulemata jäänud ja ei jää seegi kord.

Neljapäev, 2. veebruar 2017

Eesti seen ja Eesti süda, kes neid suudaks lahuta...

...elik väike humoorikas reveranss V. Mikitale ja muile seeneloogidele ja metsainimestele 😄 Laua triibistu on inspireerit Tartumaa ühest seelikuist. Muud vidinad on saanud tõuget Mare arhailisest tikitööst ja on eelhäälestuseks juba eelmisel hiliskevadel alguse saanud projektile.
Laud ise plaanit kingituseks ühele noorele perele.














Projekt, mis eelmise aiahooaja algusega pooleli jäi on nüüd hoogu sisse saamas ja on lootust, et uueks aiahooajaks ka valmis saaab. Tegemist minu ja Ülo ühisprojektiga, sest vahel on tore midagi ka koos ja ühiselt teha 😊
hetkeseis selline. Olen ise ülimalt põnevil.