I-K

Alles kevadsuvel oli mul mõnede peenemate põõsastega probleeme määramisel, sest sildid olid kadunud ja eelnevate talvede külmakahjustused ei lasknud neil ka oma iseloomu näidata. Õnneks on tarku ja targemaid, kes põõsastele nimed jälle külge suudavad siduda. See talv lasi puittaimedel hästi olla ja nii mõnigi üllatas.

jaapani iluviljak Callicarpa japonica

suve lõpus leidsin selle õitsemas

tänavuse talve järel osutus see päris priskeks põõsaks

nii ilusate lillade viljadeni nagu piltidel see muidugi ei jõudnudki aga tore siiski, et midagi toimus ja vaatame, mida järgmised aastad toovad

jaapani kerria Kerria japonica ´Picta ` üllatusi ei valmistanud, oli vaid pisut kõrgem kui tavaliselt, sest talvekahustused puudusid

kui kerriapõõsake ka saab talvekahjustusi, siis mõjub see vaid kasvule, eelmisel suvel õitses samamoodi kaunilt kui selgi

jalakad

Ühed metskitsede ja jäneste maiuspalad. Kõik need, mis peaksid, oleksid juba puude mõõtu kui me oleks neid kohe märganud võrgutama hakata.

harilik jalakas Ulmus glabra hakkab kosuma

vaene sort ´Aurea ` on mitmed rünnakud pidanud üle elama ja sellest sügisest jääb võrku kuniks latv piisavasse kõrgusesse ulatub, et mitte jälle söödud saada aga muidu on kollaselehise kohta väga tubli, päikest ei karda ja on kollane kogu kasvuperioodi

korgijalakas Ulmus minor var. suberosa on meil alles teist aastat, nö kohanemise faasis

oluline on tüve ja okste korgine koor aga kas ma peaks olema mures selle sambla pärast ?

põldjalakas Ulmus minor ´Argenteovariegata `

elas üleeelmisel talvel üle nii kitse- kui jäneseründe aga on võimsa aastase juurdekasvuga ja hakkab juba teatud kõrgust saavutama, iseasi, et praegu näeb välja kui põõsas aga võinuks olla puu

künnapuu Ulmus laevis 

pisike künnapuu kasvab kaua, et sellesse mõõtu jõuda ja 2013 kevadel oleks nutta tahtnud, jänes oli ikkagi oma töö põhjalikult teinud

aga tundub, et olles kord kasvuhoo sisse saanud läheb kasvamine kiiremini, sel aastal on endised mõõtmed juba saavutatud või isegi ületatud

ameerika jameesia Jamesia americana

sain selle imepisikese titena, riskisin siiski kohe peenrasse panna ja aasta kasvamist on seda kenasti kosutanud












kanada juudapuu Cercis canadensis

armastusega seemnest kasvatet ja nüüdseks kaks talve peenras kõrgete lillede varjus kasvanud, eks ole näha kuidas edaspidi läheb












jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum

kasvab, tõsi suhteliselt aeglaselt aga visalt ja on mind kasvus ületanud













kanarbik Calluna vulgaris
On kõik lätimaist päritolu. osad saavad enam-vähem hakkama, osad näevad ikka välja nagu katastroof kuigi kasvukoht peaks olema igsti hea ja need on ka ühed vähesed taimed, mis saavad lisatoitu. Turbaga multšimine paaril viimasel aastal on veidi olukorda paranadnud. Vahel mõtlen need kõik ära anda aga siis jälle ei raatsi ka ja paremat kohta ka välja mõelda ei oska.

Sordid ´Madonna `ja ´Rosso Hutton `on sedavõrd viletsakesed, et pole pilti mõtet pannagi. Ülejäänud kuidagiviisi ikkagi käitusid.

´Bouley Gold `

´Haze `

´Jan Dekker ` oli päris kobe

´Silver Knight ` ei suvatsenud õitseda

´Spring Cream `

´Wickfare Flame ` õitses napilt














kased

arukask Betula pendula

ei saa ju kuidagi maha vaikida meie aia suurimat puud












´Bibor ` on üks rist ja viletsus, ei taha see kasvada aga paraku need Juhani päritolu meristeemid ei tahagi kasvada. Lätis oli sellest puukoolis juttu, et neil sama probleem. Mõnes aias siiski on ka kenasti kasvama hakanud päris kauneid eksemplare.

dalekarlia kask Betula pendula f. dalecarlica =B. dalecarlica 
kõik arukase vormid ja sordid tunduvad olema alguses aeglase kasvuga

´Laciniata ` on olnud veel aeglasem kui eelmine aga tundub, et lõpuks hakkab ikkagi ka kasvama

´Schneverdigen Goldbirke ` on ainuke puuke, millele kitsed ja jänesed on hästi mõjunud. Algselt oli see selline pika tüvega ja tiputuustiga aga peale rüüstet võttis normaalse puu kuju. Vahel läheb lihtsalt õnneks.

´Youngii ` on juba natuke kauem meie juures kasvanud ja hoo sisse saanud

karjala kask (= maarjakask) B. pendula var. carelica on üsna kiirekasvuline

dauuria kask B. davurica

on üks mu lemmikuid, seda just oma koore pärast

kivikask Betula ermanii

sel ajal kui dendrotargad vaidlevad, kas ikka on just see liik või mitte, kasvab puuke vaikselt aina suuremaks, on ka üks tore ask, mis mulle väga meeldib

eriti oma urbade poolest














kollane kask Betula alleghaniensis

kahel esimesel aastal tundus, et see puuke ei jää ellu, kevadel olid vaid kuivanud oksad aga siis võttis kasvada












paberikask Betula papyrifera

teise aasta kohta on päris kenasti kasvanud, eriti kui arvestada, et oli pisike puutitt istutamisel

sookask Betula pubescens

f. fruticosa seemik, pärit Luualt
seda jänes surnuks süüa ei suutnud :) Et sellest võib asvada mistahes kuju ja suurusega põõsas või puuke, siis on päris põnev ootamine. Alt tüve juurest hakkas peale jänkuhambaid ka mitmeid uusi võrseid ajama









kibuvitsad - need tõelised roosid :) ja meil on juba pisike kibuvitsaarium ka olemas

see on üks tagaaia kibuvitsadest, mis koos aiaga päranduseks saadud, liiki ei tea ja määrata ausalt öeldes ka ei oska. On kõrge, võimsate jämedate okstega ( mõned tükid on tagavaraks pandud, kunagi teen endale pisikese roosipuust piibu :D ) aga saab ka igal talvel mingil määral kahjustet ja kipub seepärast üsna rääbu välja nägema. Kasvukoht kuuskede all pole ka just parin aga ega seda kolima ka pole ilmselt mõtet hakata.

tõrsikud sellised














Tagaaias on veel üks kibuvits, mille ma kunagi ammu tõin õe juurest kui ta veel Alatskivil elas. See on üsna invasiivne ja kasvukoht taas kuuskede all on ilmselt taltsutamiseks päris hea, muidu see oleks otsaga juba junmal teab kus.

Ei eelmine ega ka see saa olla midagi ennekuulmatut aga ma olen määramises alati nõrk olnud ja kibuvitsad tunduvad sama keerulised kui viirpuud olema

Kust ja kuna see kibuvitsaarmastus mul tekkis ma ei teagi, juba lapsena ma armastasin maal mamma juures neid suuri näärelehiste põõsaid (muidugi ei teadnud ma siis nimesid) ja olen kogu teadliku iluaedlemise ajal ikka erinevaid kibuvitsu püüdnud siit-sealt saada. Viimased paar aastat on Järvselja juba päris tõhusalt leevendust toonud, üht-teist olen külvidest ka saanud ja nüüd saavad juba sõbrad ka aru, et mulle võib erinevaid kibuvitsakesi pakkuda.
harjas-kibuvits Rosa setipoda (= R. hemsleyana; R. macrophylla var. crasseaculata)

pole veel kajuks õitsenud aga kasvab jõudsalt














helkiv kibuvits R. nitida

on tõeliselt meeldiv, rikkalik õitseja, ilusa lehestikuga

ja ka sügisvärviga














karoliina kibuvits R. carolina

kena kuni meetrine ja kasvads tagaia kivilas saab kenasti hakkama

kurdlehine kibuvits R. rugosa

kurdlehistel on superilusad tõrsikud, kasulikkusest rääkimata

´Alba `

´Hansa `

Põltsamaa Roosiaias ( tõrsikutäis seemneid sealt pärit) oli see nimega ´Dagmar `, googeldades leiab hoopis peenemad nimed, RHS lehel on ´Fru Dagmar Hastrup ` või ´Frau Dagmar Hartopp `

´Rubra `














nägus kibuvits R. elegantula

sellisena see 2012 minuni jõudis, õitsemisikka pole veel jõudnud
tundub tore oma karvase oksagi poolest juba












näärelehine kibuvits Rosa spinosissima ( alles see oli veel R. pimpinellifolia, nüüd on see nimetus üks paljudest sünonüümidest )

liik














Lihtõieline on ka sort `Pila ` aga sellest pole mul korralikku pili, sest see vaeseke on peale kibuvitsaariumisse istutamist pidevalt kas trimmeri või niidukiga pihta saanud. Õnneks kõik üle elanud ja ma usun, et uuel hooajal juba ka õitsemisvõimeline. Liigist eristab seda madal 1 m kasvukõrgus.

´Plena `- klassika, lapsepõlve armastus, kohustuslik maaaias jne.













punalehine kibuvits Rosa glauca

tõsine lemmik














rohkeõielise kibuvitsa Rosa multiflora tõrsiku hankisin samuti Põltsamaa Roosiaiast, sel suvel kolis potist kasvukohta aga on veel paras kribu ja pilt ei ütle midagi

enne kibuvitsaariumisse kolimist














väikeseõieline kibuvits Rosa micrantha

kahjuks ka nende seast, mis sel aastal veel ei õitsenud













veel üks täisnimeta aga seevastu looga kibuvits

kunagi oli mu isal minirooside periood, ostetud miniroos oli vatamata igasugustele temapoolsetel pingutustele pinnakatja, mis pinnakatja ja isa tõi selle minu juurde asumisele. Ikka oli pinnakatja ja siis mingi külma talve järel hakkas kõrgust võtma. Nii sai sellest kibuvits, kõrge ja sihvakas. Nüüd on see kibuvitsaariumis :D








Ma usun, et roosikasvatajad oskavad mu nimetud kibuvitsad kenasti paika panna.

Sel suvel kohtasin ühel kibuvitsadest sellist dekoratiivset ent sugugi mitte teretulnud moodustist, selle teose taga on roosi-pahkvaablane. Mulle tehti selgeks, et kui see korralikult eemaldada ja põletada siis väga ohtlik ei ole. Siiski peab silma nüüd kibuvitsanurgal peal hoidma.








kikkapuud
Kõik kikkapuud on toredad, igal oma nipp võlumiseks. Küll lehestik, õied-viljad, tüvekoor või sügisvärv.
Fortune´i kikkapuu Euonymus fortunei sordid saavad küll talvekahjustusi, eriti päikesepõletust aga peale mõningast kääritööd need taastuvad kiiresti

´Emerald Gaiety ` pole minul maadligi pinnakatjast kõrgemaks pürginud ja seetõttu olles lume alla ka kõige väiksemate talvekahjustustega või pääseb neist üldse

´Emerald`n Gold ` on kõrgem ja vajab kevadeti enamasti kääridega näksimist aga see uus, mis juurde kasvab on ka häbemata ilus ja särav

´Harlequin ` on väga pirts, olen mitmes kohas tasapisi proovinud, see on nüüd ilusaim sellekevadine tulemus :D äkki see kasvukoht sobib sedavõrd, et ... aga see on mul vähemalt juba neli aastat elus püsinud ja kui veel kasvama ka hakkaks, oleks super

´Sunspot ` on ka peale mõningast kevadist iluravi peagi kogu ülejäänud hooaja nauditav

hariliku kikkapuu Euonymus europaeus valgeviljaline vorm ei taha kuidagi vedu võtta, õitet viljadest rääkimata. Ei aita vist muu kui uue kasvukoha leidmine











naastune kikkapuu Euonymus verrucosus

sain selle imepisikese titena ja seepärast kasvas ja kosus lillepeenras, sel suvel kolis juba dendrovõsadele lähemale, sel on eriliselt nummi oksakoor











suuretiivaline kikkapuu Euonymus macropterus

omab ilusat sügiskuube

aga eriti meeldivad mulle selle prisked pungad














tiivuline kikkapuu Euonymus alatus

no kas pole nummid oksad :D ja pealegi on sügisavärv ka täiesti müstiline

liik

´Compactus ` peb kasvama laiusesse, natuke kasvab ka aga ma kardan, et kitserünnete ja ka väikeste talviste külmakahjude tagajärjel pole sel põõsal enam päris sordiomane kasvukuju, siiski kui võrrelda liigiga, kasvab laiemaks ja kõrgust võtab vähem









väike kikkapuu Euonymus nanus

mis siin ikka seletada, siililegi selge, et imeilus

virgiinia kikkapõõsas Paxistima canbyi

päris armas pinnakatja varjupeenras, hakkab ilmutama laienemise märke













kirsipuud
Hakatuseks Muhedike Müstiline Valgevene päritolu hapu kirsipuu, millel pidada olema magusad, magusad kirsid. Ootan kannatamatult neid kirsse ja järgmisel kevadel katsun ennast selleks ajaks kui viljad on Muhedike aeda sättida, pole neid siiani maitsta saanud :D 

puuke iseenesest kasvab päris toredasti














hapu kirsipuu Prunus cerasus (=Cerasus vulgaris )

´Läti (Leedu) Madalkirss ` mis sugugi meil nii madal ei ole :D

tagaaeda on võsaaegadest jäänud tõenäoliselt ´Nõmme Liivakirss `













magus kirsipuu Prunus avium (= Cerasus avium )

´Polli Murel `
on esiplaanil uduselt näha :D aga tahan näidata selle tublidust. Peale jäneserünnet kandsin puukese mõttes maha, peale pookekohta oli nii vähe alles, et seda polnudki esialgu näha aga sellest piisas nagu välja tuleb. Siit moraal, mitte midagi ei tohi enne maha võtta kui jaanipäev möödas.







lõhnav kirsipuu Prunus mahaleb (= Cerasus mahaleb )

sai sel suvel kasvukohale, kasvatasin selle seemnest just varajase õitsemise pärast













pensilvaania kirsipuu Prunus pensylvanica

jälle need kitsekärped ja seetõttu puuke peaaegu sama madal kui muru :(

aga milline sügisvärv :)














roomav kirsipuu Prunus pumila var. depressa

kasvas vanas kohas kaua ja tundus kuidagi liiga väike, praegu jälle mõtlen, et see oli vist isegi ilusam kui selle tegelase praegune olek :D

esimesel kevadel uues kasvukohas suures kivilas ei osanud veel kuidagi kahtlustada seda, mis sel aastal juhtuma hakkas

läks ikka täitsa hulluks, oma korda kolm sai kärbitud, et see kõike enda alla ei mataks ja nüüd nuputan, kuhu , sest nii ei lähe kohe kuidagi :D












haberoodne kletra Clethra barbinervis

selline pisike veel ikka, kui suureks meil kasvab eks ole näha













kolkvitsia Kolkwitzia amabilis

on seemnest sirgunud sedavõrd, et uuel hooajal saab kasvukohta













kontpuud

siberi kontpuu Cornus alba

´Aurea `

minu arust üks ilusamaid kollaselehiseid kõrgeid põõsaid

´Elegantissima ` on teistest sortidest väiksemakasvulisem ja ka ümarama kasvukujuga, üks ilusaim sortidest mu meelest

´Gouchaltii `

´Kesselringii `

peaaegu mustad oksad

sügisvärv

´Variegata `

Nagu ikka aiainimesed, ei saa minagi teisiti kui toppida maasse kõik oksakesed, pulgakesed, tokikesed. Nii sain ma ühest lilleseadest oma ilusaima, ilmselt ka siberi kontpuu. Pole millegipärast jälgi ajanud, et mis sort aga tegu on madala põõsaga, ilmselgelt teistest ohtrama õitsemise ja viljumisega ja uhke sügisrüüga

verev kontpuu Cornus sanguinea

´Compressa ` kummaline tegelane, kasvada ei taha ka eriti :( ehk kolmas kasvukoht sobib paremini, muidu...

´Winter Beauty ` kuigi ma pole nimele vastavat erilist ilu ja eredat võrsevärvi täheldanud, küll on sügisene kehestik päris kena












võsund-kontpuu Cornus sericea ( Swida stolonifera )

´Flaviramea ` on küll ilusa kollakasrohelise oksakoorega

aga kasvas selle koha jaoks liiga suureks ja kolis dendrovõssa













korgipuu

amuuri korgipuu Phellodendron amurense on väga visalt edenenud aga tundub, et hakkab lõpuks siiski ka kasvamise märke ilmutama

Lavallée korgipuu Phellodendron lavallei on olnud märksa nobedam













kukerpuu
amuuri kukerpuu Berberis amurensis

enda külvatud seemnest, ei saa tegelikult ju nii pisikeses taimes veel ära tunda, kas on ka õige asi aga ma loodan ja eks siis hiljem ole näha












Wilsoni kukerpuu (= hiina kukerpuu) Berberis wilsoniae

väike, elegantne põõsake, tige ka :D on millegipärast mul talvedel (ka selle) üsna kannatada saanud kuigi külmaõrn see liik ei ole, mis sellele õigupoolet ei meeldi aru ma ei saa :(










kukerpuu, mille nimi on mul andmebaasis kanada kukerpuu B. canadensis, aga koht kust ma selle sain väidab, et sellist liiki pole seal kunagi olnud ja no kust mina siis nüüd tean :D aga ilusa õitsemisega kukepuu on

korea kukerpuu Berberis koreana

lemmik kukerpuude seas

ottava kukerpuu B. x ottawensis 

peaksid olema ´Auricoma `ja ´Superba ` aga kumb oleks siis kumb või kui on mõlemad üks siis kumb :D
mina arvan, et olen saanud kahe sordi asemel ühe aga tõesti, kumma siis :D










Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii
Sel sügisel panin raskel südamel (mul on nii kahju ju igast taimest) lõkkesse kolm sorti. ´Erecta `, ´Red Pillar `ja ´Green Carpet ` olid need õnnetud, mis mitmetel talvedel kahjustada saanutena olid kaotanud suure osa sordiomasest kujust. kas ma neid uuesti tahan veel ei tea, eks aeg näitab.

´Atropurpurea Nana ` armas mini

´Coronita ` kasvas palju suuremaks ja palju kiiremini kui ma eeldasin ja miks ma üldse eeldasin, et see väike peab olema. tuleb jälle kolida, aga kolida kukerpuud... :)

lähedalt













´Dart´s Red Lady ` on hästi vastupidav talvedele

´Golden Rocket `millest kunagi midagi raketisarnast ei kasva, sest see, mis lumest väljas saab alati kahjustatud ja nii liigub laisesse. On muidu ilus, sest vaatamata kollasele lehele talub suurepäraselt päikest, sügisel võtab punaseid toone lehtedesse ja lisaks punased viljad. No näeb lihtsalt hea välja

´Harlequin ` vahel värvilisem vahel vähem, mõni talv räsib rohkem kui tahaks aga üldiselt pole viga, võib rahul olla

sügis

´Helmond Pillar ` on vist küll esimest aastat samba sarnane, sest sel talvel ei saanud kahjustusi. samas pole varasemate aastate kahjustused seda suunanud kasvama laiusesse nagu näiteks rocketeid või ´Red Pillar`it

´Orang Dream ` on väga põnev, kahjuks heitis see endalt keset suve suure osa lehti ja ma ei oska arvata, kas põõsake uut hooaega ikka näeb

´Orange Rocket ` eelmisel suvel, sellel aastal on läinud nii paksuks, et ristisin ta Paksuks margaretaks. kevadel katsu selle jälle saledamaks lõigata, värv on see mis põõsa päästab ja suurde kivilasse alles jätab (no Muhediku soosing aitab ka säilimisele kaasa )

´Red Chief ` on päris tore, ei saa erilisi kahjustusi ja püsib kenasti fassongis













´Rosy Rocket ` on kõige enam ja kauem püstist kuju hoidnud aga hakkab temagi laiali vajuma

´Special Gold ` on tore kollane mütsakas














Ja minu jaoks see kõige põnevam osa, igasugused seemikud ja muidu huvitavad

´Red Pillari `alt, kas mulle tundub või ikka tõesti on kerge kollane rant lehe sevas, kui siis veel püstine kasvukuju ka oleks ...












selle suve tore leid, läheduses kasvasid ´Green Carpet `ja ´Helmond Pillar `, ma jätsingi peenrasse kasvama, vaatame kas jääb kirjuks

´Harlequini `alt leidsin rohelise-valgekirju sel sügisel. Iseenesest pole see midagi erilist aga kui selliseks jääb, siis on tore, minul sedasorti kirjut ju pole











Peale enda leidude on veel

Liina Salaspilsi seemik ütleb kiri, igatahes on tore ja värviküllane põõsake

ja millegipärast ikka veel potis A. Saatmani roosaviljaline seemik, vilju pole veel kahjuks näinud












harilik kuldpöörispuu Koelreuteria paniculata

ma tean, et meie kliimasse õrnuke ja ega need seemned ei tärganud vist ka eriti esimese hooga ja ju ma selle külvikarbi kuhugi sedasi puistaisn, et nüüd siit kui sealt neid lapsukesi välja ilmub. Üks oli sattunud mingi teise taimega kivlasse aga see sai sel talvel otsa. Potis on alles :D









kuslapuud (mitteronijad)
Alberi kuslapuu Lonicera albertii

on üks uskumatult ilus kuslapuu, olin sunnitud seda sel suvel kolima, loodan, et paremasse paika kui senine ja loodan, et see iludus veel ilusamaks läheb

Maacki kuslapuu Lonicera maackii on alles teist aastat ja mis sellest täpselt kujuneb, näitab aeg :D

madal kuslapuu Lonicera pileata
saab igal talvel kahjustada (-15 C on ka antud tema taluvuse piiriks), lumi siiski kaitseb sedavõrd, et elus on ta mul neli kevadet olnud. Eks mõõdud jäävadki selliseks pisikeseks










Mingid voljad Räpinast potist sirgus ka mingi kuslapuu aga pole määrata veel suutnud või õigemini määrata lasta suutnud :D On lehe poolest väga sarnane peitõielisega aga nagu päris pole ka kui lausa kõrvuri panna ja peitõielise kõrvale ma selle suvel ka kolisin, sündigu tõde

peitõieline kuslapuu Lonicera involucrata

söödav kuslapuu Lonicera caerulea L. var edulis
ilus ümar põõsake, mis mustikaid kasvatab :D

tatari kuslapuu Lonicera tatarica või vähemalt peaks selline tulema aga kes neid seemnepakke ka teab :D, no tundub ikka olema õige, nooreke veel











2014. aasta saak

hollandi jalakas Ulmus x hollandica ´Jacqueline Hillier `

ahtalehine kalmia Kalmia angustifolia ´Rubra ´














siin kastis on koos kuuskedega ka kased Lofootidelt, väga põnev, mis sellest välja tuleb

himaalaja kask Betula utilis

sookask Betula pubescens f. columnaris

sookask ´Rubra `

suhkrukask Betula lenta

harilik kenarbik Enkianthus campanulatus
tõotab sügiseseks kaunitariks saada













kibuvitsade hulka lisandusid ´Therese Bugnet `ja ´Iitin Tiltu `

harilik küüvits Andromeda polifolia ´Blue Ice `














Päris pikk jupp sellest lohest jälle reas. Paljud pildid ei kannata kriitikat aga kust neid paremaid võtta, pilte on tõepoolest alati vähe.