kas kõigil on kress juba kuivatatud ?

Mina alles kuivatan. Kes ütles, et ilu padaje ei panda või siis vähemalt pajast tulnud roale ei puistata. Kuivab kiiresti ja annab näiteks lihale kerge mädarõika meki. Ma panin sutsuke kahevärvilisi tageetesõisi ka, et oleks põnevam ja nüansikam.

selline ilus värviline pudi tuleb :)

seal see kasvab, korea vahtra jalamil

puuke ise võrratus sügisrüüs

korea vaher Acer pseudosiebolianum

Sügis annab endast üha enam, et olla ilus, põnev ja kütkestav. Pakkudes näiteks selliseid seeni

Ei ole õrna aimugi, mis seenega tegu aga õhkõrn, läbipaistev ja isegi tuuletul uduhommikul kergelt õõtsuv. Õhtuks olid juba krimpsus.

Ja uduhommiku vaated. Ämmelgate võrgukudumid kui muinasjutt kogu aias laiali laotunud.

Kui vahel veidi päikest näitab on kõik teisiti. Veel säravam ja uhkem. Eks päikest ikka on olnud ka aga siis on teised tegemised ja fotokas eemal. Vahel pole ka.

Ilus krookus Crocus pulchellus on kahjuks ainuke sügisel õitsevatest krookustest, mis mul alles on. Õnneks näitab ka pidevat juurdekasvu tendentsi.

Täna lõpetasin niitmise ja ma ütlen seda täie tõsidusega, et sel aastal ma rohkem niita ei kavatse. No kui just õu ja tagaaed liiga käest lähevad, siis ehk. Aga heinamaid kohe kindlasti mitte. Niitmise vahele otsisin ikka sügist ka fotokasse. Vähe on veel aga midagi ikka on.

Sissesõidutee pärnadel on sügise ilmet

ja hall pähklipuu hakkab lehti juba langetama

Ussuuri pirnipuu läheb iga aastaga põnevamaks. Kui see oleks üleni sedasi kirju, siis oleks lausa imeline. Kahjuks on vaid kirjud tutid ja selleks ajaks kui järgmised lehed värvuvad, on esimesed juba langenud.

Pyrus ussuriensis 

Kui päikene oleks paistnud, vot siis alles oleks...

Karvane viirpuu Crataegus submollis on viljakas nagu ikka. Meeri ei suuda enam hästi otsustada, kas süüa viirpuuvilju või aroonia omi. Esialgu vist võidab aroonia. Sel pole astlaid. Viirppud võib süüa ka hiljem, peale pudenemist :D

On ja nagu ei ole ka. Rohelist on ikka palju rohkem kui värve.

Ja roosa ruulib sel aastal mõnes teiseski aias :D

Järgmisel aastal tabab mind tõenäoliselt uus kanarbikuviirus. Peale kahe kiratseja turbapeenrasse viimist said neist staarid, Ja kanarbikule oleks turbapeenras ruumi oi kui palju :D

Calluna ´Rosso Hutton `

Selle suve viimane päev...

oli meite taren pimedapoolne, sombune, kohe hakkan sadama (ei hakanud), keskmise kirdetuulega napilt +11 C ilm. Mujal Eestimaal tundus, et oli ilus ja päikeseline. Aga ma pole kade. Vaatamata sellele, et pealelõunaks hakkasid õues jalad külmetama olenemata sellest, et mul olid SOKID  jalas ning muidu kõhe, hoolimata mitmest riidest seljas. Vihma tahan. Sügis võiks homme ju väärikalt kena vihmasajuga tulla. Kõik need mastaapsed ümberistutamised peab ju keegi ära kastma :) Siitmaalt peaks suvised tööd lõpetama ja selle asemel, mis meeldib hakkma tegema seda, mida peab. Ja kindlasti peab...oh, palju peab. Palju jõuab, seda näitab aeg. Kõike pole kunagi jõidnud. Päris hambad ristis ja vägisi keeldun ma aias midagi tegemast. Mingi fan peab ikka ka jääma. 

Suve lõpuosa on lasknud ikka mõnuga mängida ja seepärast ei viitsi ülejäänud ilmade pärast ka viriseda. Sellesuvise ilma võtab kokku ikka see vana hea lause, et kui kukk läheb lauldes õrrele, tuleb ilm kas kuiv või vihmane või jätkub nii kui ennegi. Plaan oli igatahes kindlasti värskendada, tihendada ja ümbemängida esimene maja tagant algav suur peenar koos selle külge aegadega kasvanud kere ja sabaotsaga sarapuupuhma all. See on peaaegu saavutatud. Pisiasju veel vaid, neid võib ka kevadel kohendada. 

Endiselt panen paiku. Kas mulle järgmisel aastal need punased paigad ka meeldivad, seda ma ei tea. Ega enne ei saagi teada kui pole ära proovinud.

Kõrgete kukeharjade kaar, mis kõrgemate kõrrelistega tihendatud. Siia tuleb kevadel veel paar puhmikut lisaks. Neid ei raatsinud praegu veel liigutada ja kõik uued seemikud, mis järgmisel hooajal oma nägu igal pool mujal näitavad ja tunduvad säilitamist väärivat mahuvad veel ka.

Muidu on aed seda nägu nagu ikka suve viimasel päeval. Hilised õitsejad, ogoroodinasuvikud, korduvõitsemised (rohttaimed nagunii aga Wolfi sireli õitsemine oli üllatus), sutsuke ka juba sügisvärve ja mõne hilise õitseja oodatud õied.

arkansase maruhein Vernonia arkansana on sel aastal pisut madalam ent piisavalt kõrge siiski, et õisi redeliga vaatama minna :D

tänuväärsed sügisesed astrid, siin-seal ja mitut värvi, sordinimeta aga ühte taluaeda hädavajalikud ja sobivad

ogoroodinapeenar on saagist lage aga ilu on alles

saba-võrdhammas Isodon excisus (= Plectranthus excisus ) piilub veigela tagant, selle peab küll järgmisel aastal paremasse paika kolima.

jukalehine ogaputk Eryngium yuccifolium 

kukehari, mille nime ma ikka endiselt ei tea kuigi sellest on nii palju juba juttu olnud :( on oma tippvärvides. Kes teab selle nime, palun öelge mulle ka 1

Kivilas õitseb ka kääbus-näsiniin Daphne arbuscula mille õis polegi nii kääbus kui põõsa endaga võrrelda

suure kivila vanim osa näeb rõõmsalt sügiskirju  välja kuigi siin pole sügisvärvidega midagi pistmist :)

Roosidest vapramaist vapramad on läbi suve õitsenud

´Mozart ` mu arm

ja taas õitsema asunud ´Henry Hudson ` 

´Pink Grootendorst ` on valmis edasi õitsema kui ilmad lubavad. Nuppe on palju.

Eile tuli hiigelparv kuldnokki, istusid vanade kuuskede peal ja tegid põrgulärmi. Ei tea, kas jätsid pesakastidega enne lahkumist hüvasti ?

Ja natuke sügisvärvi on ka. Õige natuke.

tiivuline kikkapuu Euonymus alatus hakkab roosat võtma

ja vahtrate sünnipäevapidu on algamas.

Värvilist ja rõõmsat sügist kõigile aedlejatele ja mitteaedlejatele !

nädala pärast algab sügis...

...nii uskumatu kui see ka pole. Kuidagi oodatult ootamatult võiks isegi öelda. Tulgu see siis värviline ja lustiline, et ikka lehtedes saaks püherdada ja aeda nautida. Udud ja lõputud ämblikukudemid ju on. Ja minu lootus alates oktoobrist aiarahule, nojah. Pole ikka mõtet lauslollust ka rääkida :D

Kui täna aedlemisest villand sai, tuli paar tiba ninaotsale. OO, vihm aga oh ei, pole seda vihma siiani veel sadanud. Aga võiks. Ma olen nii palju istutanud ja reistutanud ja maa sisse toppinud, et mina küll enam ei mäleta, mida või kus kastma peaks. Ehk siis öösel (lootusrikkal pominal). 

Kõik oleks super kui ei oleks:

1. nädal aega mind vaevanud viirust, mis on tuju ja enesetunnet räsinud ning võttis mult võimaluse osaleda Pühal Juurikal. Millegipärast tundub, et seekord oli see eriti tore. Ja kaugemad sõbrad jäid kallistamata. Taimedest siiki ilma ei jäänud. Olid hamsterdamised ja vahetamised ja muidugi SS sibulakott. Samal ajal jõudis minuni ka üks kambatellimuse kastike.

elutähtsad sõnajalad ja epimeediumid

2. kui hommikune kaste ei kestaks lõunani ja õhtul ei läheks nii vara pimedaks

3. SÄÄSKEDE HORDE

Pilte pole ka enam eriti aega teha olnud, sest enne kui arugi saan, on juba liiga hämar. Ja ega praegu midagi eriliselt põrutavat ju aias pole ka. Sügislilled, lursslilled, heleeniumid, sügisesed astrid, seened, mammud põõsastes ja igasugust muud mudru. Oh jaa, muidugi hortensiad aga neid on mul liiga vähe ja las nemad siis olla.

müstiliselt kõrge ja endiselt lahtise määramisega Cmicifuga

Kusagil kahe postituse vahepeal käisid mul esimest korda külas Järvselja naised ja millegipärast lükati kõigepealt bussist välja taimekast.

Kuigi see oli liig, mis liig, olen südamest tänulik ja selgus, et ka need olid eluvajalikud taimed, mis kõik endale juba kohagi leidnud. Üldse olen istutamistega üsna heal järjel Mõni puittaim jääb kevadesse, sest ma lihtsalt ei ole neile väärilist kohta veel välja mõelda suutnud. Liiga kribud taimetited ja mõned enda paljundused kevadisteks massistutsteks jäävad ka. Ja no sel aastal on uute taksonite arv ka mõistliku 200 juures :D

Futu, vaata :) see pirtsutis on palju suuremaks kasvanud kui eelmisel aastal. Tundub, et sellest saab isegi asja :D

Hakonechloa macra ainuroog

Üldiselt on tänavu kõik viljad otsustanud kasvada kobarais

´Antonovka `

Neid õunu on veel ainsana puus, lihtsalt pole kusagile panna

´Pepi `

Oleme endid söönud õunaks ja viinamarjaks ja pirniks. Kurgiks ja kõrvitsaliseks söömisest rääkimata. 

Aga söögid on praegu imeilusad, värvilised :D

Saladuskatte all võin öelda, et kabatskid kasvasid ka kobarates. Homme korjan viimased viljad ja lõpetan selle isetegevuse. Kukumber on kasvukast juba välja visatud. Tomat, paprika ja tšilli veel tiksuvad.

 Kõrvitsad kokku korjatud. 3 taime, 33 kõrvitsat + 3 tittkõrvitsat

Õnneks on piisavalt kosilasi olnud ja me mahume jälle majas liikuma.

Ogoroodina asjadest on koristamata veel porgandid aga sellega pole ka nii väga kiire.

Hillari käest nurusin juurde jupikese sillutist, sest seda nurka oli võimatu niita.

Ülo sooritas edukalt hekipügamise ja otsustas majatagust platsi edasi tegema hakata kuniks ilm ja valgus lubavad. Lubagu need siis seda kuni valmimiseni. Maja sai vahepeal tuulekastid. Järgmisel aastal peaks maja üle värvima ja vihmavee värgid ka paika saama. Siis võib verandale mõtlema hakata. Teine korrus on kaks kihti soojustust saanud. Ära me enam talvel ei külmu ja eks seal saab edasi teha kui sügistööd vabas õhus on tehtud.

Üks ümberkorralduste stiilinäide :D. Värvilised pöörised olles oma missiooni täitetaimedena täitnud kolisid uutesse kohtadesse. Sõnajalad on mõõtmeid võtma hakanud ja eks siia on uusi ka saanud. 

Kevadise põua ajal tegemata jäänud ümberkorraldused lähevad sujuvalt uude kevadesse. Sügisesi teen nii palju kui mõistlik tundub. Ilmselt septembriga ka lõpetan aga oleneb ilmadest. See lõbu võib ootamatult otsa saada. Tegelikult polegi väga palju enam plaanis. On aeg hakata sügistöid tegema, tasapisi, vist. Ja paar päeva on mind vaevanud ketserlikud mõtted varrastest ja heegelnõelast.

Ja ootamatult on tänasest saanud eile ning sügise alguseni päevi 6.

väikese vindiga

Lauavabrikust tuli paar uut lauda. No vahel on ööd uneta ja vahel hommikud udutavad. Ikka peab midagi nokitsema ju :)

Ogaravõitu orav

Mamma näeb alati ja kõike elik lill Mammale