teisipäev, 21. juuni 2016

martagoonerid õitsevad aias...

Kohe varsti algab suvi, kuigi minu arust on see juba tükk aega kestnud kui ilmadest lähtuda. Laupäevane torm meil mingit kahju ei teinud. Õigupoolest lugesin ma alles õhtul FB-st, et jube torm on olnud. Jah, aed oli (on siiani) vahtraprahti täis ja see viitas tõesti mõnevõrra suuremale tuulele kui aiatöödeks kohane aga laelaudu võõpamast ega armsaid külalisi vast võtmast see ei takistanud. Pühapäeval oli jälle ilus suvi õues. Vihma pole me juba mitu päeva näinud ja pole vaja ka. Õigupoolest pole me äikest ka lähedalt näinud. Ja ega ma sellestki puudust tunne. Enamasti hakkab aed juba korralikult jungelduma :)
pojeng on ´Sarah Bernhardt `














metssalveid ja muu














krookusliilia koos õitsva naadiga 














Varjukas on tegijaks martagonid. Õitsemist on alustanud kõik peale ühe, selle kõige kõrgema. Aga ma ei malda seda viivitajat ära oodata ja pealegi ei või iial teada kuna mõni liiga entusiastlik tuuleiil võib kahju teha.










Lilium nartagon kirju liilia














´Manitoba Morning ` üldiselt...














...ja lähedalt














´Orange Marmelade ` alustamas





























´Maroon King `














´Arabian Knight `














´Claude Shride `














´Gay Lights `














forma alba 





























Oh need on kõik nii ilusad ja teevad ikka rinna rõõmsaks küll, püherdama ma varjukasse lihtsalt ei mahu :) Kui mahuks püherdaks ka. Ja tegelikult mul neid martagone nagu õieti polegi. Palju rohkem oleks vaja, palju rohkem.

Ülejäänud aias läheb ka kõik muudkui ludinal edasi. Tasapisi tiksuvad ka teised liiliad tulemist. Varsti läheb mölluks :) ja muud ka kasvavad, alustavad õitsemist, õitsevad või on juba lõpetanud. Nagu ikka igal aastal. Siberlased hakkavad sel aastal jälle jalgu alla saama. Pojengid on kõik vihmad ja tuuled suhtliselt hästi üle elanud aga eks nad hakka varsti juba lõpetama.

Sel kevadel tuli kollane kibuvits R. foetida ´Persian Pearl ` Pole teist veel õieti ollagi aga õienuppe on kenasti. Uustulnukate seas on teisigi õitsema minejaid.











Sauna taga tiigi ääres õilmitseb karpaadi kellukas C. carpatica













Nelgiala on alles nii noor ja tühi :(  Aga on lootust täienemisele. Taimeplatsist leidsin veel mõned potikesed hääde iimeste jagatut. Eelmisel aastal soetatud suurte topeltõitega sordid paraku kevadet ei näinud. Sain tühjad augud täis aga vaba ruumi on veel  ja veel.
õrn ja habras :)














natuke kabedam :)














selline karvik, kas see võiks olla Muhediku vanaemanelk :)













Kivilas on nüüd tegijateks kaktused, mis õitsevad. Kõik seda teha ei kavatse aga hea, et eluski on. Suuremate kahjustustega tegelastelt tuleb võtta juurutamiseks varrekesi, et ikka oleks kindel.
Opuntia sp. täpsemalt ei tea














habras viigikaktus O. fragilis ´Freiberg `














Lõpuks leidsin kätte ka oma juba kadunuks arvatud kõverkaela. Aga, mis puutub sellesse tudmatusse kuutõverohtu, mis Edromist tuli, siis ma arvan, et seal tekkis maekeerimisega segadus ja see on ikkagi tellitud männas-kuutõverohu vorm Polygonatum verticillatum var. rubrum, aga mida nagu poleks olnud ja mille potis oli silt P. curvistylum. 
liik














var rubrum














Lubatakse uut kuumalainet, palun, pole vaja. 

9 kommentaari:

  1. Ilus valik martagone! Ma liiliatest suurt pidada ei oska - suure õiega edevad tegelased, aga martagonide tagasihoidlikum ja elegantne hoiak on väga võluvad. meil kuluks vähe sooja ära nüüd küll - pole vist varem juunis talvepükstes õues toimetanud, nagu sel aastal maja seinu võõbates (paigalseisev töö muidugi ka).

    VastaKustuta
  2. Oh see valge martagon! Nelgilised on ka armsad. Ja see habras viigikaktus!

    VastaKustuta
  3. see nelk, mida karvikuks nimetad ... seda on mul ka palju, tuli Tii või Köögikata käest

    VastaKustuta
  4. Nende okkaliste õied on ikka ilusad küll, aga millegipärast mul kaktuste vastu tõmmet ei ole. Kassidest ka lugu ei pea! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ta ole, kellele tütar, kellele ema :D a mis need kassid nüüd ette jäid :P

      Kustuta
  5. Liiliatest olid, s.t. on ka praegu mu lemmikud just martagonid, kahjuks pole neid niipalju, kui olla võiks, sest nad naudivad ka vähemalt poolvarjus olemist.
    Kuutõverohud on samuti üks huvitavam kui teine

    VastaKustuta
  6. Martagonides on minu jaoks midagi müstilist ja tahaks, et neid oleks palju. Katseid on tehtud, aga teatavad neljajalgsed maa-alused ja loodusjõud töötavad mulle vastu:)

    VastaKustuta
  7. Martagonid on imelised!:) Ja potis toodud sibulad edenevad kenasti kuid mida vähem neid ümber tõsta, seda parem. Nende vastumeelsus ümberistutamise vastu on lausa fenomenaalne. Kord tõin külast paar labidatäit tavalisi martagone ja istutasin kodus suurima respektiga maha. Parimasse kohta, parimasse mulda. Nad hääbusid. Aga seal ta kasvab, aia taga sirelipõõsas, näib olevat väga heas toitumuses ja üldse üks ilus tugev taim. Kõrval on veel teine, veidi noorem. Kunagi on tuuleke seemne viinud ja voila! Võrdleksin neid kassidega. Sa pakud talle parimat pesa, aga ta läheb magab kingariiulis kontsade vahel.:)

    VastaKustuta
  8. Minul lähevad martagonid nagu muru, paljunevad isegi potis. Aga siin põhjas veel ei õitse.

    VastaKustuta