esmaspäev, 10. aprill 2017

kui kevadine aednik teaks, mida sügisene mõtles

Jah, kui ta teaks. Elu oleks märksa lihtsam aga mitte pooltki nii huvitav. Minu sügisesel aednikul tunduvad peal käivat mingid veidrad ekstaatilised ümbertõstmise hood. Silte loomulikult ta ei kasuta ja kevadine aednik nüüd muudkui leiab ja imestab. Peale selle on nagu kord ette näeb kadunud pooled sibulike sildid. Või on need kusagil lebamas ja võib vaid ligilähedaselt oletada, et kusagil selles peenras. Nii, et on ikka põnev küll.
Aga jumalad on aiainimeste poolt. Eriti selliste, kes liiguvad aegluubis. Aprilli esimene dekaad ja 1/4 peenraid on korras. Ja kuidas veel. Lausa mõnuga tehtud ja ülikorras. Sedasi on lootust maiks isegi kevadtöödega maha saada. 
Külvatud on ka. Kausihernes sai pandud ja kõik need kapsoidid, mida ma igal aastal luban mitte külvata. Aga kui seemet ikka on siis kuidas ei külva. Ja mõned lihtsad lilled, mida oleks palju vaja. Hanerohud, aubrieeta, natuke nelgiliike ja missuuri kuningakepp. Redis on tärganud. Varsti saab süüa ka.
Suutsin Ülo lõpuks niikaugele viia, et ta pookis munaploomi külge ´Märjamaad `.
Plaane muuudkui tuleb ja igatsus Järvselja järele on muutunud väljakannatamatuks. Järgmine nädal käin ära.
Pildistamisega on halvasti. kas on päike liiga ere või pole seda sootuks ja lillekesed lapivad õied kokku.
Krookused tulevad tasapisi, osad õitsevad juba täies ilus, osad pole veel alustanud.
kuldõieline krookus c. chrysanthus ´Ard Schenk `













sieberi krookus C. sieberi ´Albus `














Heuffeli krookus C. heuffelianus














´Ruby Giant ` mis rõõmsalt aeda mööda ringi laseb













vaatamata mitmele uuele Galanthusele on minu lemmikuks ikkagi ´Suur Tilk `. ainuke häda, et ei taha kuidagi rohkemaks kasvada.















Kõik rõõmustavad oma võrkiiriste üle. Minu sel aastal kuidagi kurb seis. Vanad sordid ei õitse ja vist jäävadki lehtede tasemele. See on kättemaks selle eest, et vaatamata lubadustele need paremasse paika kolida, pole ma seda ikkagi teinud. Eks siis sel aastal. Uutest on ainsana tõsisemalt õitsema läinud ilus kollane aga paraku pole see mitte see, mis pidanuks olema. On kuidas on, ilus on ikkagi.
Õie näitab ära ka ´Spot On ` aga päris avanenud veel pole. Mõned on veel tulemas. Aga üldiselt jah, seis kehvapoolne.
Ilus aga paraku nimetu hetkel














Sai minulgi sügisel mulda pistetud ja esimesed õied olemas
kevadine valevlill Bulbocodium vernum














Scilla bifolia ´Rosea `














Aga mitte ainult sibullilled ei ole õitsema asunud. On ka muud tasapisi tulemas.
üks iidne talust tallu jagatud lumeroos näiteks














vastaklehine kivikress Aethionema oppositifolim alustamas













Ja muidugi sinilollikesed. Kõik veel mitte. Pooled on ootaval seisukohal. Imetlen neid tõsiselt. Harilik sinilill H. nobilis. Kui erinevad on eri kohtadest toodud taimed. Väike valik.




























































sort ´Rubra Plena ` särab sedavõrd, et pildistada pea võimatu













Ka transilvaanlased rõõmustavad
 Hepatica transsylvanica ´Blue Jewel `














ja võrdluseks koos hariliku sinilillega














ka H. transsylvanica ´Rosea ´ otsustas sel aastal ikkagi õitsema hakata













Kuigi täna on alles aprilli esimese dekaadi viimane päev (just algas ja Järvseljale lähen seega juba sel nädalal ) ja tundub, et aega on lõpmata palju aia suvekorda viimiseks, siis tegelikult on taimed mühinal kasvu alustanud ja kui selliseid öid on nagu praegu (+8 C), jääb aednik lõpuks ikkagi ilmselt jänni, sest ninad muudkui tulevad ja kerkivad. Hostade otsakesigi on juba näha.
tume kopsurohi Pulmonaria obscura  tuleb sedasi uduarmsalt













ja varasemad martagonid on juba sellised














nõiapuud kosuvad iga aastaga ja hakkavad aina enam õitsema
jaapani nõiapuu Hamamelis japonica












Ja nagu ikka kevadeti mängivad pardid Meeriga kula. Mitte küll päris ausalt, sest nemad liuglevad sujuval vees aga vaene kuts peab mööda kallast edasi-tagasi kihutama.















Ilma lubati homseks ja ülehomsekski. Mis muud kui edasi suurde kevadesse.

7 kommentaari:

  1. Tundub, et läheb jälle väga kiireks.

    VastaKustuta
  2. Mõnus see aeglaselt kiirustamine :) Nädala hoiab vast veel tagasi, aga siis läheb suureks kevadeks :)

    Oh, ma tunnen end ketserlikult keasti sibullillede puhul, pole nime, pole muret ka sildiga :) Võrkiirised muide venitavad mul ka, kui see sind lohutab, nii et pole hullu, küll tulevad veel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma ise ka mõtlesin, et äkki on see sort aga päris kindel ei oska ka olla :9

      Kustuta
  3. Kollane võrkiiris võiks olla 'Sunshine' - ainuke kollane sort, mis kaubanduslikult kättesaadav - alates möödunud aastast. Seega õnnelik juhus ma ütleks!

    VastaKustuta
  4. Mul on ka selle aeglase tulemise üle hea meel, pole kiiret kuhugi ja saab mõnuga nokitseda. Täna-homme tuleb küll kahjuks kontorilaua taga nokitseda.

    VastaKustuta
  5. Tulevad tasapisi juba paljud.
    Kummaline, et igas aias on toimetanud sügisel mingid väsinud ajuga aednikud :D Aga see-eest on avastamisrõõmu palju :)

    VastaKustuta
  6. Sa oled üüratult tubli! ma pole veel eriti midagi jõudnud selle kõrval. Õitsejaidki ju omajagu ja aed hakkab muutuma aia nägu!

    Tervita seda sügisest aedniku minu sügisese poolt ka ning sellele kevadisele patsuta õlale, ta pole ainuke samas seisus :D

    VastaKustuta