oli see vast laupäev

Taga Talu Taimetõstmise Talgud on tehtud. Ilmataat pidas sõna ja andis lubatud paraja tuulega, paraja päikesega ja normaalse temperatuuriga superilma. Häid inimesi tuli kokku nii palju, et lugemine läks sassi. Tööd rabati mõnuga, taimi vahetati mõnuga ja suheldi mõnuga. Ma olen õnnelik inimene, et mul nii palju vahvaid sõpru on, uusi ja vanu.

lend taevasse 

sõprade kaudu käib

saab üle vaevade

see koos nii lihtne näib

sõpruse soojus

südame tulega täidab

kui päike loojund

silmis sädeme läidab

jagatud rõõm

mitmekordseks kasvab

võimas õnnesõõm

millel kanda end lasta

Suures talguärevuses jäid mul enne pildid tegemata ja on ainult pärast pildid. Taimede tõstmisega läks küll sedasi, et mida sina tõstad kui platse pole valmis :D. Nii, et tegelikult oleks pidanud olema ürituse nimeks peenarde tegemise talgud. Meisteristutaja sai siiski ka 3 taime ümber tõsta. :D ja päris mitu uut ka istutada. 

Esimesed talgulised laekusid juba reedel ja tegutsemine läks lahti. Tii leidis ilmeksimatu aednikusilmaga üles mind juba kaks aastat vaevanud peenraotsa, mis hädasti päästmist vajas ja alustas sellega juba õhtul. Seal jätkus tööd rahulikult ka terveks järgmiseks päevaks.

stiilinäide (kole ju polegi aga sedasi pole ette nähtud :D ), akakpsas läbisegi lamba-aruheinaga, lisaks akakpsa sordid veel omakorda läbisegi ja seal sees veel ühte ja teist ja koledal kombel umbrohtu ja sinilatva, millele Tii koheselt sõja kuulutas

lõpptulemus näeb jälle peenrana välja

Ülo ja Hillar jõudsid ka punase vaiba maha panna. Tee aedniku pühamusse. Tegelikult murukamara suretamine uue peenrapinna nimel.

Ja siis laupäeval hakkas talgulisi tulema auto auto järel, pea igas autos mitu talgulist. Uskumatu number. 16 paari töökaid täiskasvanukäsi ja 2 paari töökaid lapsekäsi peale meie. Ime siis, et selline suur hulk tööd tehtud sai.

Kuuskede all oli mul üks ebaõnnestunud paari aasta tagune projekt. Kividega kaetud väga metsikute lillede peenar aga see ei õigustanud ennast mingil moel. Tahtsin kivid sealt minema saada, et need uude projekti suunata, ega kivi pole raisata. Vaprad naised ja tublid tüdrukutirtsud suutsid enam kui poole sellest koledusest, mis sinna oli juba tekkinud likvideerida.

Sobiv kivimaterjal neist hunnikutest läheb nädalapäevad tagasi algatatud projekti kivisillutis ümber kasvuhoone ja sellega meie haa sõber Ilumeister enamasti ka tegeles kui just ei pidanud kiviktaimlas abiks olema.

Kiviktaimla viimase etapi ehitus. Oo, see läks kordades paremini kui ma unistadagi oskasin. Muhediku meisterlik silm nägi siin seda, mida mina polnud osanud näha ja lõpptulemus sai OIVALINE. 

nüüd veel vaid peenviimistlus ja taimed, see magusaim osa. Sellest saab pisikribulate ala.

protsess ise nägi välja selline

Vanast taimepottide platsist pidi saama uue põllupeenra algus. Selleks oli vaja eemaldada peenravaip ja umbrohud, mis aja jooksul auklikuks kulunud vaibas kasvasid. 

siin toimetavad talgulised Meeri valvsa silma all. Tegelikult oli Meeri sel päeval kõige õnnelikum koer, sedavõrd armastab ta külalisi. Kõik oma oskused sai ta igale eraldi demonstreerida, palju silitavaid käsi ja hellitusi.

See plats korras pandi maha ka ilusad kirjadega palakad (et taevast oleks ka vahva vaadata), mille all järgmiseks kevadeks ülejäänud peenar vaikselt valmib.

Kui kogu sellele loetelule lisada, et minu (ja paljude teistegi) armas Lillehaldjas korrastas peaaaegu terve meie tulevase dendrovõsa võrad, mis vajasid kääre ja eemaldas need jubedad niitmisest jäävad tutid ja tuustid, mis mind eriliselt häirivad aga milleni ma harva jõuan, siis võib öelda, et minu õnn oli täielik.

Viimane armas talguline leidis jõudu tulla peale väsitavat tööpäeva. Nüüd said nimesildid külge need puu- ja põõsajakatised, mis vahepeal olid sildid kaotanud ja mida ma ise enam määrata ei suutnud. Pealegi arvas see armas inimene, et talgutele tuleb tulla kingitustega, nii sain ma endale kotitäie kvaliteetväetist ja potitäie ilu.

Õhtuks olin vist rohkem läbi kui töötegijad, uskumatu, et ainult kohvi ja supikeetmine ja küsimustele vastamine võib nii väsitav olla :D. Aga ma olin ka õnnelik ja pole ilmselt piisavalt tänusõnu mida kõigile neile armsatele inimestel, kes igast eestimaa otsast kohale tulid. AITÄH! AITÄH ! AITÄH ! Üksi oleks ma seda kõike teinud terve kuu rohimise ja niitmise vahelt, nüüd saan hakata istutama sel kevadel kosmilise kiirusega kogunenud taimi.

Täna hommikul luusisin mööda aeda, imetlesain tehtud tööde hulka ja korjasin kokku kõik rohevahetuse taimed, mis mööda õue laiali olid

kõik loomulikult edasiseks eluks hädavajalikud :D ja istutasin ära need, mis seda hädasti vajasid. Lõin nurru ja olin kerges talgupohmellis. Siis hakkas väga natuke tibutama ja külm oli ka, seega võis ilma halvaks kuulutada.

PS: Ülo praeb kalu, nii neid, mis hr Tii meile jättis kui neid mis pidid kaasa minema !

Ilus oli.