eluliselt olulised ja vältimatud

On kohti ja käike, mille vahelejätmine hooajal on lihtsalt võimatu. Tartu Botaanikaaia juunialguse aianduspäev on üks neist. Seda enam, et maalt ikka nii palju botaanikaaeda ei satu kui tahaks. No ja kui nüüd sattusin, siis mõtlesin, et oi ma pildistan kogu seda ilu aga.... Enamus aega läks emblemise, taimede otsimise ja muidu mõnusalt olemise peale ja sellisel päeval kui rahvast on rohkem kui tavaliselt, ei ole lihtsalt võimalik teha pilti millele ei jääks mõni külastaja käsi-, jalgu- või misiganes pidi peale. Seega ei jäänud üle muud kui pildistada tiigi salaparti

kes seal nahistab ?

aa, isapart :D

Iseenesest on see ju juba vana lugu, see aianduspäev aga emotsioone toredatest kohtumistest ja istutamist vahvatest ostudest jagub siiani. Ikka varjutaimi ja päikesetaimi vaheldumisi. Kaks erinevat vakantset peenrapinda vajavad täitmist :D

Parasjagu õitsesid iirised, ühe pildi sain ilma inimelemendita ka ikka teha 

Ja Tartu Botaanikaaed läheb iga aastaga aina ilusamaks, uskumatult suur töö, mis on tehtud ja mida tehakse. Iga perv, nurk ja põõsatagune on vaatamisväärsus. Jaksu tublidele tegijatele !

Ka ahvatlusi oli. Minu kuutõverohtudest vaimustunud silmale tundus püüdlemisväärsena

Eks siis sel korral saidki pildid silmisse ja mällu talletatud ja hing kosutatud niisama mõnusalt jalutamisest ja vaatlemisest tiheda emblemise saatel.

Eile käisin kohustuslikul palverännakul Sulev Savisare aias. Ilm vedas küll natuke alt, sadas. Õnneks oli soe ja sadu oli ka varieeruva tugevusega. Aias ringkäiku see tegemast ei seganud ja veel vähem segas see uute põnevate taimede kärusse laadimist. (mul oli õde ka kaasas, kahtlustan, et ta on minult mingi nakkuse saanud) No selle apteegi riiulid on alati täis vajalikke ravimeid ja neid jääb sinna õnneks veel ka külluses uusi külaskäike ja tellimisi ootama . Minu jaoks tõeline imemaa. Kahjuks olid laugud juba enamuses õitsenud. Pojengid õitsesid aga vihm pilti ju teha ei lase. Üks väike vihmavaade Eremuruste suunas 

Pinelliad ei tahtnud pildile jääda aga need on küll ühed põnevad taimed. Üks liik on mul ka külvidest kenasti tärganud.

Aga kasvab seal alles üks käpaline, täisnimi kahjuks meelde ei jäänud ent juured pidid Taavi Tuuliku juurde viima. Mulle pea vööni ja milline värv

Dactylorhiza sõrmkäpp

Ja eriliselt säras vihmas hiiglaslik kullerkupp Trollius, täisnimi läks muidugi jälle ühest kõrvast sisse ja teises tvälja, kahjuks. See oli mulle peaaegu rinnuni :D

Natuke pidime muidugi püherdama ka Cypripediumi ees

Peale tarkuste kogumise ja taimede vaatlemise oli mul ka püha eesmärk üks kolmiklill ära tuua :D. Minu õnn oli täielik, sain neid koguni kaks. Õnneks pole palju vaja, vaid kolmiklille või kahte. 

Pererahva dalmaatsiakarva koer meenutas mulle minu enda suvist stammasendit, peadpidi ma muidugi mullas just pole aga...

Et koju liikumine käis peaaegu lapselapse kaudu siis oligi jälle üks väga ilus päev.