Aeg-ajalt saan ikka märkuse selle
eest, et ütlen taimede kohta mis. Peale Räpina 4,5 aastat (ja kooliaeg samuti)kasutasin
ka mõnda aega koolis kätteõpetatud asesõna kes, aga peale seda kui märkasin, et
minu kaasa kessitab autot ja mina potte–panne ja kõike muud võimalikku,
lõpetasin ära selle mulle võõra kõnepruugi. Kes kasutamine nõudis pingutust ja
ka aiandusloengutes märkasin, et lektorid ei suuda jääda kindlaks ning vahepeal
lipsab sisse mis. Viga mis parandatakse kiirelt ja süüdlasliku näoga. Ometi kes
või mis ei muuda lugupidaja lugupidamist lugupeetava vastu. Elik siis, ma
armastan taimi ja pean neid elusorganismideks aga ma olen harjunud ütlema
taimede kohta mis juba varasest lapsepõlvest. Nii on mind kord õpetatud. See
kes – mis probleem on teravdanud aga minu kuulmist nende asesõnade kasutamise
kohta. Meedias kohtab huvitavat tendentsi. Kes ja mis elaks nagu mingit oma elu.
Kuidas muidu mõista selliseid konstruktsioone nagu – raadiosaade kes, koosolek
kes, võistlus kes jne. Kas kõik üritused kus osalevad inimesed on kes. Kas kes
ja mis on vabaks lastud või kes ? Igatahes mina kavatsen seni kuni kes
pöördumine taimede poole on vabatahtlik keelend kasutada vana head mis
pöördumist, antagu mulle andeks .
Pole ju midagi andeks anda. Arvan, et igaüks räägib nii nagu õigeks peab. Minu jaoks on taimed vägagi elusad ja ma lihtsalt pean neile "kes" ütlema. Ei saa ma ju neid kõnetada nagu aiaposti või kruusahunnikut. Ja antagu mulle siis selle eest andeks :)
VastaKustutavägagi elusad on taimed mullegi :) kui keegi mind aias toimetamas näeks, siis...suhtlen nendega vabalt ja kui võrdsematega :)
KustutaMul kuidas kunagi. Kasutan küll teadlikult palju kessi, aga päris kindlasti mitte kogu aeg, alati ja igas kohas.
VastaKustuta