kõik kõhu heaks !...

...võiks augusti kokku võtta. Aianduslikus mõttes. Muus mõttes on elu olnud nagu elu ikka. Täis ootamatusi, nii kurbi kui rõõmsaid ja elu, nagu ikka, läheb edasi. Aeg tiksub ka ikka aina edasi. Mis tiksub, lausa lendab . Pea sellest suvest taas mälestus ei jää. Aga praegu on august. Lopsakas ja pillav. Lilleaed elab üldiselt iseseisvat elu ja aedleja kogub ogoroodinalt saaki. 

Suve lilleline seelik nagu Milda oma aiablogi on nimetanud. Seep see praegu just ongi.

Väga napilt on mul sinist praegusel hetkel. Peab tõsiselt kõikvõimalikele mailastele mõtlema hakkama. Vaid lavendel ja siin seal emajuured. vähe, liiga vähe.

Üldiselt kehva ja kesise liiliasuve taustal teevad rõõmu praegused õitsejad. OT hübriidid peamiselt. Näiteks iga aastaga võimsamaks muutuv

´Beverly Dream `

või siis 

´Conca d`Or `

või siis alles esimest õitsemist õitsev Lilium henryi

Mõned alles hakkavad avanema. Tõesti on suvi siiani oma paar nädalat maas. Et loodus jälle tasakaalu saaks tuleb loota soojale sügisele.

Kasutaimedega on läinud jälle meeldivalt keskmiselt nagu ikka 😉Cucumber on taas üle käte läinud. Seda vaatamata täitsa korralikule vaoshoidmisele aga no mida on loota kurgitaimelt, mis juba 30 cm kõrgusena esimese vilja annab. Tomateid on palju. Aga tomateid pole õnneks kunagi liiga palju. Küll sellele suvele iseloomulikult hilinemisega on viljad siiski juba mõnda aega hoogsalt punastanud. Hommikuti peeglisse vaadates vahel lausa imestan, et ma polegi veel kurgi ega tomati nägu. või siis viimastel päevadel ka põldoa nägu, sest vaatamata esialgsele hirmule, et uba ei saagi, on seda nüüd ikka ülearu. Õnneks leiab sellele ka kosilasi. Et oavarred võtsid hiiglaslikud mõõtmed ja see tore tarkus, et tühjad ladvad võib ka vabalt kärpida jõudis minuni pisukese hilinemisega, siis kapsoidid ja muud selle all pisut kannatasid. Oamüüride vahel oli ikka pime, mis pime. Praeguseks on hilised kapsad päästetud valgusesse ja jääb vaid jälgida, et kapsaussid neid nahka ei paneks. Range valve all on ka kasvukas olevad lillkapsad. See eksperiment igatahes õnnestus ja lillekesed tulevad. Õuetomat võib ka punast saaki anda kui veel vähegi päikest ja sooja on. Mais potis ikka eriti välja ei vedanud. Üks tõlvik on pisut vähevõitu vist. Naereid kummitas ikkagi boori vaegus. Üldväetisega sellest jagu ei saa. Aga üldiselt suutsime need juurikad enamuses enne kätte saada kui asi hukas. Sel aastal jäi augustiredis külvamata. Lillkapsas on ees. Ja mustrõika unustasin ka ära. Punapeet on ilus vaatamata oamüüride ahistavale survele ja porgand on ka kobe.Sügavkülmikud on servini täis. Kabatskid sel aastal eriti ei saagitse ja jumal tänatud. Osa eelmisest aastastki veel söömata ja teatud hirmuga piidlen Ülo aina suuremaks paisuvaid kõrvitsaid. Kui keegi tahab, et kõrvitsasaak oleks suur ja kõrvitsad prisked, siis laenake Ülot. tema istutatud kõrvitsataimed hakkavad vohama olenemata nende esialgsest nirususest või täiesti ebasoodsatest ilmastikutingimustest.

Taga talu uus naerisort ´Kolmetine Kuldne `

Üht ja teist on kogunenud istutamiseks. Üldiselt olen selles vallas sel aastal väga tubli olnud. Teen kirjalikke korraldusi sügisesele aednikule, et too päris käest jälle ei läheks.

Ahjaa! Kui kedagi huvitab, siis hariliku vahtra sort ´Princeton Gold ` on kõige tublim kollaselehine. Ei mingit päikesekahjustust juba teist aastat.

No ja ma ei saa lõpetada ilma roosipildidta. Neist on palju rõõmu ja ma kardan, et neid tuleb meie aeda veel

´Pink Grootendorst `