teisipäev, 12. mai 2015

laine laksus heinamaal

Peale meie jaoks uskumatut vihmasadu anti lõpuks ka kuiva ilma. Sain esimese ringi niidetud. See oli omaette elamus, lausa ekstreem. Vesi lendas, hoidsin suu kõvasti kinni, sest muidu mine tea. Neelad veel konna alla või midagi :) Niitma pidin tavatult kõrge teraga ja see tähendab, et hakkan kohe otsast peale.
Muus mõttes on kõik nagu ikka kevadeti. Kiire, nii endal kui aial. Paanika, et ei jõua. Rõõm iga uue tärkaja üle. No nagu ikka mais. Omaette peatükk on ogoroodinamaängud. Nendest mängudest peab ükspäev pikemalt kirjutama.
Sõnajalad rulluvad kohutava kiirusega, mõned ongi juba lahti rullitud.  Rõõm :D Vahepeal sain kätte oma sõnajalakasti. 18 tellitust oli seal küll vaid 14 aga ega see kohtumisrõõmu ei tumestanud. Eks neistki kunagi pikemalt kui juba aega rohkem hakkab olema. No olgu mõni pilt võib ju praegu ka olla.
Dryopteris affinis meelis-sõnajalg














Dryopteris erythrosora var prolifera punaloor-sõnajalg













Polystichum tsus-simense tsusiima astelsõnajalg














Enamus kolmiklilli on ennast õitsema asutamas. Ülekeev rõõm. :D
põlv-kolmiklill Trillium flexipes aff näeb sel aastal kuidagi kummaline välja













Sügisel soetatud kuldkingade nimetust 10pakist on 6 maa seest välja roninud. See oli üks hea ost. Pulbitsev rõõm. 
Püvilillede aeg. Oi need mulle meeldivad. 
täitsa uus on kirju püvilill Fritillaria meleagris ´Võrumaa `













Mõlemad juunod õitsevad.
uus on Graeberi juuno Juno graeberiana ´Yellow Fall `













Nüüdseks õitsevad kõik uued idahüatsindid Hyacinthus orientalis
´Woodstock `














´Yellow Queen `














´Blue Jacket `














Kuigi ma leppisisn endaga kokku, et taimepildid tulevad ainult eelmisel hooajal saadutest, lipsavad ikka mõned vanemad ka sisse. Aga neist on suur rõõm, sellepärast.
kaljunartsiss N. rupicola oma imepisikese õiega














pärsia karukell Pulsatilla albana jõudis ka lõpuks õitsemiseni













On kestvalt priimulaaeg. Uued tegijad on:
priimula Primula ´Lein `














pehmekarvane priimula P. x pubescens ´Blue Exhibition ` 













ja erakordselt suure õiega ´Yellow Exhibition `














Igasugused taimesildid ja lipikud on tüütud ja inetud aga kui neid poleks tallaksin ilmselt kevadetui pooled taimed maasse tagasi. Ikka pole pirn helendama löönud tõhusate aga ilusate siltide osas.

no kuidas näeks sellist nina kui sel silti poleks













Pühapäeval 10. mail said kuuldavaks ka meie pääsukesed ja ööbikud ja oli üldse superilus ja soe päev. Ilmselt emade auks. Tegelesin kuuskedealuse peenraga. Läksime fokiniga pisut hoogu ja peenar sai palju suuremaks. Aia pool kuuski on mõnus pehme maa. Vaid hõre võilill sees. Milline potensiaal. 















Selline paar, imeline jaapani metsmagun Hylomecon japonica koos Kesse pandud tulpidega. Minul pole sellist kõrget varajast kollast varem olnud. Ja vaevalt, et keegi neid omaks tunnistab. Ma roosadega juba sõpruskonnas proovisin :D









Üldine seis on tegelikult selline, et töö hakkab pildistamist segama ja vastupidi. Et ma oma taimi loen üle pildimasinaga siis pean ikka selle aja leidma, et iga õidepuhkeja või muidu taim  pildile saaks. Kohe lähengi hommikusele ringile ja siis viimasesse, hekiäärsesse peenrasse siblima ja tuvastama. Ja siis algab kogu ring otsast peale :D Aga mulle meeldib. 
Ja üleüldse on algamas Appeldoornide aeg. Minu võitlus nende vähendamise nimel ei kanna endiselt erilist vilja :D
lilleke rohus














lilleke põõsas














10 kommentaari:

  1. Mul ka Yellow Fall esimest aastat õitseb aga ma jätkuvalt nutan taga oma juunot Morning Sky, mille mutt suures käikude kaevamise tuhinas kuhugi maapõuesügavustesse ajas. Ja muttide suhtes on seetõttu sel aastal nulltolerants, ökoinimene minus jääb selgelt juunoarmastajale alla :D

    VastaKustuta
  2. Ma just mõtlesin, et huvitav, kuidas pildistamine saab nii kaua aega võtta, aga siis meenus mulle kui suur sinu aed on ja kõik sai uued mõõtmed. Ma hakkan pildistama tavaliselt õhtupäikeses, siis on kõige parem valgus ja ma ise ka parasjagu nii väsinud, et paus teha. Kui pilditiir tehtud, siis on väsimus ka üle ja saab veel miskit ette võtta.

    Aga lainetab ja lirtsub tänavu hästi. Sul on prints ka juba olemas, nii pole vaja konni musitada ka :)
    Kuusealune on nii hea ju!

    VastaKustuta
  3. Kevad ongi üks suur ja ülevoolav rõõm :)
    Nii tore, et Sul ka neid isetulnukaid piisab. Ja need apeldoornid on hullemad kui võililled, sibulad mitme meetri sügavusel, aga las nad olla :)
    See kuusepeenat tuleb äge, mõtle, kui palju ta mahutab :D
    Meie ka peaaegu uppusime, aga ei laineta

    VastaKustuta
  4. Nunnud priimulad! Mulle tunduvad nad üha sümpaatsemad! Ilm on niru ja täiesti mõistetamatu!

    VastaKustuta
  5. Aga mulle tulbid meeldivad. Mida visamad, seda parem. Uued sordid on õrnad nagu kanamunad, ei kesta kaua.

    VastaKustuta
  6. Jaapani metsmagun, juuno, kaljunartsiss . . . nii ilusad kevadised õitsejad ja mulle puhta tundmatud! Panen kohe omale soovinimekirja.

    VastaKustuta
  7. No näed, mõni võitleb Appeldoornidega, mina jälle otsin, kust neid võimalikult palju juurde saaks. :P

    VastaKustuta
  8. Ma katsun siis nii palju kui võimalik neid sibulaid kätte saada :D

    VastaKustuta
  9. Minu poolest olgu ka kuhjades neid darwineid ja appeldoorne, peaasi, et palju tulpe õitseks!

    VastaKustuta
  10. Suu võib vabalt kinni olla, kui silmad lahti on. Sest vaatamist sul seal jagub küll kuhjaga, olgu konnad suus või ärgu olgu.

    VastaKustuta