laupäev, 14. juuni 2014

hetked, mis ei kordu

Viimati mõtlesin, et teen juunis kolm kümnepäevaku postitust ja aitab küll. Aga paari päevaga kogunes jälle selline pildipatakas, et neid vahepeal sorteerimata jookseks kõik umbe. Aed hakkab ka umbe jooksma, peale suvelõpupaanika on mul nüüd ka džunglifoobia.
Kellel tahes tuleks, eriti aga minul, kes lausa vajab, et muld taimede vahelt paistaks. Selle saavutamiseks peaks peenrapinda kaks korda (vähemalt) suurendama, Et see ilmselglt üle jõu käiks, siis pean oma foobiaga edasi elama. :D








Viimastel päevadel võtavad kõik taimed aias hiiglaslikke mõõtmeid. 
Nagu näiteks see rabarber. Mida enam ma üritan sellest lahti saada, seda paremini kasvab











Metsikuks kisub ka esimene ogoroodinakast













Sel aastal langesin jälle imelike aiakultuuride lõksu. Kasvuhoonesse külvatud lima uba isegi ei kõssa, ju siis oli tema jaoks vahepeal liiga külm. Punane lääts aga vohab kastis täitsa rõõmsalt. Huvitav ju !









Hea uudis on see, et kohe, kohe saab hakata herneid nosima :D











Täna sadas kolm alatut vihma. Normaalne ja korralik vihm annab endast esialgu tibutamisega märku, kui siis ei taipa varju minna, on see juba mineja isiklik tragöödia. Täna ei olnud mingit tibutamist, kohe ämbriga pauhh pähe, nii minut ja siis suts vahet ja jälle. See on isegi meie veidra ilma kohta liig, mis liig.  Aga muidu ma ikka istutan ja istutan, see muutub aina aeglasemaks, sest vabad kohad on otsas. Peab vanu taimi väiksemaks lõikama, potti toppima või... Ainus pind kus veel kiiresti saab, on see uue peenra algus kust talgulised püsiumbrohud välja juurisid. Selle võtan homme käsile kui ilm vähegi lubab.

Sõrmkäpp, ikka see balti oma, mängib minuga biopeitustr edasi :D




















































Ilma saatjateta ma üldiselt ei liigu, keegi neljast sõbrast on ikka platsis, et nautida aeda või trügida fotoka ette :)






































Esineb ilusaid põõsaid ...
terveservaline paju Salix integrifolia ´Hakuro Nishiki `











must leeder Sambucus nigra ´Black Beauty ` ei kaotanud minu rõõmuks sel talvel enda mõõtmetest sentimeetritki ja asutab nüüd õitsema, olematu tuul keeras lehed vallatult õisiku ette.









kaunis veigela Weigela florida ´Variegata ` on õiterohkem kui kunagi varem











punane leeder Sambucus racemosa ´Shuterland Gold ` on pisikesest taimest võtnud aastaga selliseks kasvada ja no on alles värv










harilikul amorfal Amorpha fruticosa on lihtsalt naljakad ja toredad õisikud











Minu vähestest elulõngadest õitseb praegu selline iludus Clematis ´Empress `












Punane vaip aedniku pühamusse hakkab kiirelt värvi kaotama :(













Iga päev on mõni uus leid. Täna leidsin esmaõitsevad siberi iirised Iris sibirica
´Uncorked `, selline värvikombinatsioon mulle meeldib vägagi











silditu, palun nime












ja selline tore leid tänases päevas
võsund-tulivõha pikatipmeline teisend Arisaema ciliatum var liubaense











Eile istutasin mõned priimulad, üks P. x pubescens jäigi häbenema













Veel igasugust kribu-krabu, ei midagi erilist, ei midagi haruldast aga ometi selles hetkes erakordsed ja kui fotokasse ei püüaks, ei oleks justkui olnudki
Neitsikummelid Pyrethrum nii ja naa
kahest on saanud üks












milline värv !












natuke koosolemist, nimetult, niisama
gogel-mogel kakaoga












läbisegi












Lumi-piipheina Luzula nivea pähikud nagu polegi päris kõrrelise omad













Üks täiesti müstiline ja salapärane, seemnepaki järgi männasaspar Asparagus verticillatus. Neli aastat kasvas potis, nüüd teist aastat peenras, hirmus aeglane on ja kas ikka õige asi on, aga vahva on igal juhul













Hostadel on tänavu kummalised mõõtmed, üks siin ´Tokudama Flavocircinalis `otsustas natuke õitseda













Mis seemnest saadud, see eriti armas :D
kirju iiris Iris x versicolor












esimene kukekannus Delphinium põllupeenras alustas, varsti on neid palju ja oi need mulle meelidvad










alpi kortsleht Alchemilla alpina on hetkel väga uhke












aga ka üks jumal teab, mis nelk Dianthus













või siis torkav kivirik Saxifraga x pungens, mis on praegu ilmselt oma võimete tipul



no vaata kustpoolt tahes, ikka on džungel












tagaaia kuivmüüri esine on seevastu veel normaalne :D












Aga punkti panen vana nimetu pojengi ja punasega :D


























Õuel on udu, harva kui udu meie õuele tuleb, enamasti luusib ümber selle ja homme, ei juba täna ootan toredat külalist :)

11 kommentaari:

  1. Hm puhast mullapinda on vist vaja, et taim oleks rohkem eksponeeritud. Nähtaval. Aga tegelikult sul seda pole vaja, sest sinu kooslused toovad üksteist sama hästi välja ja vahepeal kerkib mõni väga esiplaanile aga siis on naabri kord ja nii on su dzungel ütlemata ilus lainetus. :)
    Juuniaed on unistuste aed :D

    VastaKustuta
  2. On tõsiselt ilus. Ja mulle ka meeldib kui mullapind taimede vahelt paistab. Mul paistabki, sest vahepeal käestläinu taastamine on millegipärast aeglane.

    VastaKustuta
  3. :) Seda jumal teab mis nelki on vist kõigil aias aga ta on nii armas ju? Sobib ka jumal teab mis nimega.

    VastaKustuta
  4. Su dzungel on lõpmata ilus, mis tast karta:) Niikuinii see mullapind seal taimede vahel paistma ei hakka, loodus tühja kohta ei salli ja puistab Sulle sinna igaljuhul mingeid rohundeid:D
    See nimetu valge iiris on kindlalt üks pseudatadest. Mõtle välja, kellelt said, siis saab ka sordi kätte, meil müüb neid vist E.Rajatalu.
    Ju see rabarber on Sulle mingiks heaks mõeldud, mis Sa tast ikka piinad. Mina jälle igatsen ta järele, sest seda väärt kevadist kraami meie aias polegi.
    Ja sõbrad ju selleks sõbrad ongi, et kaasas käia ja kontollida, kas kõik on ikka nii nagu peab.
    Oh, kuigi ma olen vee eest tänulik, ei taha ma nüüd juba enam tast mõeldagi

    VastaKustuta
  5. Mõnus. ah see pojeng läks hinge :) Lumi-piipheina olin just enda jäoks avastanud. Tore kohe teda ka Sinu postituses kohata. Mõnus seltskond ikka küll teil seal. Rabarberi omanikke kadestan hetkel, sest endal veel nii väikesed, aga loodan, et nad mul ka vohama lähevad...

    VastaKustuta
  6. Mulle mullapind jälle üldse ei meeldi, ideaalis ei tohiks seda minu aias üldse olla, ootan pikisilmi, et püsikud lõpuks külgepidi kokku kasvaksid.
    Aspar ongi aeglane, mul pole viie aastaga suurt suuremaks kasvanud

    VastaKustuta
  7. Juba see talv polnud tavaline, kevad ja suvi on samuti üllatusi täis. Ka minul on dzungel aias. Mida võtta, mida jätta, kohati on küll see probleem juba täitsa õhus. Ja veel kuu aega tagasi oli aias ruumi küll.:)

    VastaKustuta
  8. Pole su džundel nii hull ühti! Mõni üksik tegelane tahaks veidike korrale kutsumist, aga enamus on ilusates-parajates kooslustes. Minule meeldib ka, kui puhmad kenasti kokku sulanduvad, aga mõne pipstüki ümber peab ikka pisut lagedat mullapinda ka jääma.
    Suur airäh, et raatsisid oma kallist ajast nii palju mulle kulutada. Oli imetore hommikupoolik!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see oli hästi sisustatud aeg, tänud Sulle, et läbi põikasid :)

      Kustuta
  9. Tead, mul jäi kripeldama see nimetu valge iiris. Ma eksisin, see pole pseudata, silmajoonis pettis. Öö ütles, et ta on hoopis kollase võhumõõga valge vorm (I.pseudacorus) `Albus` või `Creme de la Creme`

    VastaKustuta
  10. eksole, kui oleks pseudata, siis ma ilmselt seda ka teaksin :) aga ma mõtlesin igatahes välja selle, kuhu tema juured viivad ja mis moel see on minuni jõudnud ja sildita jäänud, seega on lootust asjad selgeks sada :)

    VastaKustuta