DJS

Kummaline nädal on olnud, Ajuti tunnen ennast nagu tegelane Fille mõnest ulmeloost. Ajataju puudub, olen unustanud hääd sõbrad ja muidu toredad inimesed. Ainuke, mis veel loeb on aed. Sedapuhku on mul kallal DJS elik Duracelli Jänese Sündroom. Ma enam ei loiva aias ühest kohast teise vaid lausa vudin, sedavõrd kui korpus kannatab ja käed käivad aina kiiremini, mõtted ka. Nagu viimnepäev oleks tulemas. Paanikaks pole siiski põhjust, seda on minuga varemgi juhtunud. Eriti sügisel :D 

Suuremad ümbertõstmised peaks vist juba lõpetama. Saunaesine on praktiliselt istutamist nõudvatest taimedest tühi. Kaks floksi ilmselt jäävadki kevadesse, no ei ole mul peenardes ruumi !!!!! Ja taimeplatsile jääb ka päris palju taimepotte. Aga selle ma olin juba varem ära otsustanud, seega plaanipärane. Rododega olen veel mõtteis tõmbleval seisukohal. Eks ilmad panevad asjad paika. Alanud on suur sügisene rohimine. Mõned peenrad juba läigivad korrast.

Näiteks selle uue peenra ots, mida talgulised kevadel hambad ristis ja palehigis kaevasid. Nagu näha, pole asustamine probleemiks olnud, vaba ruumi on vaid mõnele üksikule veel.

Sinna kus lilli veel ei kasva võib ju need joonistada :D Kes teab see teab, kes ei tea... see ei käinud talgutel :D

Peale suuremat osa majataguse peenra ümberkorraldamist võtsin käsile esimese teadlikult rajatud lillepeenra oma aias üldse. 

Ka siin sai ühte-teist ümber tõstetud ja ka välja visatud. Läksid kõik sordiomadused kaotanud (mitmed talvekahjustused) Thunbergi kukerpuud, kokku kolm. 

olen oma seemnest kasvatatud ja 3 meetriseks kasvanud parukapuuga igati rahul :)

peale selle, et sel on volüümi, lisandub ka kena sügisvärvi iga päevaga 

mõnda vähendatud, mõnda kohaliselt kohendatud - palju õhulisem ja parem tunne, vähemalt minu arust :)

Kuuskede all olen ka toimetanud, enamus raskestikasvatatavaid (loe: ei oska korralikus peenras käituda) püsikuid, mis päikest vajavad on istutatud, varjulised alad jäävad suures osas uusi taimi ootama nagu ka osa varjupeenrast. Küll on mõnus ja hää tunne minna talve teadmisega, et uueks hooajaks on tühja maad :D

kui need imelikud lained saavad ka silutud, siis võiks juba vaadata. Ilma talguteta oleks see koht olnud ikka ilmselt vanas ja lootusetus seisus.

Kivila uues osas mängisin alles täna, sellest pole veel pilti mõtet panna aga ma loodan sellegi osa kivide ja kruusa poolest valmis saada. Kevadel on vaja hakata jahttima kribusid ja kääbuskasvulisi okaspuid. Kribusid läheb vaja palju !

Kui DJS on tingitud päeva tugevast kokkutõmbumisest, siis ulmelisus tuleb valgusest. Valgusest, mis ei klapi ümbritseva loodusega ja linnukestest, keda enam ei tohiks siin olla ja rohelusest. Mis moodi on septembri lõpp käes kui sügise märke peab lausa otsima.

selline võib taustavõsa olla vabalt ka augusti lõpus

kases on kollast minimaalselt

seenekaasik on veel täiesti roheline

Puravikud pressivad tagaaias endiselt ennast maa seest välja, Korjata enam ei viitsi, las kasvavad ilu pärast.

On õitsemist ja uuestiõitsemist. Mõned ei ole üldse õitsema minna suutnud, Kõreliiliatest vaid üks, ülejäänud ilmselt jäävadki nuppu.

Jukalehine ogaputk Eryngium yccifolium ilmselt ka õitsema minna ei jõua aga mine sa tea, paljud astridki veel ju alles nupus.

kivilas hakkas õitsema randmertensia Mertensia maritima 

teisel ringil on tume kimpkellukas Edraianthus serpyllifolius ja mitmed muudki

madal aster A. dumosus ´Peter paan `on täisilus. 

taevassinine aster A. azureus kogub veel hoogu

nagu ka keegelaster A. turbinellus

Enamus põnevamaid hiliseid astreid on veel tukkuvas olekus. Üllatavalt suureks puhmaks kasvas nipponi aster A. savatieri ´Variegata `

siin on lootust varsti ehk õisigi näha

Minu ainuke suvik on harilik saialill Calendula officinalis

Lursslilled on minul sel aastal haruldaselt madalad. 

kobar-lursslill Cimicifuga racemosa ´Brunette `

liht-lursslill C. simplex

Sügisel õitsevate elulõngade õied on kõll väikesed aga neid on palju

amuuri elulõng Clematis brevicaudata

virgiinia elulõng C. virginiana

lembeputk-elulõng C. ligusticifolia on eelmistest varajasem ja hakkab juba oma värkust kaotama

ida-elulõng C. orientalis

oli sel aastal täielikul vabakasvamisel ja tulemus on selline

laialehine seahernes Lathyrus latifolius õitseb nii sulnilt :)













Kui suvel võiks kollane värv aiast ka puududa, siis kevadel ja sügisel, eritit sügisel on kollased värvilaigud igati teretulnud oma rõõmsameelsuses.

harilik elupuu Thuja occidentalis ´Lutescens ` lausa särab

punase leedri Sambucus racemosa sort ´Shutterland Gold ` paistab kustahes aia otsa

maapirn Helianthus tuberosus kasvab ikka, hoolimata väljarookimisest. Hetkel on see endale leidnud sellise koha kus minu poolest võib kasvada ka :) ilus ning kollane nagu see on












heleeniumid peavad otse loomulikult olema, eriti kõrged

Thunbergi kukerpuud Berberis thunbergii ´Yellow Rocket ` (mis ilmselt kunagi tänu talvekahjustusile oma õiget kõrgust ei saavuta) imeteln ma juba mitmed sügised, just seda kuidas tema viljad säravad ja siis see punane lehtedesse tekib...









Oo, mulle meeldib päikesesilm, kui see aias õitseb särab kohe terve ilm... :D Need on õitsenud nüüd juba kuid mu meelest. Suve keskelt alates. Päikesesilma sortidele tuleb väike jaht korraldada.

kare päikesesilm Heliopsis helianthoides var. scabra on isegi oma kustumises ilus

sort ´Lorraine Sunshine ` , ilus ka peale ühest suuremast vihmast jäänud pisut lohakale olemisele

vahel leiab mingist ootamatust või veidrast kohast ka mõne sügispäikese käes mõnuleja













Mis kõige olulisem, saak on enam-vähem kogutud. Mõned õunad veel vaid puus. kaheksa alamõõdulist kapsast, kadunud porgandist, juba eos maha trimmitud peedist ja kümnest kaalikast pole mõtet pikalt rääkida. Põldoa saak oli korralik ja ainult selleks me kapsamaad peamegi. Ühe kurgi sain ka :D. Suvikõrvitsat oli parasjagu, tomateid ja paprikaid ka. Sügisest redist sööme veel praegugi. Pirnid on söödud. Mustast sõstrast jäi suurem osa põõsasse. Nenede arvu tuleb poole võrra kahandada. Tšillikaunad kuivavad. Järgmisel aastal panen kindlasti 2 taime kasvamaa. Viinamarjad iga päev laual. Kui nüüd veel kaktuseviina tegemise ka ära õpiks, siis oleks elu nagu lõunamaades :D

Katusealuse esine plats veel päris valmis ei ole. Kaev ka kohendamata. Aga, et Ülost on jälle tööinimene saanud, siis on asjad pisut venima hakanud.











Majataguse sillutise kruus sai ometi ka eile paika. Ülo laenas naabripoistelt suure punase (punaruss pidi nimi olema :D) traktori ja vaatamata minu hirmudele suutis sedasi peenelt manööverdada, et peale paari murdunud robiinioksa midagi muud ei juhtunud. Nüüd oleks sinna peale vaja üks stepptantsu rühm lahti lasta, et kruus saaks korralikult kinni tallatud. Kas Ülo ka valamiseni jõuab, seda näitab aeg. Kõik sõltub ju ilmast.

Tammedel on tõrusid, palju tõrusid :)

aga Kesse on osad pihta pannud ?













hariliku tamme Quercus robur sort ´Pectinata `














Ja männikäbidest on lihtsalt raske mööda minna :D

halli männi Pinus banksiana käbid on ikka tõsiselt lahedad ja üha enam hakkab see puu mulle meeldima. Sellised rõõmsad sarvilised.

keerdmänni P. contorta käbi














Natuke hetkel aias olevaist sügise märkidest ka. napilt seda on aga ikkagi juba on. Nagu ma juba eespool mainisin, päeva päästavad siiski vahtrad :D

korea vahtra Acer pseudosieboldianum on sel aastal tume pruunikaspunane

vaher, mille nimi on kaduma läinud, ajan jälgi

ginnala vaher A. ginnala tuules, hakkab ka tasapisi värvi võtma













Aga mitte ainult vahtrad.

tiivuline kikkapuu Euonümus alatus ´Compactus `

sootamme Quercus palustris sügisvärv

meeldiv tõdeda, et ka punase tamme Q. rubra sordil ´Aurea `on potsensiaali ilusaks punaseks sügisvärviks

siberi kontpuu Cornus alba sort ´Kesserlingi ` muutub ka sügisel päris põnevaks

siberi kontpuu tundmatu sort, mis lilleseadest pärit oksajestest kasvatatud, kaks madalat põõsst muutuvad sügiseti nähtavaks

lähemalt ka

lodjap-põisenelas Physocarpus opulifolius  ´Luteus ` võtab sügisel roosad toonid













suureõieline abeelia Abelia x grandiflora ´Sunshine Daydream ` paistab ka roosade parteisse kuuluvat

viirpuuvärav kuusehekis on ilus kaks korda, õitsemise ja viljade ajal













karvane viirpuu Crataegus submollis

punanurk :D

oh hakkaks äädikapuu Rhus typhina ometi mühinal kasvama

metsnüssa Nyssa sylvatica tõotab ka ilusaks sügisvärvi kandjaks saada













Igal pool õitsevad sügislilled. Oh, oleks nende lehed ometi pisutki väiksemad :)

Aga tiigi kallastel on ikka veel suur suvi :D

suur parthein Glyceria maxima














Muhedikul on õigus kui ta ütleb, et lõpuks on loodus kalendri ära õppinud. Praegune septembri lõpp näitab seda täiel määral. Seega sügis kestab jõuludeni ja jõuab veel tegutseda küll :D Selline siis hetkeseis. Nüüd kapates aeda, ilmselt võtan käsile selle kõige suurema ja töömahukama peenra. Kolin osad päevaliiliad kibuvitsariumisse ja kaardistan kohustuslikud kevadised taimetõstmised. Loomulikult toimetan ka sügisrohimist. Ja võib juba vist välja hõigata ka tervitused oktoobrile :D
Ja lõpuks pöördumine Ilmataadi poole, Ülo ja kõikide aiainimeste nimel. Teeme nii, et vihma sajab ainult öösiti ja kui kuidagi teisiti ei saa, siis tööpäeviti. Nädalavahetused olgu kuivad. :D