teisipäev, 4. oktoober 2016

väljasõit

1. oktoobril sai lõpuks teoks ammu plaanitud varasügisene väljasõit Hallani aia ja parkmetsa sügisvärvide talletamiseks. Oli see vast üks ilus päev. Alates stardist kuni taas koju jõudmiseni. Lausa nii ilus, et kohe ei raatsinudki sellest kirjutada. Üldse vaatan, et mida enam miski sündmus mu hingekeeli puudutab, seda vähem ma nagu raatsin seda jagada, 
Teel sihtkohta pidime kindlasti tegema põike Äntu Sinijärve juurde. Olin sellest lugenud ja kuulnud aga arvasin nagu skeptilisele vanainimesele kohane, et eks fotod valetavad ja nii värviline see asi nüüd ka pole. Oki ikka küll. Järgmine kord tuleb ka teised Äntud üle vaadata. Oma silm ikka on tõesti see kuningas. Fotod on sedapuhku Ülo tehtud. Imeliselt rikas on see Eestimaa loodus oma mitmekesisues.















Järve põhi on kõikjal nähtav ja tänu sellele tundub, et tegemist on madala veekoguga. Tegeelikult on see sügav









































































Hallani juures alustasime nagu ikka kogunemisega vist küll alati töötava lõkke ümber. 
Läks päris kenasti aega, enne kui keegi märkas, et me tulime siiki ennekõike aeda vaatama. Ilmselgelt on sellel lõkkepaigal vägi inimesi rahulikult paigal hoida :D











Saime tuttavaks ka kohaliku pisidraakoniga, kes lubas ennast nii imetleda kui näpuotsaga silitada. Kahtlistan, et tal oli veel hommikune jahedus kontides.











Mina ei suuda eriti pilte teha kui mul on eriliselt hea ja mõnus olla. Seepärast on pildid kas Ülo tehtud või hää sõbra käest laenatud.
Võrreldes eelmise käiguga oli palju-palju juurde istutatud ja skulptuuridesse sinist siginenud. Uut ja põnevat palju.


































piiga pärlikeedega :D




































































Ilus oli. Värve oli. Oli olemas kõik see, mida sai otsima mindud.





























võsundpihlakas Sorbus reducta 












































eriti uhke ussuuri pirnipuu Pyrus ussuriensis 


















Ma tundsin ennast täpselt nii nagu kahel järgmisel pildil on näha. Muretult, rahulikult, ennastunustavalt ja rahulolevalt, nautlevalt.






























Ma loodan, et hääd inimesed järgmisel pildil mu pääle väga pahaseks ei saa. Aga selle foto näoilmed ütlevad kõike seda, mida mannetud sõnad ei suuda.















Suurimad tänud kõigile, kellega ma selle päeva veetsin. Peale sellist päeva pole enam keegi meist endine :)

6 kommentaari:

  1. Laadimine terveks eesseisvaks talveks!

    VastaKustuta
  2. Ehedat emotsiooni on raske sõnadesse panna ja paar päeva hiljem ei olegi teda enam ka endal võimalik uuesti samamoodi tunnetada kui sündmuse toimumise ajal. On vaid meenutus, milline tunne sind sel või teisel hetkel valdas.

    VastaKustuta
  3. Tore elamus, kahju, et peale tööd enam ühineda ei jaksanud. Iga selline elamus annab terve portsu serontoniini juurde :)

    VastaKustuta
  4. Mulle meeldivad selle aia vahelduvad vaated, välude kulgemine teeb õhu ja sügavuse. Seal aias ilmselt siin ma vist juba olin mõtet ei teki. Ühes teises blogis, A.V. avalikult oli ilmekamaid pilte selle aia ruumide kulgemistest (miskipärast mainisin ära); mugav on tugitoolis istudes rännata. Aga ega siinsed pildid siis kehvemad ole.

    VastaKustuta
  5. Eeh, kahju, et ei saanud tulla, kevadel ehk avaneb uus võimalus. Väga kaunis ja omapärane aed.:)

    VastaKustuta
  6. Eeh, kahju, et ei saanud tulla, kevadel ehk avaneb uus võimalus. Väga kaunis ja omapärane aed.:)

    VastaKustuta