katkiste autode päev

Ei, mitte meie omade. Need on õnneks ikka enam-vähem ühes tükis, niivõrd kuivõrd. Aga ülejäänud inimestel vist algas autode lagunemise periood. Ülo oli nagu konveieril. Õnneks on meil ka Hillar, kes tegeles meie laokil lehemajandusega. Minul isiklikult sai aiatööde aeg täis ja tahtmine ümber. See käibki mul äkiliselt. No tegelikult peab sellele eelnema mingi halva ilma periood. 

Et meestel oli tegemisi küllaga ja hommikune ärkamine oli meil talviselt hiline, siis ma ei hakanud neid lõunasöögiga segama :P ja lasin rahus toimetada. Ise leidsin pintsli. Polegi tükk aega pintseldanud. Algul tõmbasin ise pidurit, et kuhu ma selle lauavirnaga jälle pärast lähen. Ülo, armas inimene ütles küll, et mis ma selle peale mõtlen, ma muudkui aga pintseldagu. Aga no ikkagi ja siis tekkis mingi tõrge. Mõtlesin siis täna värvimise ajal, et miks. Vastuse leidsin ka. Värvidega mässamine on kõige mõnusam osa aga paraku ka kõige lühem protsessis ja et olla pidevas õndsusseisundis, peaks pidevalt värvima. Selle tulemuseks oleks paar tihu värvitud lauda toas ja kuhu siis ise ? Peab vist suurvormidele mõtlema hakkama. Õnneks on mul mõned kavalad projektid veel varuks. Igav igatahes ei hakka ja kui nüüd sellest viimase nädala loidusest ka jagu saaks :)

Puudel on mälu, on hing ja süda :D Head otsimist !

eriti ei edene

Ei istu ei üks ega teine asi. Natuke heegeldamist, sedagi pika nokaga. 

Kaks meeste sokki, selline keskmine 27-29 suurus. Ühe paari saab Ülo hea olemise eest endale ja küllap on teistki paari kellelgi väga vaja. Ma vähemalt loodan. Ilmselt ei hakka ma enam kunagi sokke kuduma. Peab katsetama ka mustris heegeldamist sokkide juures.

Kui suurpuhastust tegin, kaevasin kõik oma käsitöö varandused läbi. Nii mõnegi unustatud asja leidsin. Enamus jääbki unustusse aga ühe kampsikulaadse kaevasin küll välja, et sellele kosilane otsida. Vedas, esimesel katsel sain selle mehele panna. Tegelikult oligi kampsik praktiliselt valmis, vaid otsad peita ja pisut serva teha. Nööbid ja nööbiaasad teeb kosilane või teeme koos, sest päris peast ei oska ehk õigele kaugusele panna ja õiget aasatehnikat valida.

Riidepuul kampsik näebki välja täpselt nagu riidepuul kampsik :D

selja poolt ka. Selline imevigur siis. Loodan sujuvale kooselule :D

Ühele lauale olen ka pildi peale põletanud aga pintslit ei leia kuidagi kätte. Homme :D

And ja hooaja lõpetamine

And on minu uue aiaskulptuuri nimi. Eesti algupärane nimi, mis käändub And-Anni-Andi ja sobib minu aiahaldjale suurepäraselt. Igatahes kõlab kenasti ja kannab endas kuju looja Anni Irsi nime. Ma olen ülimalt õnnelik ja rahul. Rahul oma aiahaldjaga, oma aiahooajaga ja ülimalt õnnelik oma sõprade seltsis. Kahju, et neist paljud eilsele avamis- ja lõpetamisüritusele erinevail põhjusil tulla ei saanud, rõõm, et neid siiski nii palju kohal oli.

Õnneks ei sadanud oluliselt. Pildilt on puudu meie teine kujumeister Anneli, keda liikluskeerise kitsaskohad kinni pidasid. Ometigi jõudis lõpuks temagi oma armsate lapsukestega.

Kuju valmimise protsess oli tore ja ilus jälgida. Mina ei oska küll öelda, et mis siin veel teha võiks aga autor rõhutas, et see on alles esimese etapi avamine ja uuel hooajal olla veel midagi siluda vaja. Nüüd on vaja pöidlaid hoida, et annaks ikka ka sellist ilma, et haldjatar oma kodupuuga ka õlitatud saaks.

materjal (kastan)

Esimene saagimine

Teine saagimine

Kolmandaks saagimiseks oli kuju juba püsti tõstetud ja alusele kinnitatud

Mitme kandi pealt

Ma olen nii õnnelik ja meistrile tänulik, et seda ei osakgi sõnadesse panna.

Aga õnn ei olnud veel täiuslik. Et meie seltskonnas on kujunemas või tegelikult juba kujunenud veel kolmas omanäoline kujumeister Muhedikupapa, siis ma palusin temaltki ühte kasvõi väga pisikest kujukest. Ja eile see juhtus. Saime veel ühe toreda skulptuuri aeda. Sellel ma tahaks leida ühe sellise koha, et oleks üllatus aga samas ei jääks see üllatus kellelgi nägemata.

Ussszzzzipuu :D Suurussi ja Lendussiga

lähemalt ka. Kuigi need pole elusast peast just mu lemmikroomajad, on nad siiski ülimalt esteetilised ja ühes aias väga omal kohal.

Seega moeteadliku :P aednikuna lõpetasin hooaja skulptuuri avamise ja väikese tänusöömaajaga armsate seltsis. Mõneti on raske täna isegi kirjutada, sest silmad kipuvad vahepeal kahtlaselt uduseks minema ja igasuguseid tundeid ja nende väljendusi keerleb peas tohutul hulgal. Sestap pisut kuiv ja lühike kirjutis :( 

Aiahooaja üldine kokkuvõte - krõbekuiv :D

4 skulptuuri

3 aiapinki + üks mööblikomplekt

2 tähtsat uut aiamasinat - hekisaag ja lehepuhurimur

fokini kõpla avastamine

uus mänguliskatseline lähenemine kasutaimede kasvatamisele

uus imetore, soe ja päikseline sõber

palju meile pühendatud sõprade hindamatut aega

palju toredaid külalisi

hulk toredaid üritusi

neli aianduslikku projekti - 1 valmis, 1 sai valmis aga tuli uuesti avada (vahel juhtub), 1 peaaegu valmis (on vaja lisada astmeplaate) ja 1 oleks saanud valmis kui ...

uue kontseptsiooni kujunemine, eriti alljärgnevate numbrite valguses

    422 uut tulijat, tõesti mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal (ei ole normaalne)

eriliselt läksid lappama hostad ja kui ma nimekirja tehes seda numbrit nägin, olin tõsiselt üllatunud ka ise - 42 (appi, kes need ära õpib). Puittaimi oleks võinud isegi rohkem olla - 92 (22 okasnumpsikut). Rahuldavalt oli sõnajalgu - 21. Täiesti pööraselt mägisibulaid - 52 ja tegelikult on ka 50 uut sibullilletaksonit paljuvõitu. Aga kõik uued olid ju ihatud ka ilusad, no mõned natuke ilusamad ja ihatumad nagu see ikka on. 

Rahulist koopaaaja tulekut mu armsad aednikud ja sõbrad :D

mardipäev

Ennelõuna oli ilus ja mõnus, jalutamiseks loomulikult. Tööks oli kõik liiga tilkuv. Aga siis hakkas sadama ja kohati päris korralikult. Ilma ennustamise koha pealt sobiks tänasesse marti sellised vanad tarkused :

* Mitu nädalat peale mardipäeva maa paljas on, nii mitu nädalat on ta pääle paastumaarjapäeva lumes, arvati Jõhvis.

*Kui mardipäeval lumi maas, siis on lihavõttes lumi katusel. Kui mardipäeval lund ei olnud, siis oli lihavõttes ka puhas. Sedasi usuti Põltsamaal.

* Üldiselt aga arvati, et mardipäevane vihm tähendab rohket lund. 

Eks siis kevadel saab öelda, kas oli või ei. 

Tänane päev algas huumoriga. Sellel pole küll mardipäevaga midagi pistmist aga ma naerisn ennast igatahes ärkvele.

Oli üks neid haruldasi öid, mille ma suutsin täies pikkuses ära magada ja hommikul äratas mind Ülo teatega, et tee uus kohv, minu oma sai lahjavõitu. Komberdasin kööki ja valasin mainit joogi kruusi ning alles siis kui kannu tagasi panema hakkasin nägin, et selles küll pigem vesi oli. Kiirpilk masinasse. Puhas filter. Selge, Ülo unustas kohvipuru panna. Ta vaeseke oli muidugi kruusi sellist jooki joonud ja ka termose täitnud. Võite ette kujutada kui õnnelik või õnnetu ta oli. Igatahes leidsin, et tulevikus ta võikski kuuma suhkruvett tarvitada, hoiaks kohvi pealt kokku. Aga selle peale hakkas ta millegipärast reageerima. 

Et ilm oli kohe hommikust ilus, läksin jalutama. Et koerake ennast väga üksi ei tunneks. Juba teist korda sel sügisel tema kuudi taga ja all päeva veetev nugis oli ka öösel jälle uttu tõmmanud. Pakkusin siis Meerile seltsi aga nagu tal ikka on kombeks olnud, traavis tema ära võpsikusse ja jättis mind üksi. Eks ma siis natuke jälle pilte klõpsisin. 

juba tükimat aega on mul selline köögiakna vaade

maajala viljad on rasked ja lösutavad ontlikult taime ümber maas aga mismoodi taimetited tervesse aeda laiali levivad ? ju jälle need müstilised zoo- ja ornitohooria :)

aalujate seas maad võtnud aiaskulptuuride maania paneb mujalgi figuure nägema kui puidus 

üks vana vares siin pikutamas

sel aastal olen korduvalt lehiseid tänanud, et need nii kollased on ja et kiiresti kasvavad. lehiseid saab rohkem olema, ruumi on :D

kivirik, mis ise endale kuivmüüris kohti leiab, sellised tegelased mulle meeldivad

elagu kõrged kõrred, ka neid peab palju rohkem saama

Betula pendula  `Youngii ` on egotsentriku musternäidis. Tema läks kollaseks alles nüüd kui teised kõik juba alasti on

veel üks selline tegelane (iseenesest on see vaid puhas rõõm) kes siis särab kui teised juba lõpetanud on virgiinia toomingas Prunus virginiana

seda kui lahe on dauuria kase Betula davurica tüvi näebki täielikult ainult sügisest kevadeni

kaks järjestikust ebatalve on lasknud austria tammel Quercus cerris ikka juba üsna suureks kasvada

Okasnumpsikud hakkavad nüüd ilma tegema kui segavad tuustid ümbert kadunud

näiteks tore nulg A. magnifica ´Glauca ` 

esiplaanil torkav kuusk P. pungens ´Iseli Fastigiate ` ja selle taga ´Glauca Globosa `. Kaugemal harilik eupuu Thuja occidentalis ´Golden Perle ` ja harilik kadakas Juniperus officinalis ´Hibernica `

teokarbilaadne kastanimuna samblameres :D nii arvas Lillehaldjas Tiia

siilipere vist või hoopis habras viigikaku :D

keel-raunjalg Asplenium scolopendrium ´Muricatum ` - ohh, need talvehaljad sõnajalad, need on võrratud (eks suvehaljad ka aga nemad juba puhkavad) :D

Ja nüüd tahaks ma teada, mida tähendab mardipäevane äike ? Küll tagasihoidlik ja paari pauguga aga siiski :D

Muhedikemaa

Käisime Muhedikemaal või oli see hoopis Muinasmaa. Ega neil kahel kerge polegi vahet teha. Minek oli ikka asja pärast. Õie tahtis püsti pandud saada ja selleks oli natuke rohkem mehi tarvis. Hooaeg tahtis lõpetamist ja üldse polnud enam ammu sealmail käinud ka. 

Ülol olid kohe spetsiaalsed uhiuues valged kindad sündmuseks hoitud :D 

kuigi kokkuleppeliselt nägusid eriti ei näidata, on mul luba olemas ja kindatõestus seega ka :D

Kui esimesed ettevalmistused jõudsid igavasse faasi paparatšotamiseks, hiilisin ära aeda. Pisut udune ja hämaravõitu novembrine ennelõuna oli ja sestap ka pildid vastavad. Mõtlesin, et polegi sobilikud blogisse panna aga mida rohkem vaatasin, seda enam hakkas tunduma, et see novembrihallus andis hoopis juurde ja ei võtnud ära. Andis salapära ja sellist mõnusat lõpetatuse tunnet, mida ma sügiseti aedades väga naudin. Kuigi aiad elavad aastaringset elu, on ometi see elukorraldus aastaaegadega kenasti piiritletud. See tähendab korrastatust ja mulle kui üpriski kaoses elavale persoonile on seda  vahel vägagi vaja. :D

hiilisin kakupeenra kaudu pargi poole

pargis elab loom kelle nimega on siiani suur segadus. Et kas Kakusokk, kes kakluses sarve kaotanud või HirvkitsÜkssarvik või oli see midagi veel keerulisemat. Vaatasin pilte ja mõtlesin, et äkki on see hoopis Muhik. Igatahes on Muhedikupapa kuldsetes kätes palju enam potensiaali kui siiani näidatud on :D

Igatahes olla üks Muhik sõbralikust naaberriigist jalga lasknud paremate elutingimuste otsinguil. Seega ma ei imestaks :D

Mõtlesin, et teen kiire tiiru aiale peale ja lähen lõpuks Muhedikule, kes köögis möllas tere ütlema aga siis jõudsin metsaaeda ja see võttis mu endasse. Seega viisakuse meisterklass saavutatud :P See on selle muinasmaa kõige muinasjutulisem koht ja nii ma siis nõiutuna seal istusin kuni Õie piduliku protsessiooni saatel kohale toodi.

üks lind oli ka seal minuga

Õie on Anneli kätest tulnud imeline aiaskulptuur. Mida rohken ma seda vaatasin ja katsusuin, seda ilusamaks see läks. Muhedike valitud värv on suurepärane ja metsaaed ideaalne koht. Aga sellest on Muhediku blogis juba pikem jutt. Paar pilti siiski.

Ma igatahes väga loodan, et suudame järgmiseks hooajaks ühe toeka noti hankida ja siis Anneli ära rääkida :) Üks nummi öökull meil juba küll tema ja Aidi koostööst on sündinud aga ...:D Küll ju küllale liiga ei tee !

Ja kui kõik tuppa olid jõudnud algas pidulik tänusöömaaeg :) Muhediku köögist peaks tegelikult lausa eraldi loo kirjutama. Kõik need purgid ja kurgid, kastmed ja salatid. Eriti aga Muhediku supid. Neist olen ma vist ka juba sõltuvuses ja tänu neile olen ka ise hakanud palju enam suppe valmistama kui varem. Minugi supid lähevad aina põnevamaks ja keerulisemaks. Aga Muhediku suppide vastu ei saa miski. Ja siis veel see lillkapsasalat. Seda ma sõin silmadega ka siis edasi kui enam tilkagi suhu ei mahtunud. 

Tänud selle toreda päeva eest. Tänud nii Muhedikele kui teistele osalejatele. See päev andis nii mulle kui Ülole sellise energialaksu, et Ülo tuntud vihmapõlgurina täna ometi elektrifitseeris meie puukuuri. Ja mina tegin jälle kõrneid ;)

november...

...on veel see kõige vahvam sügiskuu. Loomad ja väikesed lapsed hakkavad suuril silmil vaatama kummalistes suundades. Täiskasvanud enamasti enam ei näe ega kuule :) Kahju ! Aga hingekesed on liikvele läinud ja küünlad põlema pandud. Ilusat hingedeaega kõigile :)

Endiselt on imelised ilmad. Eile oli +12 C ja peale, karupüksid tuli tuppa jätta ja isegi ühte fliisi oli paljuvõitu. Nokitsesin lõigata seda, mida veel polnud raatsinud aga nüüd juba võis. Vähe nokitsesin, plaanid olid palju võimsamad aga kui aeda on siginenud mitumeid istumiskohti, siis ... :D Sellise ilmaga võis tegelikult ka niisama ilus olemist endale lubada. Täna on ka soe aga udutab peenikest vett ja midagi nii pakilist õues ei ole, et peaks minema. Tegelikult peakski tubaste mängude aeg käes olema. Millegipärast ei tahaks veel. Kummaline, sest tavaliselt on mul selleks ajaks ikka aedlemise isu juba väga täis ja näpud sügelevad varraste, heegelnõelte järele. Et õhtud on juba ülipikad, siis hakkasin sokke heegeldama küll aga see ei edene eriti.

Ühega olen ikka kuidagi maha saanud, teist nokitsen. Aga varsti on jõulud ukse ees ! Aeg kiiremini ennast liigutama hakata :) Paanikanupp hakkab sisse vajuma. Huvitav kui palju neid paanikanuppe võib ühel inimesel küll olla :D

Esmaspäeval oli Anni näituse avamine Elva raamatukogus. Olen enda peale väga pahane, sest fotokas oli kotis aga välja ma seda ei võtnudki. Nüüd polegi ühtegi pilti särasilmsest kunstnikust tööde keskel. Anni joonistab nagu kulda (tegelikult teeb ta kõike väga hästi ja kaunilt). Olin neid pilte ju tema blogis kõiki näinud aga raamitult üles riputet teosed on ikka hoopis midagi muud. Kõik tema teosed on voolavad, pehmed, rõõmu ja armastust täis ja teevad minu olemise kuidagi helgemaks. Üks tore pliiatsijoonistus leidis juba kevadel tee meie seinale ja sellest on suur rõõm.

autor Anni Irs

Aias on ikka veel vahvaid leide klõpsimise jaoks. 

mis armas värvikombinatsioon on juba väsinud kaunil kukeharjal  Sedum spectabile ´Stardust `

hiina emajuur Gentiana sinoornata ´Weisse Traum ` vehib ikka veel õitseda

lehise kuld läbi ühtäkki lehetuks jäänud vana pirnipuu

villane lodjapuu Viburnum lantana läheb sel sügisel aina ilusamaks. Ma ei mäleta, et see varem sedasi punaseks oleks sügisel läinud. 

kui kukerpuul Berberis on ohtralt mammusid :D

ja kui karvasel viirpuul Crataegus submollis on ohtralt mammusid...

harilik valgepöök Carpinus betulus jääb selliseks kevadeni

hiline tänuväärne õieilu

kui aed on juba õitest lage siis hakkavad ilma tegema teised asjad, samblad ja samblikud näiteks

Mõni aeg tagasi panin kivilas sibulikele uued sildid. Ma tean küll, et ega needki üle kahe hooaja kesta aga puit ei käi vähemalt niimoodi närvidele nagu valged.

Nädalavahetusel võrgutas Hillar hää inime enamuse puid ja põõsaid ja osad lehised on ikka veel pigem rohelised. võrku peab ilmselgelt ühe rulli juurde ostma. Osad kriitilised on veel kaitseta.

Ja endiselt on mul kaks sabarakku kes aitavad aias toimetada :D 

tegelikult ei olnud Meeri üldse kuri, pigem naerune aga pildil on küll kui kuri hunt :D

vaatasin vanadelt fotodelt lõpuks Mustika tulemise aega, juba 13 aastat on loomakesel turjal

Novembris on tulemas mitmeid toredaid üritusi, on mida oodata. Aga detsembris hakkan lund ihkama. Olen alati hakanud. Kasvõi seda ühte esimest :D Peaks alustama vist hooaja kokuvõtete tegemisega. Venitan, mis ma venitan aga otsa see saab.