suve esimesel päeval...

...kiusavad taevased jälle vihmaga aga meil ei ole vihma väga enam vaja. Tahaks midagi aias ära teha. No ei lasta, ikka on midagi, mis segab. Kui sajab, siis tuleb see aeg kribamiseks ära kasutada. Kevade lõpp on tulijaist ja tegijaist nii pungil, et kuidagi ei oska asjale läheneda. Kõik ei mahu, valida ei oska. Aga mõned vaated peaks andma asjade seisu antud ajapildis ometi.

08.06 -20.06 pildikesi aiast 😊

Hetkeseis kapsamaal on juba tükk maad kobedam

Kivila on olnud läbi juuni ja on veelgi kõige värvirikkam koht aias

Tagaaed on valdavalt roheline, väikese lilla aktsendiga aga varsti tuleb pojengiplahvatus ja siis liiliaplahvatus ja siis...

Selle koha peal oli nüüd mingi äikeselaadne, mis tähendas arvuti vabastamist vooluvõrgust, koera evakueerimist tuppa ja loomulikult uinakut, sest mida sa hing teed kui sajab ja kolistab.

Vahepeal on ära õitsenud võilill.

karvane ville Eriophyllum lanatum on juba suve märk

banaadi pojeng Paeonia banatica koos väikese kikkapuuga Eonymus nanus













Aga, et ilm on vahepeal kujunenud taas aedlemiskõlbulikuks, siis jätkan hiljem. Kevade otsad tuleb ikka korralikumalt kokku tõmmata.

Ei jätkunud vihmavaba ilma kuigi kauaks. Pole küll padu aga tihe seenekas küll. Selline solgutamine hakkab mõjuma laastavalt moraalile.

Veel on olnud imetleda ilusaid noori ja värvikaid puittaimede lehti. Ühtlasi tunda rõõmu, et enamus neist on elu ja tervise juures, sest oli ka lahkujaid. Pikaemakaline paju (ikka veel vaatan, et äkki tuleb alt maa seest midagi), korgijalakas ja täieliku mõistatusena korea vaher. Sellest on ikka eriliselt kahju.

Uskumatult tubli oli taas kord muhklepp. Varajase lehtijana kaotas see oma esimesed lehed ja kohe kiiresti kasvatas uued.

väike aga tubli

tüvi lähemalt ka

Hariliku vahtra sordil ´Laciniatum ` A. platanoides püsivad noored lehed kaua punakad

Hall lepp ´Rubra ` A. incana võtab suve arenedes pisut rohekama tooni jäädes siiski üldmuljes punaseks

Inglise jalakas ´Atropurpurea ` U. procera on punakas vaid puhkedes, hiljem lehtede alumine pool punakaspruun ja pealmine pool sügav tumeroheline

Hariliku tamme ´Timuki ` Q. robur lehed seevastu lähevad suve edenedes aina tumedamaks. On hea meel, et see puuke on sel aastal väga jõulise ja toreda väljanägemisega. Oli ju üsna suur istutamise ajal ja ma alati pisut kardan suuremate puittaimede istutamist.

Läikiv hõbepuu Elaeagnus commutata on täisõites nagu kõik lehtpõõsad vist sel aastal

Kõige uhkem õitseja on praegu van Houtte´i enelas S. x vanhouttei sort ´Golden Fountain `, kusjuures see sort on osutunud minu aias liigist elujõulisemaks ja igal aastal rohkelt õitsvaks.

Aga sugugi vähem ilus ei ole õitsev naastuline kikkapuu E. verrucosus Kui eelmine on kaugelt imetlemiseks, siis see on lähedalt vaatamiseks ja mediteerimiseks.

Rõõm on tõdeda, et munajas trompetipuu Catalpa ovata on 2 talve üle elanud ja vaikselt kasvab













Loomulikult on aed juba ka ebajasmiini lõhna täis. Õitseb robiinia. Viis varblast ründavad hetkel minu aiakäru ja seni kui mina siin ühte mõtet katsun tervikuks veeretada on vahepealne kuiv hetk taas sajuhooga vaheldumas.

Hostadel on hästi läinud. enamus on juba normaalsetes mõõtmetes, mõni üksik veel kohmib ja kõik on elus.

Ilma ´Libery `pildita ei saa ükski aasta aga mul on ka absoluutne uus lemmik

´Spartacus `














Pisut teevad muret sõnajalad. Üldiselt on pilt ilus aga paar tükki on unistama jäänud. Vähemalt on neil elumärk küljes aga tähk-roodjalal pole küll mingit lootust. Kahju, üks mu suuri lemmikuid.

pärljala O. sensibilis sort ´Nana ` on igatahes täis elujõudu













Kevadest õitsevad suvesse paljud kivirikud, varem alustanud nelgid, suur hulk laukusid, jaapani ja sieboldi priimulad ja muudki.
Kurekellad möllavad. Seegi puhas suve märk. Vahel ma nende peale vihastan ka kui jälle mingi teise taime seest pean neid välja urgitsema aga üldiselt on need ühed minu lemmikud suvises aias ja aina tekib juurde uusi õite toone ja segusid

Suve hõngu on seega juba kõiges ja kõikjal ja eks see suvi ongi ootamatult kätte jõudnud. Väga hajevil ja segane kevadelõpu jutt sai aga  minule olulised märgusõnad ajaloolises mõttes on kirjas.
Kohe, kohe plahvatavad ka nelgiala nelgid. Oi ma seda ootan. Esimesed on sealgi juba õites aga enamus veel nuputab

Hübriid uhke nimega ´Armastuse Hingus `, kahjuks ei ole säilinud ühtegi ´Dancing Geisha `taime. Ehk jõudis mõni neist külvata. ma ei eemalda esialgu ainsamatki nelgititte sellelt alalt.

Kurerehad on ka liiliapeenras juba õisi sättimas aga see vereva kurereha G. sanguineum mütsakas on lihtsalt nii nunnu, et seda kohe peab blogisse panema.

Ka siniladvad on märk suvest. Mulle need kangesti meeldivad. Pildil hokkaido sinilatv P. yezoense

Üleeile kui varjukas roomasin sain teada, et Dysosma ka õitseb 😏













Ja lõpetuseks stiilinäide sellest kuidas üks lill kui ta õitseda tahab, õitsema peab.

püramiidkivirik S. cotyledon














Nüüd küll aitab. Nii väga kui ma ka oma aeda ja igat taime selles armastan, ei saa ma ju ometi neist kõigist ükshaaval kirjutada. Kuigi need kõik seda vääriks. Soovin kõigile, kes lugema satuvad pöörast pööriööd, rõõmsat Jaani ja kaunimast kaunimat suve.