teisipäev, 12. november 2013

MEISTER SÜGIS SEGAS VÄRVE














Oh, Meister, ära mine veel ma ahastades hüüan, kus on Su värvid ja Su lõuendid ? Ta vastab vaikselt, et polegi ta kuhugi veel läinud, vaid värvid pliiatsi, sangviini ja söega asendanud . Veel ütleb naeratades, et aeg on õppida hindama joont. Joon on olulisem kui värvid, joon loob kujundid ja valguse ning varjude mängu. Joon on ajatum, jääb ka siis kui värvid on luitunud. Joon on ausam. Õpi armastama joont ja ilu su ümbert ei kao kunagi, lisab Meister. Kuuletun Meistrile. Otsin joont oma novembrikuises aias. Otsin okstest, tüvedest, pungadest, otsin taeva taustal ja tasapisi leian.
siberi kontpuu Cornus alba värvilistes okstes...













... võnk-pärgenela Stephanandra incisa sasipuntras












tiivulises kikkapuus Euonymus alatus













suurelehises pärnas Tilia platyphyllos ´Contorta `












Leian joonepitsi taeva taustale sirutuvates puudes.
arukase Betula pendula liik...












ja sort ´Youngii `













vana hariliku vahtra Acer platanoides võras













Joonemustrid ja -süsteemid lausa leian pungadest, kuivanud õitest ja õisikutest, kõrtest
suuretiivalise kikkapuu Euonymus macropterus pungad on mind alati võlunud











hübriidne heitlehine rodo on kevadeks valmis












Kuivikute pruunid toonid on ühtäkki nii hurmavad
puishortensia Hydrangea arborescens...













... või harilik pihlenelas Sorbaria sorbifolia ´Sem `...











...või siis varretu keelikurohi Carlina acaulis, mis oma õied päikesele avab ka kuivanud olekus ja isegi lõigatuna aga siin veel hommikuselt nupus on













Kuivanud ja koltunud kõrred, no siiski veel värvidele mitte täiesti selga pööranuna näen ka linnukestele jäetud viljades köitvust
kamm-soohein Spartina pectinata ´Aureovariegata `  on küll minetanud oma suvise hiilguse kuid veetlev ometi










lühikarvane kastik Calamagrostis brachytricha tundub habras aga peab ometi vastu ka lume survele ja turritab vahvalt lumest välja










verev kee takerdunud kibuvitsa
tükk kirjut kleiti vahtra ladvas
need  on hullavad sügisetütred
emand kask ennast alasti tantsib
tuulega kes püüdmas on litreid
kuldseid pudenevaid ta kleidilt
lõpuks rüüd kõigil tuulde heidet
pole midagi karta varjata peita
mina jumaldan kirge mis peitub
selles sügiseses värvide tantsus
nii võimsas et hing saab puhtaks

17.09.2013

karvane viirpuu Crataegus submollis oli sel aastal nii saagikas, et linnud pole seda siiani tühjaks süüa jõudnud










ja tumedast arooniast Aronia melanocarpa jätkub meie koerakesele Meerile ilmselt kevadeni











Ka tüvesid peab hoolega uurima, nende peal toimub mõndagi







































Tegelikult valmistas Meister mind juba varem selleks muutuseks ette lisades värvidesse ohtralt valget.
keel-raunjalg Asplenium scolopendrium Angustatum...











...ja Muricatum












tähk-roodjalg Blechnum spicant












lumeroosid Helleborus ja sasi-sõnajalg Dryopteris cycadina












krüsanteem hommikustes kiirtes












ja vaprad astrid, mis ka peale -11 kraadist ööd rahulikult edasi õitsesid
Aster azureus













Aster turbinellus












Lisas Meister valgele veel ka hõbedasära


























kobarpea Ligularia













harilik luuderohi Hedera helix













aedsalvei Salvia officinalis













kiviktaimla oktoobri kõige kangema hallaöö hommikul











Enne valge ja hõbeda perioodi oli Meistril kullaperiood, tõesti nii kuldset pole ammu näinud. Ühtäkki peale suurt värvide pillerkaart oli kõik kullatud, särav ja soe.

sügise puhus kohale tuul
kullas purpuris vahtrapuud
on pihlad marjadepunas
ah kuidas see küll juhtus kuna
ent on südames rõõm ja rahu
ja veel paljut mis sinna mahub
on õnne ootust ja armastust
usku ja teadmist et varsti just
tuleb midagi suurt ja head
mis lõplikult sassi lööb pea
kas see mu lemmikaastaaeg
või mu  kalli saladuste kaev
veel ei tea eks peagi selgub
kui vaid suudaks eirata pelgu
võtta avatud südamel vastu
mida elu mul iganes pakub

15. 09. 2012  

Kuldsed olid nii vahtrad, hobukastanid, kased kui sarapuud ja isegi õunapuud.
harilik hobukastan Aesculus hippocastanum





















































karoliina kibuvits Rosa carolina












vaene korduvalt kitsede ja jäneste poolt pügatud ja näritud pihlakas Sorbus ´Ullung ` = ´Dodong `













Ja kulda jätkus peale puittaimede ka rohttaimedele. Sel sügisel olid hostadki kuldsed, kõrtest rääkimata.
´Night Before Christmas `












amuuri siidpööris Miscanthus sacchariflorus












Septembri lõpus, oktoobris tegi Meister ka palju miniatuurseid pilte, neist õitest mis sügisel aeda ehivad. Enne suurte värvikirevate lõuendite juurde jõudmist ka neist veidi.
Ma armastan sügisel õitsevaid krookusi.
´Zephir Special `












kaunis krookus Crocus speciosus ´Albus `












kaunis krookus Crocus speciosus ´Cassiope `












kaunis krookus Crocus speciosus ´Oxonian `












Muidugi õitsesid ja õitsevad veel praegugi hilised astrid
vitsaster Aster lateriflorus ´Lady in Black ` jõudis täisõitsemiseni alles novembris
oktoobris












novembris ja selle mannavahu pildistamisel jäin lausa jänni











Ka kanarbikulehine aster Aster ericoides tõusis täisilusse alles novembriks













Õnneheina seemet külvates võib saada mõndagi, mina peaksin neid ikkagi astriteks aga...

valge...











... ja lilla. Mõlemad ilusad, olgu siis selle nimega nagu sellega on :D











Hübriidne aster ´Snow Flurry `tahab väga kolimist kuhugi, kus oma ilu ikka täiel määral näidata. Ilusaks läheb oktoobri lõpus, novembris.













Üks nelk unustas ennast õitsema nii suve keskkohast alates













Hämmastavad leeklilled, mis siiani õitsevad, vaatamata olnud öökülmadele, tormile ja novembrile
laiguline leeklill Phlox maculata `Alpha ` ja see oli ka suvel esimeste õitsejate seas.











aed-leeklill Phlox paniculata ´Uspeh `












Hästi hiline õitseja on kuldvits Solidago ´Minutissimum `













Nii nagu alpi käokannus Linaria alpina õitseb ka nevaada käokannus Linaria aeruginea sisuliselt külmadest külmadeni. Seemnepakil oli ilus nimi ´Neon Lights ` ja alguses oligi neid värve päris palju aga nüüdseks alles vaid kaks.


























Ewersi kukehari Sedum ewersii on tore sügisene õitseja
kuivmüüri küljel












üks Ballerina, mis ma sünnipäevaks sain ja mis oli selleks ajaks juba õitsenud kui minuni jõudis alustas suve lõpus taas ja kestab siiani













Oktoobris saab lõpuks hoo sisse ka ida-elulõng Clematis orientalis 










Eks neid tublisid ja vapralt sügisilmu trotsivaid ole veelgi, rääkimata selle aasta ohtrast kordusõitsemisest aga viimane aeg on laulda kiitust Meistri suurtele värvilistele lõuenditele.

sügist sügavalt ma armastan
sest vahel hakkab lausa valus
ta vihmahoogude all kannatan
vapralt vintskeid tuuli talun
armastus ei olegi vaid rõõm
vaid on kirg ja torm ka viha
ka vahtrapuude verev lehelõõm
ei vaigista mu armastust ja iha
päält olnud suuri rõõme valu
kord saabub jälle rahutund
kui armuke on talve kadund
ja õues sajab pehmet lund
22.09.2012

alpi elulõng Clematis alpina õitses sel aastal kaks korda ja tema ilusaid õitsenud tutte sai imetleda kaua











harilik aspar Asparagus officinalis, kohustuslik talutaim ja kohustuslik delikatess sparglina gurmeeköögis, on sügiseti kõige ilusam










hall pähklipuu Juglans cinerea, mis tundub kasvuhoogu saavutama, on varajane värvuja











Ussuuri pirnipuu Pyrus ussuriensis üllatas oma hea välimusega













Sel aastal oli sügis meie aias värvikam tavalisest. Harva kui meil vahtrapuud punast näitavad. Sel aastal olid seda ometigi.

























piilusin ka naabreid, polnud neilgi punasest puudust












kahe valla vahelises piirivõsas olid tegijateks pihlakad











Kuhu iganes ka tee selle sügise värvikal ajal ei viinud, ikka oli ilus. Vahel võttis lausa hõiskama, vahel pidi auto peatama ja pilti tegema.
teel sõprade juurde












Arooniad, nii tume aroonia Aronia melanocarpa kui punane aroonia Aronia arbutifolia pole punasega kunagi koonerdanud


























ka kuldsõstar Ribes aureum on üsna stabiilne sügisene punastaja











Enelate värvumine oli unelmatest suurem
kaselehine enelas Spiraea betulifolia ´Thor `












jaapani enelas Spiraea japonica ´Macrophylla `












Pärgenelad nägid oma kerge punaka helgiga kollasel-rohelisel võrratud välja
Tanaka pärgenelas Stephanandra tanakae punastas õrnalt ja seda meie ais esmakordselt











võnk-pärgenelas Stephanandra incisa seevastu on võluv olnud igal sügisel











Lodjap-põisenelad Physocarpus opulifolius rõõmustavad silma terve hooaja vältel ja ilu jätkub ka sügisesse
´Diabolo ` ehtis end kuldse lehega












´Luteus ` ehtis end roosaga












Karvane viirpuu Crataegus submollis oli sel aastal kuninganna, kevadel õisi täis ja sügisel kirjulehine punastes viljakobarates ja siis vaid viljadega ehitud - ilus kogu hooaja













Kunagi kingiks saadud lilleseadest võetud ja juurutatud siberi kontpuud Cornus alba on nüüdseks juba suured põõsad ja omandasi sel aastal sellise värvi













Punakas- või lausa roosaks sättisid ennast mõned.
ginnala vaher Acer ginnala













harilik parukapuu Cotinus goggyria koos Thunbergi kukerpuuga Berberis thunbergii ´Red Chief `






tiivuline kikkapuu Euonymus alatus ´Compactus `












läiklehine mahoonia Mahonia aquifolium sättis oma sinised viljad kenasti punasele












väike kikkapuu Euonymus nanus paistabki välja alles sügisel











Eriti uhkelt punased olid peale arooniate sootamm, pampel ja korea vaher

sootamm Quercus palustris











pampel Rubus fruticosus













korea vaher Acer pseudosieboldianum












Ega ka helkiva kibuvitsa Rosa nitida värvi üle saanud kurta













Ohhoo efektiga oli veel mitmeid
hübriidne rodo ´Mandarin Lights `ja mustikas ´Northblue `vist võistlesid











virgiinia toomingas Prunus virginiana otsustas, et moekas oleks kui pooled lehed oleks punased











näärmeline sõstar Ribes glandulosum omab võrratut sügisvärvi











aga sama võib öelda ka kurdlehise roosi Rosa rugosa kohta, kasulikud viljad pealekauba, mis Meerile kenasti maitsevad










ebajasmiin Philadelphus ´Schneesturm ` üllatas oma lehevärviga











ja samasuguse üllatuse tegi ka harilik sirel Syringa vulgaris











Olen nüüdseks selle sügise värviilu kokku kogunud enda sisemusse nagu moosi keldririiulile, mida pakase ajal koos kuuma joogiga tarvitada saab. Joonemustreid on veel päris tükk aega võimalik avastada.

sügistormi lõrinad
vihmatrummi põrinad
keeran nina vastu tormi
narrin sügistormi morni
lehtedega kaasa lendan
nende sekka peidan enda
meeletuid teen tantsuringe
nõnda puhtaks pesen hinge
sünnin vastseks seda  tunnen
kuni lõpuks maandun lumme

27.10.2013









6 kommentaari:

  1. Ma ei saa kunagi aru neist inimestest, kes ei oska hinnata sügise ilu ja võlu. Ta pakub hingele kõigi oma kõrte, varte, värvide ja õitega ju nii palju. Kahjuks ei ole mulle antud säärast imelist luuleannet nagu Sul on.

    VastaKustuta
  2. Elamusi on Meister sel aastal tõesti ohtralt loonud ja Sul on silma olnud nende jäädvustamiseks.

    VastaKustuta
  3. Kui sa lisaksid postitusele märksõna paari lehtpuude sügisvärvid.... oo kui palju tänulikke aiandusõpilasi sa leiaksid. Kui ikka ei ole oma käega kasvatanud, siis tulebki targematelt õppida :) Teed oma aiaplaani aastaaegu ja vot ei tea milline tanaka pärgenelas välja näeb kuldsel sügisel. :)

    Sul on seal ilus, olgu kuldne, valge või karge. Eriti need oktoobri külma pildid. Niitsatasin :)

    VastaKustuta
  4. Aias pole tõesti ainult õite pillerkaar, vaid okste, kõrte ja varte peen joon pakub aasta läbi silmailu. Sul on väga ilusad joonelised-mummulised-pinnalised fotod, pärast nende nägemist tundub omagi november palju ilusam:)

    VastaKustuta