tulevase teise korruse ilu nimel

Tiksun tasapisi. Traditsiooniline käsitöö on kuidagi kõrvale vajunud. Uus katse Kuldsete Liivadega küll servapidi käib aga edenemine on visa. On palju muid põnevaid projekte paralleelselt teostamisel. Aga need on kõik pikemaajalised ja tulemusi veel käegakatsutavaid pole. 

Korsten on krohvitud ja seega viimane aeg ülemise korruse disainielementidele mõtlema hakata :P Kui neid elemente enam kusagile panema ei mahu, olen ehk ise ka pisut nõudlikum ja pealekäivam, et see ehitus liiguks. Tegelikult on ruumi vaja. Just seda ruumi kus tegutseda oma projektidega. Kõike ikka köögis barjääri taga tegema ei mahu. Paar päeva tagasi oli vaja sõpsi aidata mõnede jõulukinkide dekoreerimisel ja ühe suure pusle paari kaotsiläinud killu taastamisel. Issand kuidas me ära ei mahtunud :(

Paar asja vaevavad südametunnistust. Ühest vabanemisele sain lõpuks pihta. Selga toestav harjutusteprogramm, mis targalt tarkade poolt kokku pandud on kasutusele võetud. Üks võlg tahab likvideerimist, sellega ka eile servapidi alustasin aga kas ka tulemused rahuldavad tulevad veel ei tea.

Ja muidugi paanika. Seda ma olen alati suurepäraselt vallanud. Detsember saab kohe läbi ja siis on vaid kaks kuud oma asjade elluviimiseks. Märts on juba selline suurest aiarahutusest kantud ja sisseelamise kuu uude hooaega. Ja no mida jõuab kahe kuuga. Ainult mõelda :P Hea, et ma vähemalt jõulupaanikat ei põe.

Aga disainielement siis. Ülemise korruse värvid on mul mõttes paigas ja seega võin elemente vorpida küll :D

Eks igaüks näe siin oma. Minu jaoks on selles noorus, vanadus ja lõplik minek.

Ja ma tahan lund. Iiriroheline aed hakkab ära tüütama. Vahepeal tahaks puhast lehte ka näha. 

Öösel nägin lubatud tähesadu. Uhke oli. Tähed puha sabadega ja nii ilusa pika lennuga, et kõik soovid jõudsin korralikult vormistada :D Virmalisi ei näinud aga kummaline rohelin taevas oli küll.