pühapäev, 28. september 2014

DJS

Kummaline nädal on olnud, Ajuti tunnen ennast nagu tegelane Fille mõnest ulmeloost. Ajataju puudub, olen unustanud hääd sõbrad ja muidu toredad inimesed. Ainuke, mis veel loeb on aed. Sedapuhku on mul kallal DJS elik Duracelli Jänese Sündroom. Ma enam ei loiva aias ühest kohast teise vaid lausa vudin, sedavõrd kui korpus kannatab ja käed käivad aina kiiremini, mõtted ka. Nagu viimnepäev oleks tulemas. Paanikaks pole siiski põhjust, seda on minuga varemgi juhtunud. Eriti sügisel :D 
Suuremad ümbertõstmised peaks vist juba lõpetama. Saunaesine on praktiliselt istutamist nõudvatest taimedest tühi. Kaks floksi ilmselt jäävadki kevadesse, no ei ole mul peenardes ruumi !!!!! Ja taimeplatsile jääb ka päris palju taimepotte. Aga selle ma olin juba varem ära otsustanud, seega plaanipärane. Rododega olen veel mõtteis tõmbleval seisukohal. Eks ilmad panevad asjad paika. Alanud on suur sügisene rohimine. Mõned peenrad juba läigivad korrast.
Näiteks selle uue peenra ots, mida talgulised kevadel hambad ristis ja palehigis kaevasid. Nagu näha, pole asustamine probleemiks olnud, vaba ruumi on vaid mõnele üksikule veel.











Sinna kus lilli veel ei kasva võib ju need joonistada :D Kes teab see teab, kes ei tea... see ei käinud talgutel :D












Peale suuremat osa majataguse peenra ümberkorraldamist võtsin käsile esimese teadlikult rajatud lillepeenra oma aias üldse. 
Ka siin sai ühte-teist ümber tõstetud ja ka välja visatud. Läksid kõik sordiomadused kaotanud (mitmed talvekahjustused) Thunbergi kukerpuud, kokku kolm. 











olen oma seemnest kasvatatud ja 3 meetriseks kasvanud parukapuuga igati rahul :)













peale selle, et sel on volüümi, lisandub ka kena sügisvärvi iga päevaga 













mõnda vähendatud, mõnda kohaliselt kohendatud - palju õhulisem ja parem tunne, vähemalt minu arust :)












Kuuskede all olen ka toimetanud, enamus raskestikasvatatavaid (loe: ei oska korralikus peenras käituda) püsikuid, mis päikest vajavad on istutatud, varjulised alad jäävad suures osas uusi taimi ootama nagu ka osa varjupeenrast. Küll on mõnus ja hää tunne minna talve teadmisega, et uueks hooajaks on tühja maad :D
kui need imelikud lained saavad ka silutud, siis võiks juba vaadata. Ilma talguteta oleks see koht olnud ikka ilmselt vanas ja lootusetus seisus.












Kivila uues osas mängisin alles täna, sellest pole veel pilti mõtet panna aga ma loodan sellegi osa kivide ja kruusa poolest valmis saada. Kevadel on vaja hakata jahttima kribusid ja kääbuskasvulisi okaspuid. Kribusid läheb vaja palju !

Kui DJS on tingitud päeva tugevast kokkutõmbumisest, siis ulmelisus tuleb valgusest. Valgusest, mis ei klapi ümbritseva loodusega ja linnukestest, keda enam ei tohiks siin olla ja rohelusest. Mis moodi on septembri lõpp käes kui sügise märke peab lausa otsima.
selline võib taustavõsa olla vabalt ka augusti lõpus













kases on kollast minimaalselt













seenekaasik on veel täiesti roheline














Puravikud pressivad tagaaias endiselt ennast maa seest välja, Korjata enam ei viitsi, las kasvavad ilu pärast.












On õitsemist ja uuestiõitsemist. Mõned ei ole üldse õitsema minna suutnud, Kõreliiliatest vaid üks, ülejäänud ilmselt jäävadki nuppu.
Jukalehine ogaputk Eryngium yccifolium ilmselt ka õitsema minna ei jõua aga mine sa tea, paljud astridki veel ju alles nupus.












kivilas hakkas õitsema randmertensia Mertensia maritima 













teisel ringil on tume kimpkellukas Edraianthus serpyllifolius ja mitmed muudki













madal aster A. dumosus ´Peter paan `on täisilus. 














taevassinine aster A. azureus kogub veel hoogu














nagu ka keegelaster A. turbinellus














Enamus põnevamaid hiliseid astreid on veel tukkuvas olekus. Üllatavalt suureks puhmaks kasvas nipponi aster A. savatieri ´Variegata `
siin on lootust varsti ehk õisigi näha














Minu ainuke suvik on harilik saialill Calendula officinalis




Lursslilled on minul sel aastal haruldaselt madalad. 
kobar-lursslill Cimicifuga racemosa ´Brunette `














liht-lursslill C. simplex














Sügisel õitsevate elulõngade õied on kõll väikesed aga neid on palju
amuuri elulõng Clematis brevicaudata














virgiinia elulõng C. virginiana















lembeputk-elulõng C. ligusticifolia on eelmistest varajasem ja hakkab juba oma värkust kaotama












ida-elulõng C. orientalis














oli sel aastal täielikul vabakasvamisel ja tulemus on selline













laialehine seahernes Lathyrus latifolius õitseb nii sulnilt :)













Kui suvel võiks kollane värv aiast ka puududa, siis kevadel ja sügisel, eritit sügisel on kollased värvilaigud igati teretulnud oma rõõmsameelsuses.
harilik elupuu Thuja occidentalis ´Lutescens ` lausa särab













punase leedri Sambucus racemosa sort ´Shutterland Gold ` paistab kustahes aia otsa













maapirn Helianthus tuberosus kasvab ikka, hoolimata väljarookimisest. Hetkel on see endale leidnud sellise koha kus minu poolest võib kasvada ka :) ilus ning kollane nagu see on












heleeniumid peavad otse loomulikult olema, eriti kõrged












Thunbergi kukerpuud Berberis thunbergii ´Yellow Rocket ` (mis ilmselt kunagi tänu talvekahjustusile oma õiget kõrgust ei saavuta) imeteln ma juba mitmed sügised, just seda kuidas tema viljad säravad ja siis see punane lehtedesse tekib...









Oo, mulle meeldib päikesesilm, kui see aias õitseb särab kohe terve ilm... :D Need on õitsenud nüüd juba kuid mu meelest. Suve keskelt alates. Päikesesilma sortidele tuleb väike jaht korraldada.
kare päikesesilm Heliopsis helianthoides var. scabra on isegi oma kustumises ilus













sort ´Lorraine Sunshine ` , ilus ka peale ühest suuremast vihmast jäänud pisut lohakale olemisele












vahel leiab mingist ootamatust või veidrast kohast ka mõne sügispäikese käes mõnuleja













Mis kõige olulisem, saak on enam-vähem kogutud. Mõned õunad veel vaid puus. kaheksa alamõõdulist kapsast, kadunud porgandist, juba eos maha trimmitud peedist ja kümnest kaalikast pole mõtet pikalt rääkida. Põldoa saak oli korralik ja ainult selleks me kapsamaad peamegi. Ühe kurgi sain ka :D. Suvikõrvitsat oli parasjagu, tomateid ja paprikaid ka. Sügisest redist sööme veel praegugi. Pirnid on söödud. Mustast sõstrast jäi suurem osa põõsasse. Nenede arvu tuleb poole võrra kahandada. Tšillikaunad kuivavad. Järgmisel aastal panen kindlasti 2 taime kasvamaa. Viinamarjad iga päev laual. Kui nüüd veel kaktuseviina tegemise ka ära õpiks, siis oleks elu nagu lõunamaades :D


























Katusealuse esine plats veel päris valmis ei ole. Kaev ka kohendamata. Aga, et Ülost on jälle tööinimene saanud, siis on asjad pisut venima hakanud.











Majataguse sillutise kruus sai ometi ka eile paika. Ülo laenas naabripoistelt suure punase (punaruss pidi nimi olema :D) traktori ja vaatamata minu hirmudele suutis sedasi peenelt manööverdada, et peale paari murdunud robiinioksa midagi muud ei juhtunud. Nüüd oleks sinna peale vaja üks stepptantsu rühm lahti lasta, et kruus saaks korralikult kinni tallatud. Kas Ülo ka valamiseni jõuab, seda näitab aeg. Kõik sõltub ju ilmast.













































Tammedel on tõrusid, palju tõrusid :)
aga Kesse on osad pihta pannud ?













hariliku tamme Quercus robur sort ´Pectinata `














Ja männikäbidest on lihtsalt raske mööda minna :D
halli männi Pinus banksiana käbid on ikka tõsiselt lahedad ja üha enam hakkab see puu mulle meeldima. Sellised rõõmsad sarvilised.












keerdmänni P. contorta käbi














Natuke hetkel aias olevaist sügise märkidest ka. napilt seda on aga ikkagi juba on. Nagu ma juba eespool mainisin, päeva päästavad siiski vahtrad :D













































korea vahtra Acer pseudosieboldianum on sel aastal tume pruunikaspunane













vaher, mille nimi on kaduma läinud, ajan jälgi














ginnala vaher A. ginnala tuules, hakkab ka tasapisi värvi võtma













Aga mitte ainult vahtrad.
tiivuline kikkapuu Euonümus alatus ´Compactus `




























sootamme Quercus palustris sügisvärv














meeldiv tõdeda, et ka punase tamme Q. rubra sordil ´Aurea `on potsensiaali ilusaks punaseks sügisvärviks












siberi kontpuu Cornus alba sort ´Kesserlingi ` muutub ka sügisel päris põnevaks













siberi kontpuu tundmatu sort, mis lilleseadest pärit oksajestest kasvatatud, kaks madalat põõsst muutuvad sügiseti nähtavaks












lähemalt ka














lodjap-põisenelas Physocarpus opulifolius  ´Luteus ` võtab sügisel roosad toonid













suureõieline abeelia Abelia x grandiflora ´Sunshine Daydream ` paistab ka roosade parteisse kuuluvat












viirpuuvärav kuusehekis on ilus kaks korda, õitsemise ja viljade ajal













karvane viirpuu Crataegus submollis














punanurk :D














oh hakkaks äädikapuu Rhus typhina ometi mühinal kasvama













metsnüssa Nyssa sylvatica tõotab ka ilusaks sügisvärvi kandjaks saada













Igal pool õitsevad sügislilled. Oh, oleks nende lehed ometi pisutki väiksemad :)















Aga tiigi kallastel on ikka veel suur suvi :D
suur parthein Glyceria maxima














Muhedikul on õigus kui ta ütleb, et lõpuks on loodus kalendri ära õppinud. Praegune septembri lõpp näitab seda täiel määral. Seega sügis kestab jõuludeni ja jõuab veel tegutseda küll :D Selline siis hetkeseis. Nüüd kapates aeda, ilmselt võtan käsile selle kõige suurema ja töömahukama peenra. Kolin osad päevaliiliad kibuvitsariumisse ja kaardistan kohustuslikud kevadised taimetõstmised. Loomulikult toimetan ka sügisrohimist. Ja võib juba vist välja hõigata ka tervitused oktoobrile :D
Ja lõpuks pöördumine Ilmataadi poole, Ülo ja kõikide aiainimeste nimel. Teeme nii, et vihma sajab ainult öösiti ja kui kuidagi teisiti ei saa, siis tööpäeviti. Nädalavahetused olgu kuivad. :D

14 kommentaari:

  1. Nõustun pöördumisega, mul on veel nii palju teha, isegi blogida ei jõua :) Minu lapsepõlvemaadel kasvavad 1930. aastatel istutatud hallid männid, tol ajal nimetatigi neid banksimändideks ja mulle nad väga meeldivad. Need eelmiste aastate käbidega oksad sammalduvad vahel toredalt ära ja näevad väga dekoratiivsed välja. Lahti on seemnesoomused löönud ainult väga kuumal suvel puu ladvas, looduses levivad nad põhiliselt metsatulekahjude abil.

    VastaKustuta
  2. Meil on jälle juba nädal aega selline tuul, et väljas ei taha sekunditki olla. Peenrad nii umbrohus, et vastik vaadata, püüan mitte sinnapoole näha. Teha oleks palju, aga selle va Duracelliga on väga kehvasti

    VastaKustuta
  3. Ma kohe ei tea.... Sa oleksid muutunud justkui sajajalgseks ja tuhande käeliseks imeelukaks :) Ja et Sul nina mullas olles jätkub veel aega ka aias märkamiseks ja kõige jäädvustamiseks. Kohe ei teagi, kelle juures ma ohhetasin ja ahhetasin kõige rohkem, ikka vist vaadete.
    Kummaline, et minul on just lurslilled sel aastal hiiglasliku kasvuga ja kobarpead hoopis madalad. Aedade mikrokliima on ikka nii erinev.
    See katusealust jätkav sillutis on küll hiilgav mõte olnud, üldvaates ei oska sinna küll midagi efektsemat välja mõelda. Küll te saate ta üsna pea valmis, sügis ju alles algas.
    Tagumist kruusaplatsi tuleks suuskadega tallata, kui rulli pole. Ristipidi liikudes läheb kõige jõudsamalt ja ühtlasemalt.

    VastaKustuta
  4. Heh, tuttav tunne. Mul on ka vahetevahel sügiseti nagu maailmalõpp - et kõike on vaja teha ja korraga ja jõudlus on kah super.
    Edu sulle müdistamisel aias ja ühinen sinuga palves vihma kohta.

    VastaKustuta
  5. No sa oled ikka täiesti oma bloginime vääriline. Ja ma saan aru, et rahutus ja rahmeldamine, see kokku tähendabki lihtsalt töökust. :)

    VastaKustuta
  6. Ma peaks sinu juurde lõunale tulema :) Väga hea et Tartumaa hullude naiste klubil on rohkem liikmeid kui üks :) Ma kujutan seda päris hästi ette, kuidas sul seal päevad lendavad. Kui juba peenradki puhtad!
    Sillutise plaan on väga hea ja vaated, need vaated!
    Jessuke, kui sa veel kivila pildid ka välja paned, no ma ei tea. Peaks ikka autokooli minema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ilma autota ei saagi ju kuidagi, muidugi autokooli :D ja muidugi lõunale :D

      Kustuta
  7. See sootamme sügisene punane on tõesti üks väga ilus punane. Ja see kõik, mis sul seal on, võtab ka õhku ahmima. Sa oleks nagu võimsa energialaksu kuskilt saanud, rahmeldamine on lausa kuubis.

    VastaKustuta
  8. Ma just mõtlesin, et Rahmeldaja pole tükk aega kirjutanud, ju möllab aias nii, et arvuti ei tule enam meeldegi.:)
    Sügisvärvid? Ka meil on siin natuke vahtra tukas punast, aga muidu kõik ikka veel roheline ja taevassinine aster täpselt samas konditsioonis, just eile vaatasin.

    VastaKustuta
  9. Lõuna-Eestisse viinud nädalavahetus tõestas, et tõesti sealpoolkandis on sügis värvilisem. Otepää ja Kanepi kant olid kaunilt kuldsed. Meie kandis on nüüd sadanud päris kenasti ja maa on niiske. Võib vähe vahet pidada küll, et sibulad maasse ja suvelillejuurikad üles saaksid.

    VastaKustuta
  10. Vinge naine ja vinge Ülo ja tulemus ehk kogu kupatus on tõeliselt vinge!!!

    VastaKustuta
  11. Vägev värk! Mul oleks ka seda DJS sündroomi vaja, aga va kael ei parane kuidagi. :(
    Vaatan neid tammesid ja aina süveneb tahtmine majaesine saar ühe sellise kenakese vastu välja vahetada.
    Ja sügislillede suhtes on Sul tuline õigus!

    VastaKustuta
  12. Eve, tundub, et sul on tõesti mingi vägev energialaks antud/saadud! :) sellises tempos ümberkorraldused, et aina imesta! :) Mis sa selle kaevuga ette võtad seal kauni sillutise keskel?? Ja ma imetlen su vaateid ning mõnusat teksti nende vahel! Tänud sulle, nii hea lugemine-vaatamine! :)

    VastaKustuta
  13. mis diili sa oled sõlminud? Kas vanapagana enda või hoopis kõrgemate jõududega. nKuidas muidu saab olla nii, et Su päevad on pikemad kui 24 tundi ja valget aega on selles enamus? ei oskagi muud arvata selle jõudluse juures, mis Sind "vaevab".

    Aitäh Sulle nnende vaadete eest (mida paaril korral Su aias käinunapole ise avastanudki)!!

    Sellest paanikast! see on vist aiainimeste vaimne hooaja lõpu häire, mis saab ravitud ilmataadi radikaalsete käikudega. Ilmselt tabab see kõiki, sest nii palju tahaks ju veel hooaega mahutada ja talve tulemisega on raske leppida. Ikka selleks, et kevadel oleks aiast veel rohkem rõõmu, kui tavaliselt. Ootan pikisilmi nädalavahetust, et saaks isegi näppupidi mullas olla, viimaseid potte tühjaks teha, kuigi eks jääb neid ka uude aastasse uuteks mõteteks ja plaanideks.
    PS! Sa oled ikka uskumatu naine!! (ja seda ikka parimais mõtetes)

    VastaKustuta