Google+ Followers

esmaspäev, 13. oktoober 2014

Nii palju...

...olen ohanud ja õhanud, kiljunud ja vaimustet häälevärinal kiitnud, püherdanud ja sahistanud ning korranud kui mantrat, sellist sügist ma ei mäleta. Ilmselt olen surmani tüüdanud kõik lähikondsed, sõbrad ja tuttavad. Aga ma ei mäleta tõesti teist sellist sügist. Kas näen ma sel aastal rohkem, on pidu minus eneses suurem või ikka ongi erakordne sügis ? Ja muidugi olen pildistanud ja pildistanud. Kõige selle peale jõudsin tundmiseni, et ei ühtegi pilti enam blogisse sellest sügisest. Järgmisel päeval jälle mõtlesin ümber. Ja siis jälle ja jälle. Aga no kuidas ma ikka ilma piltideta :D täpselt 20 valisin välja, nende seas on selle aasta lemmikvaated ja mõned taimetoredused ikka ja jälle.
See sügis on meie kandis kuldsemast kuldsem, isegi naabrite vahtrad on sel aastal kollased. ( Pean tunnistama, naabrite alati punasemad vahtrad on mind mõnevõrra närviliseks teinud ;) ). Ja kased on lehti kauem peal hoidmas kui vahtrad, tavaliselt on vastupidi. Rääkimata siis sellest, et õunapuud hakkavad meil reeglina kolletama kui muud lehtpuud on juba rüüd heitnud. Sel aastal on teisiti nagu paljud muudki asjad on sel aastal teisiti olnud.
Aga kui ma ühel pisut udusel hommikul kogu seda kulda talletada tahtsin, avastasin, et meie piirivõsas on üks puu hoopis punastama hakanud. Pole siiani olnud mahti minna lähemalt uurima aga homme teen selle teoks.










Kuigi ma ei taha ennast sugugi korrata, teen seda siiski. Nii värviline on aed ainult ühel õnnelikul sügispäeval :D















Ühtlasi võiks selle hooaja ka kokku võtta. Lõppenud see veel ju päriselt pole, kuniks ilma, seniks hooaega ja üks taimenutsuke :D on ka veel kusagil teel. Seda ootan suure põnevusega. 
Peale väga imelikku talve ja kevadet kaotusi oli, eriti just sibullillede osas. Samas ei saa sibullilli ka kohe maha kanda. Kui ka põhisibulad hävisid, võisid ometi olla juba tütarsibulad arenenud ja aasta paari pärast võib olla üllatusi kui just kogemata maad läbi ei kaeva või midagi otsa ei istuta :). Osad taimed hukkusid ka ilmselt meile osaks saanud mutirünnaku läbi. Eelmine aasta läks mutijaht kuidagi kesiselt ja see, mis nad sel aastal korraldasid ületas kõik varasemad korraldamised. Ülo kuulutas välja tõsise sõja ja kusagil 15 juures läks arvestus sassi, seega ei teagi kas 23, 25 või 27 :D Praegu on rahu aias ja jaht piiridele kolinud.
Puittaimed seevastu on kõik silmnähtavalt kosunud, sest mingeid kahjustusi neile osaks ei saanud. See tekitas taas isu uute järele. No sai neid uusi ikka siis koju ka toodud :D
Uute taimede arv on sel aastal nii kosmiline, et ma ei julge seda isegi välja öelda. Kõik need tegid mind õnnelikuks ja mõned ka väga õnnelikuks. 
See pilt pole ilu pärast vaid põnevuse pärast. Korts-kuldvits Solidago rugosa ´Fireworks ` Sellest tõotab tulla vääriline kambajõmm longus metsvitsale. Ei pidavat ka invasiivne olema. Ealme, näeme.










Ülisuur uute taimede hulk ripub loomulikult ära rohevahetusest :D See toimus laial rindel ja oli igati nauditav. Eriline sagimine käis muidugi Aalujatega. Sellesse seltskonda sattumine eelmisel sügisel oli üks paremaid asju üle pika aja. Aalujatest saab sellise energia, või mis energia, lausa energiapöörise, et ma siiani ei taha veel tubasest elust midagi kuulda. Täitsa huvitav, et pealtnäha kombekates ja tasastes inimestes selline sisemine aiatuli leegib ja seda reedab sageli vaid kummaline sära silmades (näiteks taimede vahetamise ajal ) :D, aga ka palju ideid, kindlust kahtlemiste korral, teadmisi - seda kõike olen sel aastal saanud kuhjaga ja selle eest olen tänulik. Lisaks toredad aiakülastused mõlemas suunas, talgud, kokkutulek. Puhas rõõm.
Eile aknast välja vaadates avastasin, et üks nimeta käoking, mis siiani ainult kõrgust kasvatas (nii ca 2,5 m on seda) on õitsema läinud.
ka see pole mingi ilupilt, lihtsalt pisut kummalise käitumise fikseerimine.













Enamus plaanitud töödest on tehtud. Mitte päris kõik aga suurem osa. Kõike ei saagi kunagi, sest ikka tuleb midagi muud vahele. Sel aastal kiilus sillutiste projekt ennast pingiprojekti vahele. Nii pole mul endiselt ühtegi lubatud punasest pingist :(. Aga uued peenrakaared, ammu vaevanud ümbertõstmised, need on tehtud. Kui peale puude võrgutamist ikka veel ilmad kestavad, siis pole võimatu, et ma ka oma rodopeenra idee veel ellu viin. Aga see sõltub ikka juba täiesti ilmast ja prognoosidest, sedavõrd kui neid uskuda saab.
Ja ülejäänud 14 sellesügisest pilti.

pihlakas Sorbus ´Dodong `on ometi üks aasta ka pügamata jäänud ja kui see veel suuremaks kasvab, siis milline mõnus värv sügisel. 












see on selline pilt, mis mull lihtsalt meeldib, jalutades silmanurgast nähtud ja fotokaga salvestatud, selline napp aga mu arust ilus - pensilvaania vaher Acer pensylvanicum, mis juba napis rüüs nipponi enela Spiraea nipponica taustal ja nende taga tume hekimüür...









punane aroonia Aronia arbutifolia on veel punasemaks läinud ja mulle tundub, et potensiaali on veel






üks maran Potentilla üllatas














nipponi aster ´Variegata ` Aster savatieri läheb mõnusalt väga kirjuks kätte













küll ma olen rahul, et Muhediku soovitusel kilplehe Darmera peltata asemel hoopis kuusekese ära kolisin :D












olen päevaliiliate Hemerocallis lehti alati kõrgelt hinnanud, vahel kõrgemaltki kui õisi













hostade sügiskollane on terve mu aia päiksekarva muutnud
´Sum and Subsdance `












ka kanarbikud Calluna vulgaris on sel aastal päris hästi käitunud













kurdlehised roosid Rosa rugosa on lemmikud iga kell













kuivmüür hakkab tõsiselt sammalt kivide selga kasvatama













karvane viirpuu Crataegus submollis - no kas pole võrratu













kivikask Betula ermanii ja teised














Tammaditamm tamm, tamm :D :D :D veel kord need kaks
sootammeke Quercus palustris














ja punase tamme Q. rubra sordi ´Aurea ` lapsuke















Ja kogu selle värvide pillerkaari sees on hõbe veel hõbedasem.
hõberemmelgas Salix alba ´Sericea ` kasvab lausa mühinal













Oh ja täna oli mul tund sellist paanikat, et lausa higiseks võttis :D. Ma ei leidnud kusagilt oma kaugelt tellitud seemnete ümbrikut. Olin juba täitsa veendunud, et need on mingil kombel prügi hulka ja tulle sattunud. Aga siis lõpuks leidsin need ikka üles. Pea see november ei tule :). 
Peaks selle ka veel kirja panema, et oktoobri keskpaigani on olnud kaks sellist ilma kui pidin pikkade varrukatega olema ja 2. ja 3. oktoobril olid ka kaks -2 C ööd. 

13 kommentaari:

  1. Hahaaa, kui Sul endal pole pilte, siis vaata minu eelmiste aastate postitusi. Kõik sügised on olnud ilusad ja veel ilusamad ja kõige ilusamad :) Vali milline tahes. Kui Sa varem pole seda näinud, siis ehk aitavad nüüd suuremaks kasvanud puittaimed sellele kaasa.
    Las see `Dodong` veel kasvab, ta muutub veel punasemaks.
    Aalujad on vääääääääga väärt seltskond, kõik koos ja igaüks eraldi ka.
    Sooja on veel terve kuu :)

    VastaKustuta
  2. Aalujad teevad mul ka alati meele rõõmsaks, olgu siis mis aastaaeg tahes ;) Aga see sammaldunud müür on tõesti midagi toredat ja erilist jälle, kas loodus tegi või aitasid kaasa?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. täitsa ise sammaldub, puude all eks seepärast :)

      Kustuta
  3. Jah, sul on eriline sügis ja meil ka, aga eelmisel aastal oli ka väga pikk ja värviline :) Pilte sügisest ja sügisest ja sügisest on vaja üles panna ja kordused on kõigiti teretulnud, sest need vaated ju värvuvad kogu aeg erinevaks.
    Ja see metsvist parem paljunegu hästi, sest varsti on meil seda hädasti vaja.

    Aalujate kamp ongi saanud värsket verd juurde ja tänavune aasta oli üks vahvamaid ja õigupoolest juba eelmise aasta septembritalgud olid lahedad. Me oleme hakanud korda saatma toredaid asju ja selles on ikka hiiglama tore osaleda. Nii et kui sa oled kokkuvõtted ära teinud, siis muudkui postita aga :D

    Nüüd asun tõestama, et ma pole robot :D

    VastaKustuta
  4. P.S. mulle meenub, kuidas sa esimene kord oma taimenimekirjaga meid kõiki tummaks lõid, vuhh :D
    No see võttis lihtsalt pahviks. Aga su esimest blogi lugesin ammugi, Muhedik soovitas :)

    VastaKustuta
  5. Mulle tundub, et teil seal lõunas ongi sügis ilusam ja värvilisem, siin on kõik kas raagus ja pruun ja kuigi väljas oleks veel mõndagi teha, pole ma järjekordselt kaks päeva toast välja saanud. See-eest on maja üle pika aja korralikult koristatud ja tunne kohe parem.

    VastaKustuta
  6. Nii ilus. Kõnnin mööda blogisid ja kogu aeg samad sõnad suul. Sinu karvane viirpuu on nii vägev, kui vana ta sul on? Minu oma on pisina saadud ja ikka üsna pisi. Kivimüür on ka võrratu, nagu kõik muugi. Oh, oleks tore kõigi aedu kunagi ka reaalis näha....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hekis on mul viirpuud kasvanud kuus aastat, istutamisel olid sellised 50 cm umbes. Mul oli neid paar tükki ka mujal aga jänesed võtsid täiega õnneks, neid nad kätte ei saanud kuuskede seest :) Teiste aedasid on hiiglama tore näha, see on ettevõtmise asi natuke :D mina sel aastal juba tiiru tegin ja järgmisel kavatsen ka teha :D kuni kõik vähemalt Aalujate aiad on korralikult üle vaadatud :D

      Kustuta
  7. On eriline sügis küll, ma mõtlesin ta eriliseks läbi ritsikate. Mu meelest lõpeb nende laul alati enam-vähem septembri saabumisega, no või veidi hiljem. Aga suured lauluritsikad saagisid veel pühapäeval hoolega. Oktoober??

    VastaKustuta
  8. Ka eelmine sügis oli meil värviline, pikk ja soe. Mäletan, et Üks meie tänava tamm oli lausa hullult ilus, aga naabrid ise olid pikas sõidus. Siis ma kirjeldasin neile. Kui tagasi tulid, olid lehed juba läinud.

    VastaKustuta
  9. Mul 0n tragi minia, ta lõikab kõik lehed varakult täiesti maha. Kuidas teda ümber veenda ?

    VastaKustuta
  10. Nõus eelpoolkirjutajatega, palju innustavat ja ilusat.
    Tulen siia veel tagasi, kui talv kõik värvid, isegi pruunid, võtnud.

    VastaKustuta