teisipäev, 17. juuni 2014

eluliselt olulised ja vältimatud

On kohti ja käike, mille vahelejätmine hooajal on lihtsalt võimatu. Tartu Botaanikaaia juunialguse aianduspäev on üks neist. Seda enam, et maalt ikka nii palju botaanikaaeda ei satu kui tahaks. No ja kui nüüd sattusin, siis mõtlesin, et oi ma pildistan kogu seda ilu aga.... Enamus aega läks emblemise, taimede otsimise ja muidu mõnusalt olemise peale ja sellisel päeval kui rahvast on rohkem kui tavaliselt, ei ole lihtsalt võimalik teha pilti millele ei jääks mõni külastaja käsi-, jalgu- või misiganes pidi peale. Seega ei jäänud üle muud kui pildistada tiigi salaparti
kes seal nahistab ?












aa, isapart :D












Iseenesest on see ju juba vana lugu, see aianduspäev aga emotsioone toredatest kohtumistest ja istutamist vahvatest ostudest jagub siiani. Ikka varjutaimi ja päikesetaimi vaheldumisi. Kaks erinevat vakantset peenrapinda vajavad täitmist :D

Parasjagu õitsesid iirised, ühe pildi sain ilma inimelemendita ka ikka teha 
Ja Tartu Botaanikaaed läheb iga aastaga aina ilusamaks, uskumatult suur töö, mis on tehtud ja mida tehakse. Iga perv, nurk ja põõsatagune on vaatamisväärsus. Jaksu tublidele tegijatele !









Ka ahvatlusi oli. Minu kuutõverohtudest vaimustunud silmale tundus püüdlemisväärsena


























Eks siis sel korral saidki pildid silmisse ja mällu talletatud ja hing kosutatud niisama mõnusalt jalutamisest ja vaatlemisest tiheda emblemise saatel.

Eile käisin kohustuslikul palverännakul Sulev Savisare aias. Ilm vedas küll natuke alt, sadas. Õnneks oli soe ja sadu oli ka varieeruva tugevusega. Aias ringkäiku see tegemast ei seganud ja veel vähem segas see uute põnevate taimede kärusse laadimist. (mul oli õde ka kaasas, kahtlustan, et ta on minult mingi nakkuse saanud) No selle apteegi riiulid on alati täis vajalikke ravimeid ja neid jääb sinna õnneks veel ka külluses uusi külaskäike ja tellimisi ootama . Minu jaoks tõeline imemaa. Kahjuks olid laugud juba enamuses õitsenud. Pojengid õitsesid aga vihm pilti ju teha ei lase. Üks väike vihmavaade Eremuruste suunas 













Pinelliad ei tahtnud pildile jääda aga need on küll ühed põnevad taimed. Üks liik on mul ka külvidest kenasti tärganud.
Aga kasvab seal alles üks käpaline, täisnimi kahjuks meelde ei jäänud ent juured pidid Taavi Tuuliku juurde viima. Mulle pea vööni ja milline värv
Dactylorhiza sõrmkäpp












Ja eriliselt säras vihmas hiiglaslik kullerkupp Trollius, täisnimi läks muidugi jälle ühest kõrvast sisse ja teises tvälja, kahjuks. See oli mulle peaaegu rinnuni :D













Natuke pidime muidugi püherdama ka Cypripediumi ees













Peale tarkuste kogumise ja taimede vaatlemise oli mul ka püha eesmärk üks kolmiklill ära tuua :D. Minu õnn oli täielik, sain neid koguni kaks. Õnneks pole palju vaja, vaid kolmiklille või kahte. 
Pererahva dalmaatsiakarva koer meenutas mulle minu enda suvist stammasendit, peadpidi ma muidugi mullas just pole aga...













Et koju liikumine käis peaaegu lapselapse kaudu siis oligi jälle üks väga ilus päev.

8 kommentaari:

  1. Ikka päris koer oli või? tahaks kohe esimese asjana teada. Hea, et mina Savisaare aeda pole mitu kevadet saanud, see on majanduslikule seisule hea :D

    VastaKustuta
  2. ma loen juba teist korda arusaamata, mida tähendab väljend "peaaegu lapselapse kaudu" ?? :)
    mis sa Savisaare juurest ära siis tõid endale?? Võtan ka hoogu, et teda külastada.... kuid pole leidnud veel sobivat aega ..ilma sh. :)
    See kullerkupp on kuidagi tuttav ... mul Savisaare juurest toodud Hiina kullerkupp ... paistab üsna sarnane olevat, kuigi vist veidi oranžikam, aga vihmas nad ongi tõenäoliselt heledamad! :) See kullerkupp mul teist aastat ...üsna üksik teine, ega ei paljune just eriti! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. seda peaaegu lapselast peab pikalt seletama, lühidalt on tegu minu õetütre tütrega ja õetütar on mulle väga lähedane ja tema tütasr sündis minuga samal päeval, kui see seletus nüüd midagi selgemaks teeb :D

      Kustuta
  3. See Botpäev oli kindlasti võimas. Nii kahju, et tulla ei saanud. Järgmine suvi sean ta prioriteediks nr. 1 ja ei lase ennast välistest teguritest mõjutada.:)

    VastaKustuta
  4. Neid kohti ja üritusi ja sõpru, keda ilmtingimata külastama peab ja kelleta suvi ei saaks kuidagimoodi täosväärtuslik olla, on kogunenud hulgem ja nüüd on juba kunsttükk nad kõik ära vaadata ja emmelda.
    Nii kahju, et Sulev meist nii lõpmata kaugel on, ise jõudis ta sel aastal meile küll :D

    VastaKustuta
  5. ma olen ikka välistest teguritest vägagi mõjutatav ja seepärast loen suure naudinguga ja väikese kurvastusega teiste käikudest.

    VastaKustuta
  6. No Tartu oleks ma ka tahtnud väga väga jõuda. Õigupoolest jõudsingi tol päeval, kuid sõitsin kohe Räpina poole edasi. Kooli kokkutulek oli seekord olulisem. Ehk tuleval aastal!?

    VastaKustuta