Google+ Followers

kolmapäev, 21. september 2016

Selle suve viimane päev...

oli meite taren pimedapoolne, sombune, kohe hakkan sadama (ei hakanud), keskmise kirdetuulega napilt +11 C ilm. Mujal Eestimaal tundus, et oli ilus ja päikeseline. Aga ma pole kade. Vaatamata sellele, et pealelõunaks hakkasid õues jalad külmetama olenemata sellest, et mul olid SOKID  jalas ning muidu kõhe, hoolimata mitmest riidest seljas. Vihma tahan. Sügis võiks homme ju väärikalt kena vihmasajuga tulla. Kõik need mastaapsed ümberistutamised peab ju keegi ära kastma :) Siitmaalt peaks suvised tööd lõpetama ja selle asemel, mis meeldib hakkma tegema seda, mida peab. Ja kindlasti peab...oh, palju peab. Palju jõuab, seda näitab aeg. Kõike pole kunagi jõidnud. Päris hambad ristis ja vägisi keeldun ma aias midagi tegemast. Mingi fan peab ikka ka jääma. 
Suve lõpuosa on lasknud ikka mõnuga mängida ja seepärast ei viitsi ülejäänud ilmade pärast ka viriseda. Sellesuvise ilma võtab kokku ikka see vana hea lause, et kui kukk läheb lauldes õrrele, tuleb ilm kas kuiv või vihmane või jätkub nii kui ennegi. Plaan oli igatahes kindlasti värskendada, tihendada ja ümbemängida esimene maja tagant algav suur peenar koos selle külge aegadega kasvanud kere ja sabaotsaga sarapuupuhma all. See on peaaegu saavutatud. Pisiasju veel vaid, neid võib ka kevadel kohendada. 
Endiselt panen paiku. Kas mulle järgmisel aastal need punased paigad ka meeldivad, seda ma ei tea. Ega enne ei saagi teada kui pole ära proovinud.











Kõrgete kukeharjade kaar, mis kõrgemate kõrrelistega tihendatud. Siia tuleb kevadel veel paar puhmikut lisaks. Neid ei raatsinud praegu veel liigutada ja kõik uued seemikud, mis järgmisel hooajal oma nägu igal pool mujal näitavad ja tunduvad säilitamist väärivat mahuvad veel ka.








Muidu on aed seda nägu nagu ikka suve viimasel päeval. Hilised õitsejad, ogoroodinasuvikud, korduvõitsemised (rohttaimed nagunii aga Wolfi sireli õitsemine oli üllatus), sutsuke ka juba sügisvärve ja mõne hilise õitseja oodatud õied.
arkansase maruhein Vernonia arkansana on sel aastal pisut madalam ent piisavalt kõrge siiski, et õisi redeliga vaatama minna :D












tänuväärsed sügisesed astrid, siin-seal ja mitut värvi, sordinimeta aga ühte taluaeda hädavajalikud ja sobivad












ogoroodinapeenar on saagist lage aga ilu on alles














saba-võrdhammas Isodon excisus (= Plectranthus excisus ) piilub veigela tagant, selle peab küll järgmisel aastal paremasse paika kolima.











jukalehine ogaputk Eryngium yuccifolium 














kukehari, mille nime ma ikka endiselt ei tea kuigi sellest on nii palju juba juttu olnud :( on oma tippvärvides. Kes teab selle nime, palun öelge mulle ka 1











Kivilas õitseb ka kääbus-näsiniin Daphne arbuscula mille õis polegi nii kääbus kui põõsa endaga võrrelda












suure kivila vanim osa näeb rõõmsalt sügiskirju  välja kuigi siin pole sügisvärvidega midagi pistmist :)













Roosidest vapramaist vapramad on läbi suve õitsenud
´Mozart ` mu arm














ja taas õitsema asunud ´Henry Hudson ` 














´Pink Grootendorst ` on valmis edasi õitsema kui ilmad lubavad. Nuppe on palju.

Eile tuli hiigelparv kuldnokki, istusid vanade kuuskede peal ja tegid põrgulärmi. Ei tea, kas jätsid pesakastidega enne lahkumist hüvasti ?















Ja natuke sügisvärvi on ka. Õige natuke.
tiivuline kikkapuu Euonymus alatus hakkab roosat võtma













ja vahtrate sünnipäevapidu on algamas.






























Värvilist ja rõõmsat sügist kõigile aedlejatele ja mitteaedlejatele !

12 kommentaari:

  1. Jah, päris värviline on küll õite osas, õitsejaid on, aga meiekandi metsad on kas hallid või juba raagus. Sellel aastal pole kuldset sügist kuskil näha. Isegi kased järgivad sama joont. Vahtrad on siinkandi ainukesed värvujad. Kaunist teilegi!:)

    VastaKustuta
  2. Õisi on, vilju ka - armuline sügis on see aasta. Erinevalt augustist saab aias päris palju ära teha

    VastaKustuta
  3. Ilus on praegu aias.Meil lähevad üle pidevalt haneparved,aga kuldnokki näinud parvena ei ole.Ega see kukehari viimati Sedum glaucophyllum ei ole.Minu oma pisike sel aastal Kristiinest ostetud.Tunduks nagu sarnane,aga kindel enne ei saa olla,kui oma silmaga võrrelda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ei ole S. glaucophyllum, see pole kunagi roheline, ongi kollane lianduva punasega

      Kustuta
  4. Ilusat sügist teitelegi, kuigi see esimene päev midagi ilusat endast ei kujuta :( Aiad on veel üsna suvised, kuigi veidi aimub juba ka sügist.
    See kukehari on `Lemon Ball`, tema liigilise kuuluvusega valitseb segadus, osa allikaid pakub rupestret, osa arvamusi on päris lõunamaised S.mexicanum :). Ju ta mingi hübriidne sort on. Mulle meeldib ta kõige rohkem kevadel erkrohelisena.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see kukehari ei ole kunagi roheline, on kollane ja siis tuleb punast aina juurde kuni punaste õiteni

      Kustuta
  5. Mis kukelaulu ja ilma puutub on sulatõsi:)) Ilusaid õisi veel jagub, kaunist sügist!

    VastaKustuta
  6. Maruhein on maru vahva. Kuidas jukalehine ogaputk talvitub, mitmendat aastat ta Sul kasvab juba?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ogaputk on kaks talve üle elanud, ilmselt saab hakkama, sest arvat võib, et hulllem kui külmakraadid on talvine niiskud. Sellega on see taim edukalt hakkama saanud.

      Kustuta
    2. Siis olen rõõmsalt looturikas ja ootusärev. Sebisin suvel enda aeda ka need toredad valged ogapallid.

      Kustuta
  7. Jah, see jukkalehine ogaputk näeb tõesti tore välja!

    VastaKustuta
  8. Maruhein ja ogaputk on väga vahvad :)

    VastaKustuta