oktoober...

...õnneks veel üsna alguses. Oleks lõpus, oleks kurb. Hooaeg aias hakkab siiski lõppema. Teha ikka veel oleks aga kui need vihmad ei lõpe, siis ilmselt jääb mõndagi kevadeks. See ei ole üldse huvitav. Igatahes katsun endast anda parima ja vähemalt suurema osa pealsed ära lõikuda. Ja pudiks jahvatada. Paar pisikest külvi teen novembris. Üritan ühe toreda ettevõtmise jaoks seemneid korjata aga kõik on nii märg. Kuivatada vist toas midagi praegu ei saa. Vurr ju. Kui kasvukas tahenevad need tutsud piisavalt, siis on ok.

Vurrul läheb väga hästi. pilti siiski saab ainult magavast Vurrust teha, sest tema liikumiskiirus ületab väga mitmekordselt minu reageerimiskiiruse. Pildile jääb enamasti must jutt kui sedagi.

Kustav PoolPaks on võtnud väga tõsiselt endale kohustuse laps üles kasvatada. Käib ringi pisike murekorts kulmude vahel. No kus see titt siis jälle on. Ühel hommikul tõi lapsele hiire mängida. Ja enamasti nad magavad kenasti koos. Hea rahulik ja kontrolli all olukord. Vanaproua on endiselt tõrjuv. Papa Kusti saab pahaseks kui proua Sissi tite peale susiseb.

sõber Futu kirjutas nii:

Tungel, tangel, tingel,

mul on kodus kringel.

Saia kõrval magab,

saba nina taga . 😊

Sügis on mulle alati tundunud hea ajana midagi uut ette võtta või ellu mingeid muutusi tuua. Kooli minna pole hetkel jaksu aga üks elumuutus Taga talus on nüüd küll käima lükatud. Sellest loodan palju head tõusvat. Mis, loodan. ma tean, et sellest tuleb palju head, põnevat ja paremat. On ka aeg hakata mõtlema uue blogipealdise peale. Uuest aastast oleme oma taluga enam mitte kahe valla piiri peal vaid keset uut Kastre valda. Meie elus see vist küll midagi ei muuda peale selle, et minu lemmik puukool Järvselja taimeaia näol on nüüd ka minu valla puukool.

Sügisel kaotavad lillekesed üldiselt oma tähtsuse ja tegijateks on puittaimed oma värvide ja viljadega. Mõtlesingi, et vaid oktoobrivaated. Aga mõnest ei saa ikka üle ega ümber.

villtatar Eriogonum allenii kestab läbi sügise ja särab veel pool talvegi. Kahjuks tema seeme ei valmi ja puhmiku suurenemine on tigutempos. Paneks selle igasse aknavaatesse silma rõõmustama.

Kivilas särab üks lõpmata tore kukehari, mille nime ma kahjuks ei tea (Taivi, ega see sinult pole ? )

Pildile pääsevad ka mõned kobarpead. 

Kaks toredust esiplaanil, küll juba õitsenud aga lehestik on neil ilus kevadest ma ei tea kuhuni, sest lõikan ma neid kevadel. Aga see pilt pole tegelikult ainult kobarpeade pärast. Need, kes meie aeda paremini tunnevad, peaksid midagi veel märkama. Selline natuke vindiga on see pilt ka. Tumeda ja sakilise lehega on Osiris ´Fantasy `. Kirjulehelise sordinimi on mul kahjuks kaduma läinud. peaks Järvseljalt ometi kord küsima.

Oma sügisvärviliste lehtedega on toredad ka

Prževalski kobarpea Ligularia przewalskii

ja kobarpea ´Dragon Wings ` Ligularia , mida on öeldud ka Prževalski sordiks.

Totaalselt punased ja seda igal aastal

näärmeline sõstar Ribes glandulosum

ginnala vaher Acer ginnala

heitlehised rodod ja mustikad alles võtavad värvi

ka pensilvaania kirsipuuke Prunus pensylvanica alles hakkab punaseks minema.Sellisena meeldib see mulle isegi vist rohkem. Selline kena kirju.

kähar tamm Quercus crispula kannab oma sügisrüüs kõige toredamaid ja soojemaid sügisvärve ja on suur lemmik. Kui see vaid kasvada jõuaks, oleks vast ilu.

Aga nüüd aitab jutust. Vaid vaated.

see tumepunane toredus on siberi kontpuu Cornus alba ´Kesserlingii `