suvi hakkab tasapisi käest libisema

Eks kohe ole ka september poole peal. Augusti lõpp kadus nii sujuvalt käest, et ei märganudki. Tegelikult olen ma täiesti veendunud, et meil tegutseb ajavaras. Kuidas muidu ei kattu minu arusaam kuust ja kuupäevvast mitte kunagi kalendriga. Loomulikult pole mul midagi väikeste sügisemärkide vastu. Lemmik ju ikkagi.

Tegelikult on üldilme ikka veel täitsa roheline. Pikad ja kestvad vihmasajud on aeda siiski veidi räsinud ja väsitanud. Hostad näevad veel päris kenad välja, paljud floksid on rõõmsas täisõitsemises. siilkübaratest rääkimata. Hilised emajuured ja krüsanteemid. Loomulikult hortensiad. Kukeharjad, need kõrged ikka. Kanarbikud. 

Kaks silma on mu elu ära rikkund...

...no otse loomulikult päikesesilmad, minu suured lemmikud

Selle hooaja uustulnuk päikesesilm Heliopsis 

´Summer Pink ` jõudis ikka õitsemiseni kuigi tuli juba hirm, et ei jõuagi.

Sõnajalad on muidugi väga õnnelikud selle pideva kõrgendatud õhuniiskuse sees. Enamus neist, mida ma pidasin surnuiks, on end elule ajanud. 

Eriti võimsaks on kasvanud mehhiko maarjasõnajalg (või kuidas seda täpselt nimetadagi) Pseudo-filix-mas

makiino emajuur Gentiana makinoi ´Royal Blue ` on sel aastal lõpuks ometi teise varre ka kasvatanud aga see ei ulatunud pildile

 krüsanteemid, mu arm ! võtavad õitsemist alustada

Ühte tahan mina eraldi kiita. Jaapani ängelhein Thalictrum kiusianum New Form. Esimesed õied puhkesid juuli keskel ja nii on see õitsemine tõusvas joones siiani kestnud. Soovitan soojalt varjulisse kasvukohta pinnakatjaks. Pisikesest potikesest on 2 aastaga saanud arvestatav laik.

Kanarbikud Calluna alles alustavad. Essa on ´Rosso Hutton `

Vahepeal sattusime täiesti juhuslikult Valmierasse, et sealset kuulsat mekat nimega Depo uudistada. Seal anti suhteliselt ilma rahata ilusaid kanarbikke. Ühe tõin kaasa. Nimetu.

Aga ilus.

Valmieras ei pidanud ma taimede müügiplatsi poole isegi vaatama mitte aga inimene mõtleb, jumalad juhivad. Keelajat ka polnud. Tegelikult käitusin ma vägagi korralikult. Palju ei ostnud, palju ei kulutanud. Kolm punase eerika sorti, kaks aedhortensiat ja pihlakas. Peaaegu ei midagi ju 😊

´Great Star `. seda ei saanud ju ostmata jätta.

´Kirsten Pink `. Seda ei saanud ammugi maha jätta. Nii ilu kui ka hinna poolest.

Tegelikult on kogu selle pika jutu mõte see, et aia taimeline pool on elanud juba kaks või enam nädalat üsna oma elu ja tasapisi kõrvuni umbrohtu kasvanud. Meie tegelesime hoopis teiste aiaelementidega. Puukujude õlitamisega ja paputamisega. See tähendab kujudele jalgade alla kombineerimist. Mitte küll jalutamise eesmärgil vaid hoopis kindlama seisu nimel. Ja muidugi paigutamisega. 

Oti mudila viskasid kogred tiigist välja. Õige kah, mis ta läheb siis võõrasse vette laiama.

Hallani linnud on mu südame täielikult võitnud

ja Hallani tehtud eksootilist pead ma ka pean kogu aeg nägema

Varjupeenrasse sisenemist valvab Anni sõnajalahaldjas koos oma jaaniussikesega.

Lagle parajalt paks ja parimais aastais siil juhatab tagaaeda

Nii väga kui ma ka tahtnuks kõiki neid kujusid akendest näha, ei saanud maja ümber nende kontsentratsiooni liiga suureks ka ajada. 

Anneli seenepere leidis koha tagaaias teise vana vahtra all kus see on igast küljest hästi vaadeldav ja uskuge, kuju on ka teiselt poolt suurepärane.

Andrese mulgi mehe akt turvab meid läänekaarest (samanistlik tarkus). Sinna on kibekiiresti pinki vaja, et saaks mehega vahel rahus juttu puhuda ja ilmauudiseid kuulata.

Anni ja Antsu tandemtööna valminud terekass võtab lahkelt käpapatsu lüüa iga tulijaga

Aga see pole veel ju kõik. 

Anni suurepärane kortsleht maandus natuke uusi jooni saanud peenraotsa

Ja need Lagle sõnajalarullid ! Ise nimetab ta neid kaasreisija krõnks ja väike krõnks. 😏kaasreisija tuli kaasa Varbola puupäevadelt kus oli ilmselgelt vallatusi teinud, sest kuidas muidu sai õige varsti tema kõrvale lapsuke tulla.😀

Mis siis veel ? 

Lõpuks ometi sai lõkkekoht vormistatud. Kui nüüd paar head statsionaarset pinki ka saaks, oleks tore. Üleüldse vajaks aed vähemalt 12 tooli. No täpsuse huvides, pigem pinki. Aga mõnes kohas ajaks tool ka asja ära ja üks selline on juba töös. Sellest kas järgmine või ülejärgmine kord.

Suvise dušikoja põrand läks töösse. See on juba nii vana pooleli projekt, ei mäletagi algusaegu.

Võhma Juurikal sai ka käidud. Olin nii siin- kui sealpool letti. Laat oli sel aastal kuidagi kokku kuivanud. Hamsterdusi oli mitmeid aga ostmist vähe. Seltskond ja suur rõõm omade nägemisest oli see, mis mind sinna viis. Ennekõike. Karukallid edukaks talvitumiseks.

sedasi me seal toimetasime

Ilusat hortensiaaega !