esmaspäev, 17. november 2014

R, S, T

Tasapisi oma unelmate võsast läbi trügides hakkab tekkima mingi korrastatus, teadmine sellest, mis ja kus mul kasvab :D See ongi asja mõte.

robiinia Robinia
kui ma selle kunagi aeda tõin, siis suutsin seda läätspuuks pidada :) alles Räpinas dendroloogia loengutes sain teada, et on ka robiinia olemas. Hea, et inimene õpib kogu elu :D











liiki ma siiski välja käia ei julge, kas hariliku robiinia mingi sort? või mõni roosaõieline liik?, keegi oskab ehk kommenteerida

kergeid külmakahjustusi vahel saab, õitseb igal aastal kaks korda ja selle alla tuleb üks mõnus salakoht istumiseks








rododendronid
Kuulun nende kummaliste hulka, kellele rodod pinget pakuvad. Isegi männiku olen selle tarvis, et neid saaks palju rohkem kasvatada, istutanud. Igihaljaste männikus kasvatamisega läheb veel aega aga heitlehistega saab küll algust teha. Sügisesse enam esimese rodoplatsi tegemine ei mahtunud, jääb kevadesse ja plaanitud uued rodod jäid pottidesse talvituma.
Alguses lähenesin rododele arglikult. See turbavanni loomine tundus liigselt töömahukas ja keeruline aga kui selgus, et saab ka lihtsamalt, eriti meie pigem happelisema poole kalduvatel maadel, siis hakkasin katsetama. Turbaga täidetud istutusauk ja spetsiaalne väetis kevadel on ennast igati õigustanud. Muidugi oli enne veel vaja igihaljastele ka varjulist kohta. Seega enne varjupeenart ja igihaljaid katsetasin paari heitlehisega. 

heitlehised liigid
apalatši rodo Rhododendron arborescens
on hetkel juba suurem kui pildil (2013) aga õitsemiseni pole veel siiski jõudnud













kamtšatka rodo R. camtschaticum
on tõeliselt madal, elab tagaaia kivilas ja ootab kõrvale valgeõielist vormi













kanada rodo R. canadense















kollane rodo R. luteum
rõõmustas esimese õitsemisega














Vasey rodo R. vaseyi  ei ole veel õitsemisikka ilmselt jõudnud, mis nei lehti ikka vaadata :)

2014 ostetud ja kevadet ootavad
kleepuv rodo R. viscosum
tema tublidus õitses juba potis 














nii nagu ka roosa rodo R. prinophyllum















kevadet ootab ka Schlippenbachi rodo R. schlippenbachii

heitlehised sordid
on mul kõik Lights sordiseeriast
´Lilac Lights ` 














´Mandarin Lights ` oligi minu kõige esimene rodo













´Yellow Lights ` 














´White Lights ` ei ole veel õitsenud ja sel 2014 aastal ostsin veel sordi ´Rosy Lights `

igihaljad liigid
katavba rodo R. catawbiense
igihaljastel on ikkagi nii ilusad lehed ja kui talvel kõik kenasti läheb on ka siin õisi juba oodata













ja see pisike hurmur on katavba rodo sort ´Firestorm ` 















roostepruun rodo R. ferrugineum
küll õitses sel aastal aga nirusti














smirnovi rodo R. smirnowii















2014 tulijana nii öelda viimase hetke ost ja istutus :D
jaku rodo R. yakushimanum ´Capistrano ` 















2014 ost on ka karekarvane rodo R. hirsutum
väikeselehelised igihaljad on ka hirmarmsad tegelikult













igihaljad sordid
´Haaga ` 













´Helsinky University `














´Ingrid Mehlquist ` on kahjuks igal talvel pisut kannatada saanud, õitsenud veel ei ole aga uuel hooajal oleks juba nagu lootust kui...












2014 tõin juurde sordid ´Edith Bosley `

ja eriti armsa olemisega ´Elviira `














Rodomaaniaga saab veel kaua tegelda, sest ega neid ju praegu mul eriti polegi :D

Kui kibuvitsale ei suuda ma kuidagi vastu panna, siis peenematele roosidele olen ikka suutnud siiani ei öelda. Mitte, et need ilusad ei oleks aga kõike lihtsalt ei jaksa, eriti selliseid taimi, mida peab enam hooldama. On mul neid täpselt kaks, üks suur ja üks väike 

´Robusta `














ja aastaid tagasi sünnaks saadud potiroos, loomulikult nimeta













saared
harilik saar Fraxinus exelsior
kasvab, tasapisi, mõnede talvest tingitud kadudega  ja miks mul ei ole ühtegi pilti hariliku saare mustadest sametistest pungadest, olen neisse lausa armunud











nokjalehine saar (mägisaar) F. chinensis var. rhynchophylla, ka lihtsalt F. rhynchophylla
pisike aga ometi poole suurem kui alguses :D














pensilvaania saar (punane saar) F. pennsylvanica 
harilikust saarest tublim kasvaja ja selle kirjulehised sordid on need, mis ma pean saama













sarapuud
harilik sarapuu Corylus avellana kasvas aias juba enne meid ja neist paarist puust on pähkli läbi uusi sarapuid kasvatatud nii endale kui võõrsile

näeb välja kui üks suur põõss aga tegelikult on see terve noor sarapik koos Ülo salakäigu ja sinna peitunud hiigelkännuga











sorti ´Contorta `- olen kunagi varem proovinud aga siis ei tulnud sellest midagi välja, sel 2014 aasta suvel ostsin lõpuks uue, sellise pisikese :) näis kas läheb paremini kui eelmisega











kui küsid siis antakse!
hariliku sarapuu punaselehist vormi mul ei olnud ja ühtäkki tuli tunne, et seda on ikka väga vaja. Sain kaks nii Tsiililt kui Mildalt, küll küllale liiga ei tee

 ´Red Zellernut ` oleks suurepärane ja särav sort aga meie talvekülmad ei sobi sellele mitte kuidagi ja kui olnud talv ei kahjustanud, siis see üks ja ainus kange kevadine hiliskülm tegi selle tasa ja jälle uued võrsed vaid










mandžuuria sarapuu C. sieboldiana var. mandshurica ( C. mandshurica)















2014 aasta kõige toredama nimega uustulnuk puittaimedest  valkjas sassafrass Sassafrass albidum ( S. officinale )
imepisike ja ilmselt veel paariks aastaks potti jääv täiesti tundmatu (loomulikult minu jaoks) taimeke, mida juba nime pärast ei saanud koju toomata jätta











sirelid
amuuri ligustriin ( amuuri sirel, amuuri liguster) Syringa amurensis
kas ongi aeglasekasvuline või on see kasvukoha probleem













harilik sirel S. vulgaris
´Aucubaefolia `















õnne ka
liik














karvane sirel S. villosa
´Aurea ` noored lehed on kerge punaka varjundiga, hiljem täiesti kollased. Pisut saavad vahel päikesepõletust. Õied on helelillad ja väikesed.











Meyeri sirel S. meyeri
´Palibin ` õitses sel aastal kaunis kenasti aga üldiselt see mul hästi kasvada ei taha. Tegelikult ongi see teine katse, esimene läks kõige kaduva teed. Näis kas see peab rohkem vastu.


























ungari sirel S. josikaea















Wolfi sirel S. wolfii
















sulgjast stafüleast  on vahepeal sulgjas tariõis Staphylea pinnata saanud
ootan põnevusega kuna see peale kasvamise ka midagi muud põnevat ette võtaks, näiteks õitseks ja viljuks












sõstrad
kaljusõstar ( kivisõstar, mägisõstar) Ribes petraeum
alguses heledad lehed muutuvad suvel tumeroheliseks, on kujult turd ja tore põõsas aga marjad on ikka väga hapud












kuldsõstar R. aureum
kohe peab ühes suures aias olema, tõsi selle ilusama eksemplari pidin ruumipuudusel ja teise olemasolekut arvestades ära jagama












see teine on pisut lontis aga küllap käärid ja natuke aega ka sellest kena kikkis põõsa teevad, sügisvärv on tekkimas












mage sõstar R. alpinum
tagasihoidlik, vähenõudlik aga tegelikult kui õitseb...













must sõstar R. nigrum on ainuke sõstar, mis mulle maitseb ja mida me suvel ikka isuga kõik sööme. Sordid ´Ats `, vana hea ´Bogatõr ` (parim mu meelest), ´Varmas ` - tõesti varajane ja pole ka maitsele midagi ette heita ning lihtsalt lõbu pärast mahe ´Vertti `.

sort ´Marmoratum `on aga puhtalt ilu pärast, marja siit eriti ei saa













näärmeline sõstar R. glandulosum
võrratu sügisvärviga pinnakatja














lamav talihali Gaultheria procumbens
hakkab tasapisi vedu võtma, millegipärast mõtles enne paar aastat













neljatolmukaline tamarisk Tamarix tetrandra
midagi on ikka alles, see pilt on küll ennekõike enda veenmiseks, et midagi ikka on aga kuidagi vähe on, kas hakkab kasvama ?












tammed 
Tammesid mina armastan ja tammed on tublid kasvajad aga oi kuidas maitsevad kitsedele ja ka jänestele ja kui palju tuska on need närijad mulle teinud :(

austria tamm Quercus cerris
oli sel suvel minust pikem aga, et üldiselt on suhteliselt külmaõrn, siis saab enamasti talviti kannatada ja on varieeruva kõrgusega

























harilik tamm Q. robur
Kes ütles, et tamm aeglaselt kasvab. 10 aastaga on vitsakestest juba täitsa puusarnased tammed kasvanud :) No eks väga suureks kasvamine ikka aega võtab aga need noored puukesed teevad rõõmu ja kannavad ohtralt tõrusid.
liik














´Aureovariegata `
kui mõne asjaga ei vea, siis ikka ei vea. Oli ilus puukene, tuli kits ja sõi peaaegu pungatuks. Puukene kasvatas uued toredad oksad aga inimene ei õppinud, et puukest tuleb kaitsta. tuli jänes ja ...puukest enam päästa ei õnnestunud. Sain uue, tõin koju ja siis tuli kevadine hiliskülm ja võttis juba tekkinud lehekesed. Aga tammeke oli tubli ja kasvatas uued. Nüüd on pisike puulaps seal kus varem oli ilus minukõrgune puuke, võrgutatud ja kaitstud. Vot selline lugu.




´Pectinata ` pole küll väga kiire ja eks seegi ole kitse saanud aga kasvab ja talved pole sellele sordile küll midagi teinud












sain ma siis need tõrud potti pistmata jätta :D jah, tean, tean, et...aga äkki siiski midagi põnevat !












´Fürst Schwarzenberg `, selle kasvamisega on küll nii ja naa, väga ei edene aga tasapisi siiski













kähar tamm Q. crispula
on natuke suuremaks kasvanud kui oli istutades, paistab, et kiiret pole sel kusagile













ja sügisel on selline iludus














punane tamm Q. rubra 
Väga tore liik






























ja sort ´Aurea ` on lausa imeline
värsked lehed














sügisvärv














sootamm Q. palustris
selle vaese tamme oleks mutt peaaegu ära tapnud. Leidsin vaesekese vaevu hiiglaslikust mutihunnikust kätte :(












ka see liik kuulub sügisiluduste hulka














2014 aasta tamm on meil suureviljaline tamm Q. macrocarpa
mis uhke korgine oksakoor














ja ilusad tugevad lehed














kaukaasia tiibpähklipuu Pterocarya fraxinifolia
vaikselt kasvab, ei tea kas kunagi õitsemist näeb ?













toomingad 

harilik toomingas  Prunus padus kasvab meie maa piirivõsas ja kraavide kallastel, päris toa juures seda pole.
küll aga sort ´Colorata `- igati tore väike puuke





























hilistoomingas P. serotina















virgiinia toomingas P. virginiana
meeldib mulle kõige rohkem sügisel














toompihlakad
Toompihlakas oli minu lapsepõlve söögi- ja mängupuu. Selle viljadele ei pretendeerinud peale minu keegi teine ja nii ma mamma juures päris suure osa oma ajast ühe harulise ja üsna kõrge (mina olin ju väike) puu peal elasin.
lepalehine toompihlakas Amelanchier alnifolia
´Northline `





























´Thiessen `

kummal sordil on paremad viljad ? vist esimesel, selle mammudest olen pilti teinud, loogiline eksole :)










Lamarcki toompihlakas (vask-toompihlakas) A. lamarckii
kevadel
sügisel














puis-toompihlakas (pikalehine toompihlakas)  A. arborea
ise väga väike veel aga juba õitseb














tähk-toompihlakas (peajas toompihlakas) A. spicata
vana ja päris kõrge (nagu lapsepõlve puu) ja on pärandus meieeelsest ajast













väheseviljaline toompihlakas A. bartramiana
on ka veel väike, huvitav kas selle nimi viitab vähesele saagile või väikestele viljadele (tegelikult on vilja suurus täiesti normaalne)












tuhkpuud
Dammeri tuhkpuu Cotoneaster dammeri
ei sobi see koht kus kasvab, kevadel kindel kolimine













laiuv tuhkpuu C. horizontalis
see koht kus kaks neid kasvas pole enam põhjendatud ja selle talve veedab üks neist mul jagamisjärgselt potis, et kevadel uude kohta kolida











läikiv tuhkpuu C. lucidus
kes ei teaks selle suurepärast sügisvärvi, oleks mõistlik vajadus, teeks kasvõi heki













viltjas tuhkpuu C. tomentosus
väga tore ja dekoratiivne liik





























Kuidagi on esimesest osast välja jäänud selline tore 2014 aasta tulnukas nagu suureõieline abeelia Abelia x grandiflora
´Sunshine Daydream `













7 kommentaari:

  1. Ei saa vist ükski aed rodoteta, olgu neid või paar tükki. Sinu kogu on juba märkimisväärselt suur, mulle need heitlehised meeldivad rohkemgi kui igihaljad, aga imelikul kombel ongi aias vaid 4 igihaljast, aga väga madalat sorti. Edu Sulle nendega, männikus on neil hea elada.
    Amuuri ligustriinid vist kasvavadki aeglaselt. Mul istusid 2 tk kõrvuti 5 aastat nii, et ei liigutanud ei üles- ega allapoole. Paar aastat tagasi hakkas üks ometigi kasvama ja sel suvel nägin ka esimesi õisi, teine veel mõtleb millegi üle:)

    VastaKustuta
  2. Mu roosaõielise robiinia nimi on harjaskarvane robiinia (Robinia hispida syn R.hispida var fertilis) Arvan, et Sul on sama, muud meil eriti liikunud pole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. olen ise ka seda harjaskarvast kahtlustanud, peame võrdlema, et oleks kindel :)

      Kustuta
  3. Mida kõike seal küll ei ole...:) Loen ja imestan...sassafrass jne.:)

    VastaKustuta
  4. Ohh, robiiniatega seoses on mul üks unistus. Nad tinistasid mu Madriidi linnas nii ära, et nüüd ma tahaks killukest Madriidi oma koju. Mõtlen kõvasti- mõttel pidi olema jõud! :-P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. robiinial on selline edasimineku kiirus, et see võib tõesti ainult mõtte peale mu juurest su juurde jõuda :) taha seda vaid siis kui sul on talle plats kus saad ümber selle alati ja korralikult niita

      Kustuta