juuni on startinud

Viis päeva juunis sisaldab nii ohtralt aiaelu, igasuguseid tulemisi ja minemisi, esmaseid õitsemisi ning oodatud puhkemisi, et sellest polegi võimalik ülevaadet saada. Märksõnad siiski, et asjade ja aja kulg oleks mingitki moodi fikseeritud. 

Kolm niitmist on tehtud. Alles kolmandal korral nägin, et hall pähklipuu on õitsenud. Kui poleks juba oma ülesandega maha saanud urbadega vastu nina saanud, polekski näinud. Niitmise ajal ju tähelepanu madalamale suunatud. Seekord lähenesin puule mingi teise nurga alt. Õnneks.

Juglans cinerea esimese õitsemise järelkaja

Niitmine meeldib mulle endiselt. Sel ajal on hea oma puittaimedega suhelda, neid kiita ja neist rõõmu tunda. Sügisese segametsa istutamise tulemused on toredad. On natuke põdejaid ja vaid üksikud väljaminejad. On kaske, leppa, haaba. Saart ja vahtraid, kuuski, ebatsuugasid ja lehiseid. Üks seemnest kasvatet mänd, mis pika potiperioodi jooksul oma sildi kaotas ja nüüd täpselt ei teagi . Ja seal ringi kimades tuleb ikka see talgupäev meelde. Kõik need vapramast vapramad sõbrad. Üks selline plats tahab veel asustamist. Siis on potentsiaal otsas. Ka peenardes. Need on pisikesi okasnupsikuid ja muidki põõsaid, puid salaja täis istutatud ja nüüd hakkavad need kasvama. See tähendab seda, et peenrad ei vanane mitte ainult moraalselt vaid ka üsna kiiresti füüsiliselt ja sedasi siis ma muudkui nihutan ja kohendan, et ikka kõigil oleks hea.

Mul on ka vaatlejad. Eks sel aastal ole ka kevadine aednik pisut hullunud oma tegemistes. Sellesse nimekirja võib arvata ka kasvuhoonesse istutet kapsad ja õue pandud tomatid (ise seemnest kasvatasin, esimest korda elu). Et oleks huvitav ja mitmekülgne. On veel terve rida ümbertõstmise plaane. Mõned peenranurgad tahavad pisut suuremat juurdelõikamist ja üks koht maja seina ääres korda tegemist, Muidugi veel viimane kivila paun ja selle ette gabioon. Kapsamaal tuleb mõned kapsoidid, naerid ja kaalid vist asendada, sest see jänes, kes meil majatagusest uksest piilumas käib on vist seal maiustamas käinud.

Esimest korda hakkasid õitsema sellised müstilised põnevused.

pihlpirn x Sorbopyrus 

ja mõte selle viljadest tekitas Ülos veinitegemise kire. Sest mõelda vaid kui pihlakas on pirni mõõtu 😀

pihltoompihlakas x amelasorbus 

Täpsemad nimed on hetkel veel täpsustamisel.

Tulbid on lõpetamas, laugud alustamas. Üks väga tore lauk jäi sel aastal maasse. Ja ühte lauku tahan kiita. See alustas juba mai esimeses pooles ja on siiani vaatamisväärne.

erislauk Allium paradoxum var normale

Mõned rodod on õitsemas. Enamus punnib veel vastu aga mitte kaua. Rodod peaks ükskord kokkuvõtlikult ette võtma. Peaks. Hetkel õilmitsevad

Vasey rodo R. vaseyi

´Lilac Lights ` 

Smirnovi rodo R. smirnowii 

Kätte hakkab jõudma madalate iiriste aeg. Priimulate pillerkaar seevastu hakkab otsa saama. Hostad ja sõnajalad tuleb üle vaadata. Sel aastal on nende tulemine väga ebaühtlane. Osad on juba pea täismõõdus ja osad alles nina või peatse rullimise faasis. Aga kõik tunduvad alles olema. Viletsad on sel kevadel aarumid. Paar vana tähnilist õitsesid ja sedagi kuidagi hädiselt. Ülejäänutel vaid lehed aga eks seegi on parem kui ei midagi. Kolm kolmiklille näiteks on maa sisse jäänud. Midagi on juhtunud korea vahtraga, ei mingit lehtimist ja lehetu on ka korgijalaks. Puukeste hukkumine on küll juba tõsine nutukoht. Põhjust ei oska esialgu veel välja mõelda. Jalaka kohta ma veel ei tea aga vahtra ostan kindlasti uue.

Tänane vihmasadu varahommikust lõunani ja edasine kõrgendatud õhuniiskus oli tõeline kingitus. Nimelt on meil olnud kaks tõsist istutamisrallit ja esimest korda võin öelda, et oleme selles osas mäel. Jäid vaid need, mis vajavad veel aega kasvamiseks, sest istutamiseks liiga väikesed, kõik mu akakapsad, mis saavad uued elupaigad ja kevadise külvi taimekesed. Nemad võivad ka veel kasvada. Kabatski ja kõrvitsad ka kui kasutaimedest rääkida vaja välja istutada ja maisipotid kasvukast õue tõsta.

Botaanikaaias pühapäeval küsis SS, et mida ma hetkel kollektsioneerin. Mul ei tulnud midagi peale hostade meelde. Õudne kuidas pea võib vahel tühi olla. Aga kullakallid sõnajald ? Või kuhu jäid püvililled, liiliad, linnupiimad, priimulad, sinilillede erinevad kloonid kodumaa metsadest. Nojah. Ega ma ju ei kogugi midagi. Ma lihtsalt võtan mingil ajal midagi fookusesse. Hetkel on nendeks epimeediumid, mis on ennast kenasti tõestanud minu aias ja kivirikud. Ka nende edenemise üle ei või kurta. Baotaanikaaiast tõingi kaasa vaid ühe kuldkinga ja 5 kivirikku. epimeediumid varusin juba mõni päev enne.

Täielikult võitis südame (mitte ainult minul nagu hiljem selgus) S. x arendsii ´Weisszwerg ` 

Iga päev käin vaatamas, et kas minu karvane elulõng C. hirsutissima, mis kunagisest külvist sel aastal lõpuks ometi kasvamise ja ka õitsemiseni on jõudnud, teeb oma nupukese lahtisemaks või ei. No kaua sa kannatad. Olgu esimene pilt mu kullakesest juba nüüd.

Mis veel hetkel silma ja südant rõõmustab.

udekarvane kannike Viola pubescens ´Rebecca ` on juba teise talve kenasti üle elanud. paljud on kurtnud, et pole esimese talvega hakkama saanud.

Leviisiad saavad mul kivilas ka väga hästi hakkama. kestavad ja külvavad. 

harilik leviisia L. cotyledon ´Regen Bogen ´

´Little Mango `

kunagi seemnest...

kunagi saadud kui ah, üks mingisugune

Seda ja teist on veelgi aga eks järgmine kord jälle. ahjaa, ma sain täna täiesti eluvajaliku uue toalille

Ceropegia

Ja väikese sarapuutuka laanekad mõtlevad juba jaanipäevale, et missuguseid õisi siis sel aastal pakkuda.