oktoober...

...õnneks veel üsna alguses. Oleks lõpus, oleks kurb. Hooaeg aias hakkab siiski lõppema. Teha ikka veel oleks aga kui need vihmad ei lõpe, siis ilmselt jääb mõndagi kevadeks. See ei ole üldse huvitav. Igatahes katsun endast anda parima ja vähemalt suurema osa pealsed ära lõikuda. Ja pudiks jahvatada. Paar pisikest külvi teen novembris. Üritan ühe toreda ettevõtmise jaoks seemneid korjata aga kõik on nii märg. Kuivatada vist toas midagi praegu ei saa. Vurr ju. Kui kasvukas tahenevad need tutsud piisavalt, siis on ok.

Vurrul läheb väga hästi. pilti siiski saab ainult magavast Vurrust teha, sest tema liikumiskiirus ületab väga mitmekordselt minu reageerimiskiiruse. Pildile jääb enamasti must jutt kui sedagi.

Kustav PoolPaks on võtnud väga tõsiselt endale kohustuse laps üles kasvatada. Käib ringi pisike murekorts kulmude vahel. No kus see titt siis jälle on. Ühel hommikul tõi lapsele hiire mängida. Ja enamasti nad magavad kenasti koos. Hea rahulik ja kontrolli all olukord. Vanaproua on endiselt tõrjuv. Papa Kusti saab pahaseks kui proua Sissi tite peale susiseb.

sõber Futu kirjutas nii:

Tungel, tangel, tingel,

mul on kodus kringel.

Saia kõrval magab,

saba nina taga . 😊

Sügis on mulle alati tundunud hea ajana midagi uut ette võtta või ellu mingeid muutusi tuua. Kooli minna pole hetkel jaksu aga üks elumuutus Taga talus on nüüd küll käima lükatud. Sellest loodan palju head tõusvat. Mis, loodan. ma tean, et sellest tuleb palju head, põnevat ja paremat. On ka aeg hakata mõtlema uue blogipealdise peale. Uuest aastast oleme oma taluga enam mitte kahe valla piiri peal vaid keset uut Kastre valda. Meie elus see vist küll midagi ei muuda peale selle, et minu lemmik puukool Järvselja taimeaia näol on nüüd ka minu valla puukool.

Sügisel kaotavad lillekesed üldiselt oma tähtsuse ja tegijateks on puittaimed oma värvide ja viljadega. Mõtlesingi, et vaid oktoobrivaated. Aga mõnest ei saa ikka üle ega ümber.

villtatar Eriogonum allenii kestab läbi sügise ja särab veel pool talvegi. Kahjuks tema seeme ei valmi ja puhmiku suurenemine on tigutempos. Paneks selle igasse aknavaatesse silma rõõmustama.

Kivilas särab üks lõpmata tore kukehari, mille nime ma kahjuks ei tea (Taivi, ega see sinult pole ? )

Pildile pääsevad ka mõned kobarpead. 

Kaks toredust esiplaanil, küll juba õitsenud aga lehestik on neil ilus kevadest ma ei tea kuhuni, sest lõikan ma neid kevadel. Aga see pilt pole tegelikult ainult kobarpeade pärast. Need, kes meie aeda paremini tunnevad, peaksid midagi veel märkama. Selline natuke vindiga on see pilt ka. Tumeda ja sakilise lehega on Osiris ´Fantasy `. Kirjulehelise sordinimi on mul kahjuks kaduma läinud. peaks Järvseljalt ometi kord küsima.

Oma sügisvärviliste lehtedega on toredad ka

Prževalski kobarpea Ligularia przewalskii

ja kobarpea ´Dragon Wings ` Ligularia , mida on öeldud ka Prževalski sordiks.

Totaalselt punased ja seda igal aastal

näärmeline sõstar Ribes glandulosum

ginnala vaher Acer ginnala

heitlehised rodod ja mustikad alles võtavad värvi

ka pensilvaania kirsipuuke Prunus pensylvanica alles hakkab punaseks minema.Sellisena meeldib see mulle isegi vist rohkem. Selline kena kirju.

kähar tamm Quercus crispula kannab oma sügisrüüs kõige toredamaid ja soojemaid sügisvärve ja on suur lemmik. Kui see vaid kasvada jõuaks, oleks vast ilu.

Aga nüüd aitab jutust. Vaid vaated.

see tumepunane toredus on siberi kontpuu Cornus alba ´Kesserlingii `

jee, Sügis on kohal

Taas on Sügis, on Sügis on sügis on... Armastan seda aastaaega enim ja iga aastaga aina rohkem. Sügis lihtsalt on nii ilus. Sel aastal muidugi veel need imeilusad päikeseilmad lisaks. Värvid hakkavad tulema kuigi valdavaks on ikka veel roheline. Ja õitsejaid on ka veel. 

meil pole nii punast vahert kunagi olnud

Lurslilled, päevakübarad, tonditupik ´Vivid `, alpikannid, astrid. Kõik hilised astrid sel aastal kahjuks jälle õitsemiseni ei jõua. Osad kukeharjad on lõpetanud aga paljud jätkavad rõõmsalt ilutsemist. Krüsanteemid, hilised käokingad,

Floks ´Eden`s Smile ` on ennast õitsema unustanud. Alustas augusti keskel

loomulikult sügislilled, eriti need nimetud kaasavaraks saadud, mis aina paljunevad ja ennast laiali jagavad

mõni oskab olla ilus kogu hooaja vältel, lehed on ilusad, õitsemine õrn ja ülimeeldiv ja sügisene olek võrratu - korea kitseenelas Aruncus aethusifolius 

Päikene käib juba üsna madalalt ja paistab kõrreliste pähikuisse.

kastik ´Overdam `

juus stepirohi

võrgutajaid liigub ringi ja väga palju

On vilju 

Eile õhtu niitmise ajall pudenes ilmselt ussuuri pirnipuult mulle kraesse üks herimumm. Esimene torge oli selline õrnaspoolne . esiotsa arvasin, et mingi okas ja lihtsalt pühkisin hooletu käega. Teine sutsakas oli juba tõsine. Kiunatasin. Valus oli ja õhtul olin varakult unine. vist tänu herimummile magasin pea 8 tundi jutti ja hommikul ärkasin valutava ning kangekaelsena. Kohe ei tulnud meelde, et juhtus tööõnnetus ja ehmatasin. Et no mis nüüd veel. Siis meenus. praeuseks olen juba tugeva sügeluse faasis ja võin rahulikult õue hullama minna.

Vurrul läheb hästi. Ilmselt ta tõesti mitte ei võtnud ainult päikesevanni vaid ka paljundas ennast. Kuidas muidu seletada tema viibimist umbes kolmes kohas korraga. Vanakesed juba isegi mingil moel mängivad. vähemalt vaatavad nad suuril ja imestunud silmil seda väikest ringilendavat tuuseldist. Susisemist tuleb ka ette aga mina ka susuiseks ja annaks käpaga pähe kui mind täiesti alatult sabast hammustataks. Või kintsust. või riputaks kaelas kõvas kahekäpakallis. 

Lähen aeda vaikusesse. Sellist vaikust on ainult sügiseti kui suuremad põllutööd ümbruses on lõppenud, tuult ei ole ja eriti vaikne on siis kui veel ka udutab. Täna ei ududa. Aga neid sooja oktoobri lõppu tõotavaid udusid on olnud ohtrasti. Öökülma pole meil veel olnud. Ka tänane öö läks ilma mööda kuigi temperatuur oli alla +5. Täna tuleb ka kõrvitsad ära päästa, sest iial ei või teada kuna Togrami Hallavana läbi põikab.

vihmast, stressist, kassist ja...

...natuke aiaasjadest ka. Eelmine kord jäi tähtis AIAMASSIN kuidagi kahe silma vahele. Nii suur ja punane aga siiski. Tegelikult oli esimene tõsine proovitöö vist ka tegemata. Töötab, isukas on. Teeb sellist pudi.

välja näeb selline. Ülevalt neelab peened varred, ka lillevarred ja külgmisse auku saab kuni 5 cm oksi toppida. Eks jämedamad lähekski juba kütteks. Olen äärmiselt rahul.

Aiaga iseenesest on nüüd sedasi, et polegi nagu enam palju midagi. Kaugvaates kannatab mõni lilleke veel vaadata. Üksikud lähivaates ka. Suve enam pole aga sügisest ilu ka veel mitte. Jälle selline imelik aasaajatu aeg. Ja no muidugi need sajud. Vihmvihmvihm vihmapaus seened vihmvihmvihm vihmapaus seened vihmvihmvihm vihmapaus seentest siiber jne jne jne.

Kahju on põllumeestest. meie kandis ja üldse kagunurgas enam põldudele ei pääse. Saak jääb saamata. Tänamatu amet see põllumehe amet. Ilmast sõltumine teeb elu kibedaks ja ebastabiilseks. Tee siis kui korralikult ja südamega tahes.

Algaja roosifännina olen tänulik neile, mis jälle õitsevad.

´Pink Grootendorst `on asja eriti põhjalikult ette võtnud. Selliseid kobaraid on mitu ja tuleb veel kui just pakast ei tule.

´Gelbe Dagmarn Hastrup ` üllatas ka meeldivalt

Ootamatult tuli minu juurde

´Pink Blanket ` . Olen andjale ülitänulik, selline nunnukas roos.

Natuke sügist paistab laudlehelt, mõnes kohas on tore tiheasustus.

On ju ka vilju. Astelpajul ja arooniatel, leedritel ja loomulikult pihlakatel. 

Uhke on Sargenti õunapuu M. sargentii

Tore taim on saba-võrdhammas Isodon excisus. Kui mina selle sain oli nimeks veel Plectranthus. Õied sellist müstilist sinist karva, et hea pildi saamiseks peaks aega kulutama. aga kust seda võtta kui pilv on pidevalt pea kohal

Punanupud on toredad. Neid jagub suurest suvest sügiseni. 

Lõpetajaks on ürt-punanupp Sanguisorba officinalis

´Creme de la Menthe ` on flokside ankrumees

kompass-vigulill Silphium laciniatum õitseb kusagil kõrgustes nagu ikka

Mägisibulatest peaks sügisese pildiringi tegema kui kord selgemat või vähemalt kuivemat ilma antakse.

´Patton `, lihtsalt toreduse ja sümmeetria pärast

Tegelikult on meie peres praegu totaalne stressiseisund. Meeril on stress sellest, et vihma pärast pole mind eriti õues näha ja täna lisandus veel kole äike ja padusadu. Vanadel kassidel on stress sellepärast, et majja tuli pisikiisu (õudne karvane ja kiire). Pisikesel Vurrul on stress juba ainuüksi totaalse elumuutuse pärast. Minul on stress teadagi vihma pärast ja sellepärast, et loomadel on stress. Ja Ülol on stress sellepärast, et kõigil ülejäänud pereliikmetel on stress. Olukorra leevendamiseks saavad kõik pereliikmed minult rohkem pai ja kiita ja paremaid palasid. Ilmajutud on keelatud. Seega vihmast me ei räägi. Teine keskne kuju on loomulikult Vurr. 

Vanust arvatavalt 1,5 kuud. Poisslaps. Varjupaiga nimi oli Kerro aga sellega on mul muud seosed ja see ei läinud mitte. Tänu oma liikumiskiirusele ja eriti uhketel vurrudele saigi nimeks Vurr. Käänata võib nii ja naa ja vanas eas võib ka Vuntsiks kutsuda. Valged sokid. Tagajalgadel trippidega, mis viitab tulevasele härrasmehele. Antratsiit-triibik. Aga see alles titekarv. Muidugi oleks selline kasukas võluv kui jääkski nii. Iseloom inimsõbralik. Arusaamad heast käitumisest on täitsa olemas. Piire ja pidureid muidugi veel ei ole. Titt on titt.

Inimeste stressi see pisike loomalaps loomulikult vähendab. Võiks öelda, et viib lausa miinimumini. Enamasti ajab lausa naerma. Näiteks on ta kuulutanud oma sõbraks prügikühvli, mida peab pidevalt kaitsma harja eest. Meie jälle peame harja päästma, sest seda on meil vahetevahel vaja.

Hari ära mitte mõtlegi, kühvel on minu.

Vanade kasside suhtumine on üldiselt eemalehoidev ja ettevaatlik. Õnneks mitte vaenulik. Kustiga läheb ilmselt kiiremini. Ta ei viitsi nii pikalt minestada. Susisema hakkab kui titt väga intensiivselt ja mitmendat korda saba ründab või midagi muud. Muidu saavad juba kõrvuti söödud ja tulejumalat kummardatud.

Sikuga läheb ilmselt kauem. Tema on meil isekas vanamemm. Õnneks saavad vanad kenasti teisel korrusel ennast maha rahustada, sest Vurr veel sinna ei küüni. Loodame seega parimat ja meie ühiselu taas rahulikesse rööbastesse pöördumist. 

Et ma õue mängima ei saa, siis koon, Koon punast, sest õues on hall. Tehkem ikka seda, mis meeled rahulikuks ja rõõmsaks teeb. Loodan, et ka sügis tuleb, mitte mingi ebamäärane ebaaastaaeg.