neljapäev, 20. aprill 2017

lõpuks jõudis meilegi...

...linavästrik, kes muu. Teistel juba ammu tegutsevad. 
Viimase nädala ilmad on olnud nagu mehhiko seebiooper 😊 Kaks päeva pidin isegi toas istuma, sest 0-1 C ja vinge põhjatuul nullivad isegi minu kangelasmeele. Kolmandal päeval tuli meelde kuidas ilusat ilma tehakse. Kõigepealt tuleb teha väga põhjalik ja pikk tubaste tööde nimekiri ja peale selle suure tööga mahasaamist tuleb korraks pikali visata. Ärgates võib vaid kibedalt kahetseda kaotsiläinud tundi, sest päikene paistab, lund ei saja ja temperatuur on plussis, mis plussis. See toimetab isegi suvel kui ilm tõotab laussajune tulla. Tarvitseb vaid ammu koristamist vajav kapp asjadest tühjaks tõsta kui päike juba piilub või lausa paistab ja vihma poleks nagu sadanudki. aga seda nippi saab ka vastupidiselt kasutada. 
Aeda minek on muidugi omaette ooper, sest riideid peab panema selga nii palju, et karumõmmiku tunne tuleb peale. See väsitab päris ära ja majast välja saades tuleb tatsuda esimese päikeselise pingi juurde. Kui seal natukene istuda, saab juba riideid vähemaks rookida ja tegudele asuda. 
Üldiselt seisab aed üsnagi ühe koha peal. ses mõttes, et midagi eriti õitsema ei lähe aga vaikne kasvamine siiski toimub. Kui nüüd lõpuks soojaks läheb, siis tuleb kõik suure pauguga nagu uusaasta saluut. 
Sinilillede õitsemise rikkusid need külmad ilmad (meil siiski nii külm polnud kui paljudes muudes kohtades, ikka -3, millegagi) ära. Päris lahti need oma õisi pole isegi kahe päikeselise päevaga teinud. 
Linnusemaa Valgest ma korralikku pilti polegi saanud. Nagu näha ilmutavad mõned õied juba vananemise märke. Sedasi poolkinniselt need sinililled nüüd ongi olnud.











Samast kohast pärit sirelillillat on õige pisike tuts aga küll see kosub. Hästi tore värv on.













H. nobilis ´Plena ` vist oma õisi kui need kord juba lahti on koomale tõmmata ei suuda













Mul on kaks erinevat Scilla bifolia ´roseat `. See on SS päritolu ja pisut narmasõieline.













Forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii ´Pink Giant ` on tõesti kõigist kõrgem aga lisa tuleb väga aeglaselt kui teistega võrrelda.












Lõokannuse on tasapisi hakanud mööda aeda laiali vajuma. On igasuguse näo ja teoga seemikuid. Mulle see meeldib.















vullrohi piilub siit ja sealt














harilik elupuu T. occidentalis `Filiformis ` kasvatab kolmandat tutti. On ikka tegelane 😊













kuldne püvilill F. aurea on uustulnuk





























männiku turbapeenrast leidsin eerika, Tii päritolu pistikust kasvatet













Mingeid uudiseid võib ju veel olla aga kes seda kõike mäletab. Täna oleks peaaegu kaks uut reticulatat õitsema läinud aga nats jäi puudu. Vaatame, mis homne toob .

10 kommentaari:

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. Kaua sul see elupuu kasvanud on? Minul ka juba mitmed aastad ja polegi veel aru saanud, et tal selline peen kasvukuju tuleb. Pigem kuidagi suur ja lai kuju poolest :) Sinililled on ühed kevadised lemmikud ja neid pole kunagi liiga palju.
    Aga tundub, et teil on seal rohkem suvi, mina pole oma seda tüüpi püvililledega veel kohtunud.

    VastaKustuta
  3. See lõokannus on tõesti imetore. kui sul neid seemikuid siin ja seal vedeleb, siis äkki paned mulle ka mõne kõrvale? Ja vullrohtu pole mul iialgi olnud, see on ka väga muljetavaldav, pean uurima, kes ta on ja mida tahab.

    VastaKustuta
  4. Kevadise õitsemisega lõokannused on puhas õnnistus. Nende lehed ja vorm on ilusad ka enne ja pärast õitsemist ning esimesed ajavad ninakesed välja krookustega ühel ajal. Aga suvem on teitel seal jah. Põhjas pole kirgaslill veel lahti ja lõokannused alles kummargil, õis pole veel välja kujunenud.

    VastaKustuta
  5. Meil ka kõik seisab nagu külmkapis, aga ma olen sel aastal sellega päris rahul, aega aiatöödeks nagunii ei ole.

    VastaKustuta
  6. oo jaa, see riidesse panemine. Mul on 2 varianti roppude ilmade tarvis, üks on jopega ja teine vestiga ja ikka kihiliselt. Kõige olulisem on ikka tuulekindel riietus ja mida suve poole, seda õhembaks läheb ja see on mõnus.

    Mul sinililled näoga lõunasse ja on õisi hästi näidanud, mõned pesakonnad tegelikult veelö tukuvad. Roosad tunduvad kohati elujõulisemadki olema. Milda valge pole veel nägu näidanud.

    mnjah, varsti hakkab maa seest purskuma :)

    Minu Filifera selliseid torte pole kasvatanud veel, aga ta noor ka alles :)

    VastaKustuta
  7. Kuldse püvilille nupp on küll äge ja llõokannused minugi lemmikud, las laiutavad kevadtühjas aias

    VastaKustuta
  8. Ma kahtlustan, et see kevade uimane tulemine on millekski hea. Me esialgu lihtsalt ei näe, et mis see on. Aga sul on lahedad meetodid päikese meelitamiseks :)

    VastaKustuta
  9. Vähem tuult, siis võiks isegi rahul olla.
    Sinilill on selline suhteliselt nähtamatu lilleke, tume õis kulu taustal põõsa varjus, aga näe, on temastki toredaid sorte.

    VastaKustuta
  10. Jah, sinililledele on see vahelduv külm tõesti mõjunud pärssivalt. Just vaatasin enda roosasid. Valged on ikka ka väga kaunid, neid meil pole. Ja muidugi lõokannused on lahedad kui ringi kolavad. Mul ka tasapisi laieneb, aga kuidagi vaevaliselt, kujutlesin ise et võiks olla üks lõokannuse "plahvatus" :)

    VastaKustuta