pühapäev, 17. detsember 2017

ei, midagi põrutavat...

...pole vahepeal juhtunud. Ometi vaatamata lubadusele selle aasta lõpuni vaikiv troll olla, pean siiski väikese näpuharjutuse ajaloolise tõe huvides kajastama 😉
Leidisn koristamise käigus 4 purutoakuiva ketast. Ilmselt Malus x prunifolia. Idee hakkas idanema. Alati on puudus südamlikest, lihtsatest ja tegelikult mõttetutest aga ometi vajalikest jõulukinkidest. Tegin 4 õueehet. Loomulikult võib neid ka toas kasutada aga õue sobiksid siiski paremini. Seda enam, et õues on praegu igavavõitu või oli see hoopis tusasevõitu. 
Pildistamine on praegu meie majas üsna vaevaline. Siblik Sass sai just vahetult enne oma esimese jõulukingi kätte ja see tekitas sellise pöörise, mis ei haaranud vaid Sassi vaid ka vanakesed. Seega sel ajal kui mina kiirklõpse tegin, püüdis Ülo hoida kaadrist väljas kõrvu, sabasid, küünekahvleid, vurre ja ...sõnaga kolme lustilist kassi. 
Neli ketast ja kaheksa erinevat tulemust, sest ega siis üks puuketas kahelt poolt sarnane ei ole. Kõik saavad korraliku nööri ja topeltkange lakikihi, et meie ilmadele vastu panna.
















Nimedeta, sest nimed tulevad mul praegu kahtlaselt söömale viitavad, nagu nt jõuluhani, jõulujuust, jõuluhaug ja teised sarnased. Seega parem mitte 😼











8 kommentaari:

  1. Mis need kassid siis said? Palderjani?

    Aga see malus on küll vahvasti sinuga koos mänginud, toredad lustilised kettad :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sass sai karvase eluka kumminööri ja painduva varre otsas :) teised said kotitäie süüa :)

      Kustuta
  2. Ägedad. Puhas kunst. Aga tore oleks nimesid ka näha, see on osa võlust. Ja need on tavaliselt nii tabavad. :)

    VastaKustuta
  3. Tore oleks neid aias lehvimas näha :)

    VastaKustuta
  4. Väga originaalsed ja armsad kingitused!Jõudu ja loomingulist ka uude aastasse!

    VastaKustuta
  5. Su eelmise postituse jutt tuletas mulle meelde naabrimehe, kes rääkis, et ta pole alati teadnud, kus külas, vallas, maakonnas, külanõukogus elab, et teavitav silt oli kord ühel, kord teiselpool taluteed. Tema perekonnanimi oli Piirits. Kunagi oli tema õue aed Liivimaa- ja Eestimaa kubermangu piiriks, talutee läks Liivimaa serva pidi.
    Ootan järgmisi postitusi. Häid Pühi!

    VastaKustuta