vahel kohe on nii...

...et tahaks midagi väga tarka öelda või hoopis natuke viriseda. Ma tahaks hetkel kohe mõlemat :) Virisemisega läheb lihtsalt. Esiteks on kallis kaasa kusagilt linnapealt mingi viiruse vist koju vedanud :(. No on ju võimalus, et olen ka lihtsalt külma saanud aga kui keegi pole süüdi, siis pole nagu õige virisemine. Seega.... Miljon pakki taskurätte on kulunud ja pea on paks. Kõik head ja innukad ideed mustmiljoni lennuka projekti teostamisel sumbuvad voodisse ja patja :( Teiseks lõikasin näppu kui tahtsin natuke nikerdada. Mitte just palju aga piisavalt, et puit ära määrida ja kole oleks. Aga seda pean küll ütlema, et hobukastani puit on ka kuivalt väga hästi töödeldav. Kolmandaks on kõik targad mõtted (või vähemalt esialgu targana tundunud ) seni kui kirjutama jõuab alati kusagile kadunud. Tekib lausa kahtlus, et neid pole olnudki aga see ei ole ju ometigi võimalik.

No ja kui midagi tarka enam meelde ei tule, siis räägitakse ikka ilmast. Detsembri esimese nädala sees on olnud rohkem päikest kui terves novembris. Esimesel päeval oli ka, natuke nõrgavõitu aga oli. Nautisin sõnajalgu. Neid talvehaljaid.

Polystichum setiferum Congestun Group, üks lemmikumaid karvik-astelsõnajalgu

Asplenium scolopendrium ´Muricatum ` on lemmik keel-raunjalgade seast

Blechnum penna-marina lihtsalt lemmik roodjalg

Tegelikult on neid talvehaljaid ikka palju rohkem ja need püsivad nüüd kenasti sellises konditsioonis kevadeni. Kui lund ei tule rõõmustavad südant ja silma. Kui tuleb lumi, siis rõõmustab hoopis see.

Detsembri esimesse nädalasse on peale päikese mahtunud veel mitmesuguse tihedusega vihma, mis võinuks hoopis lumi olla aga kui temperatuur on ööpäevaselt +8 C nagu siin on olnud, siis mis lumest me räägime. Tuult on ka sellesse nädalasse mahtunud. Päris korralikuks tormiks meil ei läinudki. Tuul oli tugev ja esines väga tugevaid puhanguid aga midagi ümber need lükata ei suutnud. Tagaaias on vaid väikeseid kuivanud vahtraoksi. Mage. Kuigi kui päris lõpuni aus olla, siis ega ma ei kurda ka. Ja kui aususes veel sügavamale minna, siis sel aastal oleksin ma vist ka iiri talvega nõus kui vahepeal kasvõi nädalakski lund antaks. Põhjuseks teise korruse väljaehitamise algus, mis meid tabas ootamatust suunast. Korstnast nimelt. Korstnapühkija ei olnud meie korstna kõrval nõus aktiks poseerima ja nii Ülo siis selle krohvimisega vaikselt tegeleb. No ja kui juba hoog sees, siis võiks ju ka soojustama hakata ja.... 

Täna paistis päike täiel rinnal, tuulgi oli üsna jõuetu. Kooserdasin pisut ja jalutasin koera, kes vaeseke on nüüd peamiselt evakuatsioonis sieruumides kui juba pimedaks läheb. Raketid, raketid ja veelkord raketid. Aru ma ei saa, kas kuidagi kasulikumalt ei võiks inimesed oma raha kulutada, näiteks taimi osta :P

Imetlen endiselt, täna sai lõpuks ka päikselisi pilte armsast aiahaldjast, kel And nimeks (Anni Irsi suurepärane aiaskulptuuri detail).

veel üks detail, mis on päikesepaistel eriliselt armas ja mida ma iga päev aknast ka näen

Thunberg, mida ma ka endiselt imestuse ja imetlusega vaatamas käin, no mine või mammudega turule :D

tiigil olid täna väikesed jääkohad sees kuigi termomeeter otseselt miinust ei näidanud

kibuvitsaviljad on ka toredad ja annavad värvi ning särtsu

selliseid pilte annab vaid madalas kaares kõndiv päikene. Kes võiks arvata, et see põõsasmaran on :)

Detembril on kombeks kaduda kiiremini kui teistel aastaaegadel. Arvata võib, et Jõul tabab mind jälle väga ootamatult aga ma ei suuda kuidagi sellise ilmaga mingit jõulumeeleolu endas tekitada. Äkki peaks homme mingi jõuluilu tegema elamisse kui enesetunne vähegi lubab. Äkki...