laupäev, 27. veebruar 2016

nojah, eksole...

Selle aasta vembukas vembruar hakkab lõppema. Ilm on olnud kõike muud kui igav. Ududest, uduvihmadest ja lauspadusajust kuu esimesel poolel kuni padulumesajuni kuu teisel poolel. Kena lumekiht on maas vaatamata sulapoolsetele ilmadele. Kohati tundub olema märts, mis märts. Purikad, katustelt langevad lumekamakad, valgus. Muhedik ütleb, et kevad jääb vinduma. See pole just kõige meeldivam aga ega sinna midagi parata ka saa kui nii läheb. Minu südames pole kevadeigatsusest veel vähimatki märki. No eks see tuleb kui aeg käes. Ei mina viitsi asju pikalt oodata ja küüsi närida, et kas... või ei :) Kas tuleb märts või märtsuar on pärast näha. 
Tubasel rindel on veel teostamata plaane ja projekte kuhjaga. Ka plaanivälist. Ühel päeval kui ma sain lõplikult aru, et see mesilaseema kostüümi peaaegu valmis top minu korpusega siiski ei ühildu värvisin ära viimased plekktotsikud, need väikesed ja väiksemad. See plaanis töö. Enne lahutasin muidugi topi algkeradeks. Aga topi uuesti alustamine oli juba plaaniväline. Õnneks edeneb uus jõudsasti ja on lootust see enne suurt kevadet valmis aasuda. 















Käisime koos sõpradega Valdur Mikitat kuulamas ja lähemalt kaemas. Sellist äratundmisrõõmu nagu võib leida tema raamatutest, ei tunne sageli. Ja sellist teksti, mis voolab nagu muusika, kohtab veelgi harvemini. Ja kui inimesel on veel samamoodi tundvad ja mõtlevad sõbrad, siis sellest saab kokku sellise väeka tunde, et veel mitu päeva saab õnnestaval lainel edasi ratsutada. See oli üks eriliselt ilus õhtu.
Tasapisi hakkavad kogunema kuhjadesse katusealuse soojustamiseks mõeldud materjalid. Natuke see eelolev hirmutab ka. Elu läheb jälle segaseks ja prügiseks aga teise korruse peab saama. Õhtuti toimuvad ägedad diskussioonid teemal kumb on targem ehitaja :P aga üldiselt jõuame me ikkagi kokkulepeteni nagu alati. Ja teada ju on, et vaidlustes sünnib tõde :D kui ikka sünnib?
Kassiteleviisori patareisid peab iga päev vahetama, sest üks hiiglaslik rohevintide salk on linnumaja vallutanud. Tihaseid ja varblasi on muidugi ka aga leevikesi olen sel aastal vaid korra näinud. Ju neil on paremaid toidulaudu kusagil. 
Ja nii see aasta on otsast jälle kuluma hakanud. Paari päeva pärast vajub veebruar märtsi ja siis juba märts aprilli ja siis tuleb jaanipäev ja ega jõuludki kaugel enam pole. :D Hoidugem külmetamast ja eemale viirusist !

esmaspäev, 22. veebruar 2016

pseudobotaaniline

Mõte fantaasialilledest või millestki sellisest on mind laudade algusest peale vaevanud aga ikka leidsin ma laudades rohkem kalu, linde ja suslikuid :D Ja nüüd osutus see möödapääsmatuks, sest Heatuju-Pidevanaeru Vabariigi botaanikaajas alustas õitsemist turdvarreliste mitmekesine pere.
kolmvarvik-turdvars kasvab üldiselt kõikjal kuhu see kasvama pannakse, eelistab siiski päikeselisemat tuju ja naerukil silma. Samas on võimeline ka nutusema mikrokliima paremaks muutma.















pungõis-turdvars  f. purpurea sobib suurepäraelt teesegudesse ja mõjub toniseerivalt naljasoolikale (arvatakse ka, et selle õietee joomise tagajärjel teab jooja koheselt umbes 30 uut anekdooti ). Teadlased ei ole seda fakti siiski kinnitanud !









sarvõis-turdvarre uusim sort ´Kuninga Purpur ` lõhnab tugevasti hea huumori järele aga liigne naudisklemine selle seltsis võib viia ka pikaajalisse naerusõltuvusse. Ettevaatus t vaatlusdooside manustamisel oluline, eriti kui kõhulihased on nõrgad !














heasilm-turdvars on ronija ja ronib täpselt sinna kuhu parasjagu vaja ja vahel ka sinna kuhu vaja ei ole. Kiirekasvuline ja pisut invasiivne hea tuju külvaja
















lembeliblik-turdvars sobib suurepäraselt seltsiks armunuile ja romantikutele, eelistab rõõmsapoolset varju ja õhkamisest täis õhku

















viimased kolm eelistavad elada kas vees või enam-vähem vees. Leidub romantilistes või ka püstihulludes abajates, jõekäärudes, salaojades ja teistes taolistes kohtades. Vasakult alates tiigiroosik-turdvars, tagab pikaajalise rõõmsameelsuse igas olukorras; keskel hõljukõis-turdvars, pisut ohtlik, sest liigne nautimine võib viia püsivalt heljuvasse olekusse ka nautleja ja viimasena vesitulp-turdvars. Erineb oma ehituselt maismaa tulpidest ja eelistabki elada vee all. Rahvapärane nimetus on ka vesisibul. Kogu taime saab kasutada leotise, tee või tinktuurina ja regulaarsel tarbimisel laiendab see ka kõige ahtamaid naljasooni.
Aga kujutage ette, sel ajal ku ma seda suurepärast peret jäädvustasin, leiti botaanikaaia tagumisest metsast.....aga ma ei ütle mida :D


laupäev, 13. veebruar 2016

väikesed karbid

tehtud plekist, tehtud kaunilt tipi-täpilised, käinud maha, tehtud jälle, näevad välja nagu uus :D ikka väriseva vabakäega ja veel eriti värisevaga, sest mida väiksem on objekt, seda rohkem käsi väriseb !






























Jäänud on veel väga väikesed ja veel väiksemad aga nendele ilmselt saab ainult miniatuurseid sümboleid teha või sootuks kirjuks pintseldada. Kõigepealt peab need punaseks saama :D
Tegelikult olen praegu jäägitult heegelnõelast lummatud aga varsti saab see imevigur valmis, mida ma teen ja siis .... Natuke ikka pintseldan ka. Ja kevadet veel ei taha, aeda ka veel ei taha AGA ! Valgus on nii kevadine ja malbe ! Õnneks on maa pehme ja tallata pole mõistlik, eriti minu korpulentsiga :O

neljapäev, 4. veebruar 2016

talvele kohaselt tubasel lainel

Kõikide tegude ja lugemiste vahepeal tegin mõni aeg tagasi ühe kakulaua. Üks kena inimene tahtis kangesti suurispeakulli. Kakulised elavad peamiselt liimpuidu sees aga lõpuks, peale jumal teab mitmedndat lauavirna staabeldamist, leidsin ühe, millel natuke ikka kakku ka sees oli. Tõsi sinna juurde kuulus ka orav ! ja selgus, et mitte tavaline vaid alati ülimalt rõõmus ja positiivne Suursuu orav. :)
nii nemad kahekesi koos läksid, seltsis ikkagi segasem :)


















Kolmekunnipäeva paiku tõi järeljõuluvana meile kaks suurepärast puust kastikest. Need kiusasud mind kogu aeg. Lõpuks tegin needki rõõmsamaks. Must-valged sellepärast, et need hakkavad koos minuga/meiega mööda maja ringi rändama. Kastidesse saab panna peenemaid puidutööriistu, klaasikilde, nöörijuppe, värve, pintsleid, pliiatseid, kudumeid, heegeldisi ja kõiki muid sellesarnaseid mänguasju. 






























Suurem saavutus on emamesilase kostüümi seelik :) Ma vist isegi olen rahul. Nüüd peab kibekiiresti ka ülemise osa valmis tegema. Veebruar juba otsast kulub aga plaane ja poolikuid on veel palju :O

teisipäev, 2. veebruar 2016

väljas on veebruar täna

Ja sajab ladinal vihma. Ilm läks äkiliselt ebanormaalselt soojaks juba jaanuari lõpus ja kuu viimasel päeval oli õues sedavõrd kevadine, et tekkis rohimise või millegi muu sellise tunne. Tõsi, õhtul sadas päris kena lumekogus taas maha aga seda ei jätkunud kauaks. 1. veebrar päris roheline ei olnud aga valge ka mitte. Sellin tobe ja tatine. Hiiglasuur rästaparv lendas üle. Liigist aru ei saanud. Ju need hallrästad olid. Pole varem nii suurt rästaparve näinudki. 
Mingit anomaalset õitsemist ma aias uidates ei tuvastanud. Musta lumeroosi õienupud olid samas seisus nagu enne lund. Aga see on normaalne nähtus.











Selaginelli liiki ma ei tea. Suvelõpu põnevusost Pärnu taimelaadalt. Võta nüüd kinni, kas see tuts ka kevadel samasugune on ja kas selle seisukord on rahuldav. Puudub ju igasugune kogemus.











Ega väga põhjalikult märg ja pehme maa aeda põhjalikult üle vaadata ka ei lasknud. Kui ei oleks okasnumpsikuid ja mõningaid kabedaid talvehaljaid sõnajalgu, põnevaid keerdusvõralisi-oksalisi lehtpuid ja -põõsaid, siis oleks vaatepilt igav ja troostitu. Ka kõrrelised ja kukerpuud oma punaste viljadega rõõmustavad silma. Hallrästapaar toimetas küll nende kallal päris usinalt aga põõsaste seest nad ilmselt marju kätte ei saanud.
jaapani tarn ´Ice Dance `














Kui välja minnes olid valguolud päris head, kerge päikesevalgus läbi pilvede ja puha, siis seda ei onud kauaks. Pilvemassid liiguvad viimasel ajal peadpööritava kiirusea. Nii on kivilaklõpsud nadid. Liiga pime.
´Taara `turritab lumest välja. Kivila ongi vist kõige lumisem koht ka täna.













Opuntia rhodantha 

kaktused lumes teevad ikka meele rõõmsaks, see on siiani nii ebatõene kuigi võiks juba harjunud olla










Täna on küünlapäev. Järjekordne talvepoolitus. Punased joogid ja marjad peaks laual olema. Rangelt keelatud on ketramine ja tänanae sajune ilm (vihm on selle ajaga, mis ma kirjutasin enamuse valgest viinud) ennustavat ka vihmast suve. Samas on ka vilksatanud helgemaid, pisut päikselisi hetki. Tundub, et suvi tuleb mitmekesine :D
Alanud veebruar veel õnneks aedniku meelerahu ei vii. See juhtub märtsis.